Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul tallinna ringkonnakohtule kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib kaebust arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2009 tehnilise valve lepingu XXXja 09.04.2009 lepingu XXX, lepingud lõpetati võlgnevuse tõttu 12.05.2010. Hageja osutas kostjale valveteenust, mis on tõendatud valvesignaali väljavõtetega. Väljavõtetest nähtub, et objekti on valve alla seatud ja valvest maha võetud ning juhtimiskeskusesse on saadetud testsignaali. Kostjal oli lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuste eest, mida ta teinud ei ole. Hageja on üritanud kostjaga ühendust võtta, hageja saatis kostjale 04.05.20100 pretensiooni, milles andis täiendava tähtaja 11.05.2010 võlgnevuse tasumiseks. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kui lepingu öeldakse üles enne 3 aasta möödumist lepingu sõlmimisest või kostja poolse rikkumise tõttu, kohustub kostja tasuma hagejale 7494 krooni valvesüsteemide eest. Pooled on kokku leppinud viivises 0,15 % tasumata makselt päevas. Hageja on kostjale esitanud arved summas 16 654,95 krooni, millele lisanduvad viivised hagi esitamise seisuga summas 4034,42 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud põhivõlg ja viivis kogusummas 20 689,37 krooni ja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis 0,15 % tasumata põhivõlalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõsti kostjalt välja riigilõiv 4000 krooni,

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt hageja paigaldatud valveseadmed ei töötanud. Kostja esitas hagejale mitu taotlust signalisatsioon korda teha, kuid hageja neile ei reageerinud. Kostjale esitati arveid valehäirete eest. Kostja palus lepingu lõpetada, sest teenus ei vastanud kvaliteedile. Hageja arvestuse alused on kostjale selgusetud. Lepingus on märgitud teenuse hinnaks 495 krooni, kahe kuu teenustasuna nõuab hageja 1666,95 krooni, millest 1006,80 on 2010 a mai kuu eest, kuigi leping lõpetati 12.05.2010. Lepingu 01-09-0122 järgi on valvesüsteemi hind koos käibemaksuga 4649,20 krooni ja lepingu nr 01-09/0123 järgi valvesüsteemi hinnaks 0 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus arutas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja aj kostja sõlmisid 08.04.2009 tehnilise valve lepingu XXXja 09.04.2009 lepingu XXXning lepingud lõpetati 12.05.2010. Pooled vaidlevad võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse üle perioodil aprill-mai 2010. Kohtule esitatud lepingust XXXja lepingust XXXp 7.3 nähtub, et pooled on kokku leppinud, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel enne 3 aasta möödumist lepingu sõlmimisest, tasub kostja hagejale valveseadmete maksumuse ning saab seadmete omanikuks. Arvetest nr 830710756 nähtub valveseadme maksumus 478,95 eurot ja arvest nr 830710741 nähtub valveseadme

maksumus samuti 478,95 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja osutas valveteenust kahel eraldi asuval objektil, kuutasu suurusega 495 krooni kuus. Kohtule esitatud arvetest nr 830675680 ja nr 830706086 nähtub, et ajavahemikul 01.04.2010 kuni 12.05.2010 on hageja osutatud teenuste maksumus 106,54 eurot, mille eest kostja on osaliselt tasunud. Kohustust poolte vahel ei loo mitte arvete esitamine vaid leping ja selle alusel teenuse osutamine. Kohtule esitatud hageja valvesignaali väljavõttest nähtub, et valvesüsteem oli töökorras. Kostja esitatud tõendid valvesüsteemi rikete kohta ei puuduta perioodi, mille eest tasumist hageja hagis nõuab vaid detsembrikuud 2009 ega ole seega asjakohased. Tõendid ei tõenda, et kostja ei ole teenust saanud või on seda saanud mittekohasena. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1064,44 eurot. Pooled on lepingus kokku leppindu viivise suuruses ja VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kostja on olnud viivituses arvete tasumisega alates arvetel märgitud tasumise tähtpäevast. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 538,82 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 257,84 eurot, millele lisandub viivis 0,15*1064,44*176 päeva). Kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15 % tasumata põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 255,65 eurot. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.