Kohtulahend

2-10-14354 kohtumäärusega Harju Maakohtu 07.06.2010 määruse muutmata ja AS M ja B AS määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud B AS ja AS M kanda. Kohtumäärus jõustus 13.10.2010.a. OÜ RT esitas 20.10.2010.a. kohtule avalduse, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Võlgniku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 32 400 krooni koos käibemaksuga. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on AS-le M kätte toimetatud 28.10.2010.a. AS M esitas 24.11.2010.a. vastuväite kohtule. Vastuväite kohaselt, AS M leiab, et menetluskulude kandmine avaldaja poolt on tõendamata ja menetluskulu dokumentidel esinevad ilmselged võltsimise tunnused, menetluskulude suurus on ebamõistlik ja avaldaja on eksinud menetluskulude summa taotlemisel. AS M arvates on esitatud avalduse õigeks lahendamiseks vajalik lahendada järgnevad küsimused:

2-10-14354 Märgitud kinnitust ei ole Avaldaja esitanud ning AS M märgib, et OÜ RT on käibemaksukohustuslane (XXX alates 09.09.2004). Seetõttu ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt automaatselt hüvitamisele arvetel näidatud käibemaks summas 7 200 krooni ja käibemaksuta menetluskulud on 27 000 krooni. Menetluskulude põhjendatuse ja mõistlikkuse küsimus AS M märgib, et Avaldaja ei ole osasid menetluskulusid piisavalt põhjendanud ja mõningad menetluskulud on kulunud aega arvestades ebamõistlikult suured. AS M esitab järgnevad vastuväited arvetele ja seal kirjeldatud teenusele. Arve nr. 1-17.05.2010: konsultatsioon 2 tundi, toimikuga tutvumine 5 tundi. Vastuväide: Avaldaja ei ole sisutanud konsultatsiooni olemust. Arusaamatuks jääb kuidas on põhjendatud toimikuga tutvumise kulu hüvitamine. Avaldaja vahetas menetluse kestel esindajat. Sellest tingitud toimikuga tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud jätta võlausaldajate kanda. AS M märgib, et ei ole usutav ega kuidagi tõendatud, et Avaldaja esindaja tutvus toimikuga 5 tundi (sisuliselt terve tööpäeva). Märgitud ajakulu on selgelt ülepakutud. Arve nr. 1-20.05.2010: vastuse koostamine AS M pankrotiavaldusele 5 tundi. Vastuväide: tegemist oli kohtule ja menetlusosalistele elektrooniliselt saadetud dokumendiga, milles sisulist teksti ca 1,2 täislehekülge. AS M on seisukohal, et 1,2 täislehekülge hõlmava vastuse koostamiseks ei saa mõistlikult kuluda 5 tundi. Mõistlik aega on 1 tund. Arve nr. 27-05.2010: kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi, kohtuistungil osalemine. Vastuväide: istungiks ettevalmistamise aeg 2 tundi ei ole põhjendatud. Istungil ei arutatud midagi uut ja kõik materjalid olid poolte poolt varasemalt läbitöötatud. Tegemist oli formaalse pankrotimenetluse algatamise otsustamise istungiga. Kohtuistung ei kestnud 2 tundi. Avaldaja on liialdanud töötundide arvuga. Arve nr. 1-26.07.2010: vastus määruskaebusele AS M 3 tundi, vastus määruskaebusele B 3 tundi. Vastuväide: määruskaebusele vastamisele kulunud aeg 6 tundi (sisuliselt terve tööpäev) ei ole määruskaebuse vastuse pikkust ja sisu (avaldaja esindaja kordas oma varasemaid seisukohti) arvestades mõistlik. Mõistlikuks ajakuluks on kokku 2 tundi. Tunnitariifi ebamõistlikkus. AS M leiab, et isiku poolt (V.A.N Grupp OÜ) kelle tegevuseks ei ole õigusabi osutamine ei ole rakendatud tunnitariif 1 200 krooni tund + käibemaks mõistlik ega põhjendatud. Antud tunnitariifiga osutavad õigusabi keskmise suurusega advokaadibürood ja tunnustatud juristid. Ettevõtet, mille ainsaks põhitegevuseks on olnud maanteevedude korraldamine ei saa võrdsustada teenuse maksumuse poolest antud isikutega. AS M leiab, et mõistlikuks ja põhjendatud õigusabitariifiks oleks 500-700 krooni tund. AS M lisab käesolevaga näiteks õigusbüroo Amates kodulehekülje väljatrüki tunnitasu suuruse kohta (700 krooni tund + KM). Lähtuvalt eeltoodust ei pea AS M menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud summat 32 400 krooni tõendatud, põhjendatuks ega mõistlikuks. Kui kohtu poolt väljanõutavate lisamaterjalide alusel leiab tõendamist tasulise õigusabiteenuse osutamine, siis esitatud tööarvetuse alusel peab AS M mõistlikuks kuluks asja lahendamisel 5 000 krooni (ei sisalda käibemaksu) (maksimaalselt 10 töötundi X 500 krooni tund). