Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Hiie Lindmets, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-6787
Tsiviilasi
Tatjana Sbrodova hagi Irina Sergejeva (enne Durjagina) vastu 345 000 krooni väljamõistmiseks 248 400 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. mai 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Sergejeva (Durjagina) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. aprill 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Irina Sergejeva (XXX), esindaja advokaat Veljo Viilol
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Vastustaja (hageja): Tatjana Sbrodova (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Tatjana Massalina Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Tatjana Sbrodova hagi Irina Sergejeva (Durjagina) vastu 345 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tatjana Sbrodova kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks. 22.08.1995 ostu-müügilepingu kohaselt ostis A.D. Narva-Jõesuus XXX asuva korteri 11 700 krooni eest, millest 2100 krooni tasuti erastamisväärtpaberitega ja 9600 krooni rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. T. Sbrodova rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel kanti tema kaardilt üle 4200 krooni. 13.03.2003 kanti A.D. kinnistusraamatusse Narva-Jõesuus XXX asuva korteriomandi omanikuna ning 06.10.2003 selle korteriomandi omanikuna kanti I. Sergejeva (Durjagina). Kohus leidis, et ülalmainitud tõenditega on tuvastatud, et hageja ja A.D. i vahel oli kokkulepe osta ühiste vahenditega Narva-Jõesuus XXX asuv korter. Kohaldamisele kuuluva TsK § 438 lg-d 1 ja 3 sätestasid, et ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, nagu elamute jms ehitamiseks, ning kui ühise tegutsemise leping kodanike vahel ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võidakse vaidluse korral lepingu olemasolu tõendada ka tunnistajate ütlustega olenemata lepingu summast. TsK § 440 lg 1 kohaselt tasuvad lepinguosalised §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel ning kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, eeldatakse, et kõigi osaliste osad on võrdsed. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks. Eelnimetatud sätetest tulenevalt võis ühise tegutsemise leping olla sõlmitud suuliselt, selle olemasolu võib tõendada ka dokumentaalsete tõenditega ja ühise tegutsemise korral omandatud vara on lepinguosaliste kaasomandiks ning kehtib lepinguosaliste varaosade võrdsuse printsiip, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-142-05 väljendatud seisukohast kaasomandi tekkimiseks TsK § 440 lg 2 alusel on vajalik, et isikud oleksid sõlminud ühise tegutsemise lepingu. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-8-99 väljendatud seisukoha kohaselt ainuüksi eelnev kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu või selle osa ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna. Kui eesmärgiks on kaasomandi loomine, siis tuleb ka elamu või tema osa osta kaasomandisse. Hageja väidetel elasid nad koos A.D. iga kuni tema surmani 2000. a ülalnimetatud korteris ja kandsid koos korteriga seotud maksud. Sellele väitele kostja vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja ja A.D. i vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping TsK § 438 mõttes ning nendel tekkis ühine vara Narva-Jõesuus XXX asuva korteri näol, mis oli soetatud kaasomandisse. T. Sbrodova rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega tasuti osaliselt A.D. i nimele ostetud korteri eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et peale A.D. i surma sai tema pärijaks tema tütar I. Sergejeva (Durjagina), kes müüs korteri 2006. a novembris. Vastavalt pärimisseaduse §-le 130 lähevad pärandi vastuvõtmisel pärijale üle kõik pärandiandja õigused ja kohustused. Riigikohus märkis oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-99, et ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muul eesmärgil kui asja ühiseks omandamiseks. Kui pooled oma varalisi suhteid korteri omandamisel, parendamisel või majandamisel lepinguga ei reguleerinud, võib selleks kulutusi teinud poolel olla lisaks teise poole vastu nõue alusetu rikastumise alusel. Seega antud juhul hagejal on õigus esitada oma nõue pärija vastu. Hagejal on õigus omandi kaotamise eest saada hüvitust omandi kaotamise aja seisuga. Antud juhul on tõendamist leidnud, et A.D. i ja hageja panused ühise tegutsemisele ei olnud võrdsed. Hageja ise väidab, et tema panus moodustab 36%. Ober Hausi Kinnisvara büroo eksperthinnangu kohaselt Narva-Jõesuus XXX asuva korteri turuväärtus seisuga 20.12.2006 moodustas 690 000 krooni. Ülaltoodu alusel leidis kohus, et hagejal on õigus saada omandi kaotamise eest hüvitisena 36% korteri turuväärtusest, mis moodustab rahaliselt 248 400 krooni (690 000 krooni * 36%).
Maakohus leidis, et hageja ja A.D. i vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping TsK § 438 tähenduses ning selle tulemusena omandasid nad Narva-Jõesuus XXX asuva korteri kaasomandisse. Seoses omandi kaotamisega on hagejal õigus saada hüvitust 248 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus ei ole seadusega kooskõlas ja seetõttu ebaõige. TsK § 438 lg 4 kohaselt kui ühise tegutsemise leping kodanike vahel ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võidakse vaidluse korral lepingu olemasolu tõendada ka tunnistajate ütlustega olenemata lepingu summast. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millised tõendid (tunnistajate ütlused) kinnitavad hageja ja A.D. i vahel suulise ühise tegutsemise lepingu sõlmimist. Seetõttu on põhjendatud apellandi seisukoht, et suulise ühise tegutsemise lepingu sõlmimist kinnitab vaid hageja esitatud hagiavaldus. Riigikohus on 20.12.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05 asunud seisukohale, et kuna vallasasjast korteri võõrandamise leping peab AÕSRakS § 13 lg 6 järgi olema notariaalselt tõestatud, siis peab notariaalselt tõestatud olema ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kolleegium lähtuda ka sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korter ka kaasomandisse soetada ja selleks tuli pooltel vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis. Seetõttu ei saanud hagejal tekkida TsK § 440 lg 2 alusel omandiõigust vallasasjast korterile ega seetõttu ka korteriomandile ning hagejal puudub õigus nõuda rahalist hüvitust seoses omandi kaotamisega. Hageja nõue 345 000 krooni väljamõistmiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui ühise tegutsemise leping oleks olnud suunatud korteriomandi omandamisele, pidanuks ka nimetatud leping olema AÕS § 119 lg 1 alusel notariaalselt tõestatud.
Hiie Lindmets
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.