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on B AS-le kätte toimetatud 10.11.2010.a. ja 11.11.2010.a. B AS esitas 24.11.2010.a. vastuväite kohtule. Vastuväite kohaselt, võlausaldaja 1 ei nõustu kohtuväliste menetluskulude, s.o võlgnikul esindajale või nõustajale tehtud kulude suurusega summas 32 400 krooni, põhjusel, et nimetatud kulude tegemine on tõendamata, sh kulude suurus ei vasta sarnaste menetluste mõistlike kulutustele. Võlgnik on esitanud kulude tõendamiseks arve nr 1-17.05.2010, mis sisaldab väidetavalt 17.05.2010 konsultatsioonide tegemist mahus 7 tundi kogusummas 10 080 krooni. Eelnimetatud

2-10-14354 teenus hõlmab väidetavalt nii konsultatsiooni kui ka kohtutoimiku tutvumist. Kohtumaterjalidest aga nähtub, et võlgnikul oli samal ajal kohtus hoopis teine esindaja, kes koostas võlgniku nimel kohtule vastused juba seisuga 04.05.2010. Eeltoodud põhjusel ei ole kuidagi seostatav eelnimetatud arve kohtumenetlusega, sh puuduvad tõendid selle kohta, et võlgniku esindaja viibis kohtus ja tutvus dokumentidega 5 tundi. Asjaolu, et menetluse kestel võlgnik on vahetanud esindajaid, ei ole põhjendatud esindajate vahetusega seotud täiendavate kulude väljamõistmine vastaspoolelt. Ave nr 1-20.05.2010 sisaldab üksnes võlausaldajat II AS M ning eelnimetatud arve ei ole kuidagi seotud Võlausaldajaga I, mistõttu ei pea võlausaldaja I vajalikuks seda eraldi sisuliselt analüüsida. Arve nr 1-27.05.2010 nähtub, et 27.05.2010 kuupäeval tegi esindaja väidetavalt ettevalmistusi 2 tundi ning osales kohtuistungil väidetavalt 2 tundi, mille kohta puuduvad algtõendid, sh milliseid toiminguid hõlmab näiteks istungi ettevalmistus ja kuluarvestus jne. Kohtuistung 27.05.2010 algas kell 15.30 ning ei kestnud 2 tundi ( ehk 17.30ni), nii nagu seda väidab võlgniku esindaja. Kohtumaterjalide on täpsed andmed kohtuistungi aja kohta. Lisaks eeltoodule on esindaja materjalide tutvumise eest esitanud hulgaliselt arveid, mistõttu on selgusetu mida esindaja kohtuistungi ettevalmistamise all täiendavate toimingute all mõtleb. Eelnimetatud kohtuistungil osales juriidilise esindaja isiklikult ning andis seletust. Tehingulise esindaja roll piirdus ühel kohtuistungil osalemisega, mis mõistuslikust printsiibist ei maksma mitte mingil juhul 6 480 krooni. Arve nr 1-26.07.2010, 26.07.2010 sisaldab kahte kuluartiklit, s.o võlausaldaja nr 1 ja võlausaldaja nr 2 kohta eraldi, seega antud arvest puudutab võlausaldajat üksnes summa 3 600 krooni, mis hõlmab väidetavalt 3 tundi vastuse koostamist. Võlgniku esindaja poolt koostatud materjalid on sisuliselt identsed ning ei oma juriidilisi analüüse jne. Võlgniku vastustes korratakse korduvalt võlgniku varasemaid seisukohti, mistõttu ei ole need käsitletavad nimetatud esindaja uute seisukohtadena. Ei ole tõendatud õigusabi osutamine väidetavas mahus jne. Lisaks eeltoodule ei vasta võlgniku poolt esitatud tõendid on allkirjastatud isiku poolt, kes ei oma ÄS tähenduses äriühingu nimel esindusõigust. Lisaks eeltoodule ei ole võlgniku esindaja puhul tegemist advokaadiga, mistõttu kolmanda äriühingu nimel tegutsemiseks on nõutav äriühingu seadusliku esindajaga kokkulepe juriidilise teenuse osutamiseks. Kohtu poolt saadetud materjalidest nähtub, et võlgniku esindaja on ise vormistanud dokumendid, kuid puudub äriühingu juhatuse liikme kinnitus, et äriühing osutab antud tsiviilasja raames juriidilise teenust võlgnikule. Äriregistri andmetel ei oma Danil L esindusõigust äriühingus V.A.N. Grupp OÜ, mistõttu antud tõendid ei ole kehtivad ÄS ja TsÜS tähenduses. Lisaks eeltoodule ei vasta võlausaldajale nr 1 kohtu poolt edastatud dokumendid TsMS dokumentaalse tõendi ettenähtud vorminõuetele. Võlausaldajal I ja kohtul puudub võimalus kontrollida võlgniku poolt väidetavate kulude tegemist ja arvestamist V.A.N Grupp OÜ raamatupidamises. Juhul, kui nimetatud arve laekumine ei kajastu raamatupidamises, siis on tegemist muuhulgas ka fiktiivse arvega TsMS tähenduses ning antud arvete ja tšekkide koopiate suhtes taotleb võlausaldaja I, et kohus kohaldaks lisaks dokumendi vorminõuetele mittevastamise sätetele ka dokumendi võltsituse sätteid. Võttes aluseks eeltoodud Võlausaldaja I taotleb, et kohus ei arvestaks eeltoodud põhjustel võlgniku poolt esitatud koopia väljatrükke ning jätaks avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus edastas AS M ja B AS vastuväited OÜ-le RT01.12.2010.a. OÜ RTesitas 04.01.2011.a. võlausaldajate vastuväidete osas seisukoha kohtule. Vastuse kohaselt, avaldaja on seisukohal et võlausaldajate väide menetluskulude kindlaksmääramise kohta on paljasõnaline:

2-10-14354

2-10-14354 Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lähtudes eeltoodust ei ole menetlusosaline kohustatud esitama kulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-142-09 asunud seisukohale, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete ja tsiviilkohtumenetluse praktika järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik. Kohus ei ole OÜ-lt RTnõudnud menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Menetluskulude detailne koosseis on märgitud esitatud arvetel. Esitatud arvetel on märgitud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg, tehtud toimingud ning teenuse tunnihind. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel arvetes sisalduvast menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja toimikust. Kuna kohus ei ole OÜ-lt RTnõudnud menetluskulude kandmise tõendamist, siis ei kontrolli kohus esitatud arvete vastavust Raamatupidamise seaduse nõuetele. - TsMS §-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ RTregistreeritud käibemaksukohustuslasena alates 09.09.2004.a. OÜ RTteatas 28.04.2011.a. kohtule, et on valmis õigusabikuludest maha arvama makstud käibemaksu summa. Lähtudes eeltoodust tuleb OÜ-le RTlepingulise esindaja kulud hüvitada ilma käibemaksuta. - Äriseadustiku (ÄS) § 4 lg 1 kohaselt, ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. ÄS § 4 lg 5 kohaselt, ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. OÜ V.A.N.Grupp kohta on äriregistrisse kantud tegevusala “juriidilised teenused” 27.02.2006 ja nimetatud tegevusala on kustutatud ärirgeistrist 19.10.2010.a. vastavalt ÄS § 521 1 lg 1 registripidaja algatusel. Käesoleval ajal ÄS § 31 ja 65 kohaselt äriregistrisse tegevusala ei kanta. Tsiviilasjas 2-10-14354 toimus õigusabi osutamine 2010.a. Käesolevaks ajaks ei ole 2010.majandusaasta aruande esitamise tähtaeg veel saabunud, mistõttu ei ole alust väitel, et OÜ V.A.N.Grupp ei ole kunagi tasulist õigusabiteenust osutanud. Võimalikul OÜ V.A.N.Grupp ja lepingulise esindaja poolt teistele iskikutele õigusteenuse osutamisel või mitteosutamisel alates 2007.a. puudub seos käesoleva tsiviilasjaga. - TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. OÜ RTon 17.05.2010.a. volitanud Danil L i esindama OÜ RTtsiviilasjas nr 2-10-14354. Esindaja volikiri ja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavust tõendav dokument on tsiviilasja toimikus (lk 77-80). Menetlusosalise esindaja on kehtestanud tasu suuruse kokkuleppel kliendiga, menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud summas ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Hageja väide, et kostja esindaja ei ole advokaat, vaid üksnes õigusteadmistega isik, mistõttu tema tunnitasu võiks olla maksimaalselt 500 -700 krooni, ei ole asjakohane ja ei anna põhjust menetluskulude vähendamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

2-10-14354 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud säte ei erista esindaja kulude hüvitamisel advokaati teistest TsMS § 218 loetletud lepingulistest esindajatest. - Harju Maakohtu 07.06.2010.a. kohtumääruse resolutsioonis määras kohus jätta kohtukulud võrdsetes osades võlausaldajate kanda. Kohtumääruses märgitud menetluskulude jaotuse kohaselt jättis kohus menetluskulud võrdses ulatuses võlausaldajate kanda tulenevalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 6. PankrS § 15 lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb mõistet „kohtukulud“ käsitleda menetluskuluna TsMS § 138 lg 1 kohaselt, mitte kohtukuluna TsMS § 138 lg 2 kohaselt. - TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt, mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. OÜ RTon tsiviilasja 2-10-14354 menetluses lepingulist esindajat vahetanud, kuid taotleb ühe lepingulise esindaja kulude hüvitamist. OÜ RTei ole lepingulise esindaja vahetamist põhjendanud. - OÜ RTtaotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist osutatud õigusabi eest 22 tunni ulatuses summas 27 000 krooni ilma käibemaksuta e. 1 725,61 eurot. Seoses B AS pankrotiavaldusega osutas lepinguline esindaja OÜ-le RTõigusabi 3 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 3 600 krooni. Seoses AS M pankrotiavaldusega osutas lepinguline esindaja OÜ-le RTõigusabi 8 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 9 600 krooni. Seoses B AS ja AS M pankrotiavaldustega ühiselt osutas lepinguline esindaja OÜ-le RTõigusabi 9 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 10 800 krooni ja 2 tundi tunnihinnaga 1 500 krooni summas 3 000 krooni. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: Arve nr 1-17.05.2010 alusel. -konsultatsioon tsiviilasjas nr 2-10-14354 2 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 2 400 krooni; -toimikuga tutvumine tsiviilasjas nr 2-10-14354 5 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 6 000 krooni. OÜ RTon 17.05.2010.a. volitanud Danil L i esindama OÜ RTtsiviilasjas nr 2-10-14354. Tsiviilasja toimikus ei ole märget selle kohta, et lepinguline esindaja on toimikuga kohtus tutvumas käinud, seega võib järeldada, et lepinguline esindaja on tutvunud tsiviilasja materjalidega, mis on edastatud OÜ-le RT. Kuni 17.05.2010.a. on tsiviilasja materjalidest teadlik olnud lepinguline esindaja J.K . Kohtunikuabi ei pea põhjendatuks ja vajalikuks hüvitada lepingulise esindaja vahetamise tõttu uue esindaja poolt toimikuga tutvumise ajakulu 5 tundi ja eraldi konsultatsiooni 2 tundi. Kohtunikuabi peab põhjendatuks ja vajalikuks uue lepingulise esindaja poolt tsiviilasja materjalidega tutvumist ja konsultatsiooni kokku 3 tundi summas 3 600 krooni e. 230,08 eurot. Kuna võlausaldajad peavad kulud hüvitama võrdsetes osades, siis peab B AS hüvitama 1,5 tunni kulu ja AS M peab hüvitama 1,5 tunni kulu. Arve nr 1-20.05.2010 alusel. -vastuse koostamine AS M pankrotiavaldusele 5 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 6 000 krooni. Kohtunikuabi peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud menetlusdokumendi koostamisele (tlk 115-117) 3 tundi summas 3 600 krooni e. 230,08 eurot. Kuna vastuse koostamine AS M pankrotiavaldusele on otseselt eristatav AS-ga M seotud lepingulise esindaja kulu, tuleb vastav kulu hüvitada AS-l M .

2-10-14354 Arve nr 1-27.05.2010 alusel. -kohtuistungi ettevalmistamine 2 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 2 400 krooni; -kohtuistungil osalemine 2 tundi tunnihinnaga 1 500 krooni summas 3 000 krooni. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 27.05.2010.a. ajavahemikul kell 15:00 – 17:00 (protokoll tlk 133), võlgniku lepinguline esindaja D.L on kohtuistungil osalenud. Kohtunikuabi peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks kohtuistungiks ettevalmistamist 2 tundi ning kohtuistungil osalemist 2 tundi, kokku 4 tundi summas 5 400 krooni e. 345,12 eurot. Kuna võlausaldajad peavad kulud hüvitama võrdsetes osades, siis peab B AS hüvitama 2 tunni kulu ja AS M peab hüvitama 2 tunni kulu. Arve nr 1-26.07.2010 alusel. -vastuse koostamine AS M määruskaebusele 3 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 3 600 krooni; -vastuse koostamine B AS määruskaebusele 3 tundi tunnihinnaga 1 200 krooni summas 3 600 krooni. Määruskaebusele vastuse koostamine eeldab ka määruskaebusega tutvumist ja seisukohtade väljatöötamist. Kohtunikuabi peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kahele määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 6 tundi summas 7 200 krooni e. 460,16 eurot. Kuna AS M ja B AS määruskaebustele vastuse koostamise kulud on otseselt eristatavad, tuleb mõlemal võlausaldajal hüvitada vastav kulu tegelikus suuruses. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud B AS ja AS M kanda. B AS peab hüvitama 3 tunni kulu ja AS M peab hüvitama 3 tunni kulu. Kohtuvaidluse asjaolusid (asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, asja lahendamine kohtuistungil) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks OÜ-le RTlepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 16 tunni ulatuses summas 19 800 krooni e. 1 265,44 eurot ilma käibemaksuta. Sellest 6,5 tunni kulu peab hüvitama B AS ja 9,5 tunni kulu peab hüvitama AS M . TsMS § 475 lg 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lg 8 kohaselt, vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 152 lg 3 kohaselt, kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a. määruse nr 322 “Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 7 lg 3 kohaselt, tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 kohaselt on kehtestatud töötasu alammääraks tunnis OÜ-le RTõigusabi osutamise ajal 27 krooni, käesoleval ajal 1,73 eurot. Tulenevalt TsMS § 152 lõikest 3 määrab kohus lepingulise esindaja tunnimääraks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu ülemmäära 270 krooni (10 x 27). Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 8 määrab kohus võlgniku lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 4 320 krooni e. 276,10 eurot (16 x 270 = 4 320) ilma käibemaksuta. B AS peab OÜ-le RThüvitama lepingulise esindaja kulud 6,5 tunni eest summas 1 755 krooni e. 112,16 eurot. AS M peab OÜ-le RThüvitama lepingulise esindaja kulud 9,5 tunni eest summas 2 565 krooni e. 163,93 eurot.

2-10-14354 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.