Kohtulahend

Kostja esindaja esitas 11.01.2011 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-10-24967. Avalduses on kostja menetluskuluna, mida kostja palub hagejalt välja mõista, näidatud kuluks tasu advokaadi õigusabi eest kokku summas 4689,2 eurot (73 367 krooni). AS TCkinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses tsiviilasja nr 2-10-24967 menetlusega. Summa, mille advokaadi õigusabi eest makstud tasuna kindlaksmääramist AS TCtaotleb, ei sisalda käibemaksu. AS TCpalub otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva jõustumisest kuni täitmiseni. 14.02.2011 edastas kohus menetluskulude avalduse hagejale (kätte toimetatud 15.02.2011). ÜKesindaja advokaat Klen Laus esitas 16.03.2011 vastuväite AS TCavaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-10-24967. Hageja vaidleb vastu kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma

eeltoodust tulenevalt ei saa kostja õigusabikulusid pidada põhjendatud ja vajalikeks ning avaldust esitatud kujul rahuldada. Samas, kui ka kostja kajastaks arvetes iga õigustoimingu kestust, ei saaks ikkagi pidada avaldusele lisatud arveid põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja ei nõustu kostja esitatud arvetega järgnevatel põhjustel: Arve nr 101601, summas 22 836 krooni – hageja ei pea mõistlikuks õigusabikuluks, et hagi läbitöötamine ja hagi vastuse koostamine võtab aega üle 13 töötunni. Poolte vahel ei olnud keerulist õiguslikku vaidlust, vaid küsimus koondamise eelduste esinemise üle. Hageja hinnangul saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks hagejalt väljamõistetavaks õigusabikuluks maksimaalselt 8 h, s.o. 13 840 krooni. Arve nr 102128, summas 6 950 krooni – hageja ei pea mõistlikuks õigusabikuluks, et hageja vastuse läbitöötamine ja 2 leheküljelise taotluse koostamine võtab aega 5 töötundi. Hageja hinnangul saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maksimaalselt 3 h, s.o. 4 170 krooni. Arve nr 102414, summas 7 155 krooni – esitatud arves on töö sisuna kajastatud osaliselt sama dokumendi koostamine, mille eest on esitatud arve nr 102128. Lisaks on kostja korraldanud e-kirja tõlkimise ja koostanud 1,5 leheküljelise taotluse. Hageja hinnangul saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maksimaalselt 3 h, s.o. 4 050 krooni. Arve nr 102673, summas 29 415 krooni – kuigi arves kajastatud õigusteenus seisneb kaheks kohtuistungiks ettevalmistamises ja kahel kohtuistungil osalemises (istungite kogukestusega 5h 20m), on teenuse kogukestuseks märgitud 18,5h. Tegemist on selgelt ebamõistlike kuludega. Hageja hinnangul on arve ebamõistlik suurus selgitatav üksnes seeläbi, et arves on 27. oktoobri 2010.a istungiks ettevalmistamise ja osalemise kulusid kajastatud topelttasuga. Nimelt esindasid 27. oktoobri 2010.a istungil kostjat samaaegselt kaks lepingulist esindajat. Hageja märgib, et käesolev tsiviilasi ei olnud sellise keerukusega, mis oleks nõudnud kahe lepingulise esindaja osalemist. Samuti ei ole hageja kohustatud hüvitama kahe lepingulise esindaja kulusid. Seega saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maksimaalselt 10h, s.o. 15 900 krooni. Arve nr 102717, summas 4 953 krooni – hageja ei pea usutavaks, et osutatud õigusteenused mahus 3,9 töötundi on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja hinnangul saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maksimaalselt 2,5 h, s.o. 3 175 krooni. Arve nr 103212, summas 2 058 krooni – hageja arves märgitud õigusabikulu asjassepuutuvaks ega mõistlikuks. Telefonivestlus hagejaga kestis 5 minutit. Hageja ei usu, et konsulteerimine kliendiga ja analüüsimine, kas aktsepteerida hageja kompromissettepanekut võttis üle 1,5 töötunni. Hageja hinnangul saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maksimaalselt 0,5h, s.o. 735 krooni. Eeltoodust lähtuvalt saab kostja põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks tsiviilasjas nr 2-10-24967 pidada maksimaalselt 41 870 krooni ehk 2 676 eurot (vastuväidete p.2.6.1-2.6.6). Nimetatud summat ületavas osas on nõutavad õigusabikulud põhjendamatud ja ebavajalikud ning kostja ei saa nõuda hagejalt nende hüvitamist.

Kostja esindaja advokaat Kadri Michelson esitas 30.03.2011 seisukoha hageja 16.03.2011 vastuväidetele, millega jääb oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatu juurde ning on seisukohal, et hageja 16. märtsi 2011 menetlusdokumendis „Hageja vastuväited AS TCmenetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tsiviilasjas nr 2-10-24967“ toodud vastuväited ei anna alust hageja menetluskulude vähendamiseks. Kostja leiab vastuseks hageja vastuväidetele alljärgnevat: Kõik hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastupidiselt hageja väitele ei saa see, et vaidlus ei seisnenud keerukate õigusküsimuste analüüsimises, vaid faktiliste asjaolude hindamises, kaasa tuua kantud menetluskulude põhjendamatust. Oluline on see, kas kantud kulud on põhjendatud, mida need antud juhul vaieldamatult on. Hageja ja kostja vaheline vaidlus hõlmas hulga dokumentaalsete tõendite ja asjaolude analüüsi ning suur rõhk oli tõendamisel ja seiskohtade formuleerimisel. Need on ajakulukad toimingud. Vaatamata sellele, et vaidluses ei olnud rõhk õigusküsimuste analüüsil, siis oli menetlus käesolevas tsiviilasjas mahukas — toimus kaks kohtuistungit, kus kuulati üle tunnistaja ja andis seletusi hageja, istungite väliselt on esitati hulgaliselt kirjalikke seisukohti koos lisadega, millede osas pidid pooled võtma oma seisukoha. Hageja poolt esitati hagiavaldus, hageja seisukohad, hageja seisukohad ja taotlus hageja vande all ülekuulamiseks, taotlus protokolli parandamiseks. Kostja oli sunnitud hageja esitatud menetlusdokumentidele vastama, esitades vastuse hagile, täiendavad seisukohad ja taotlused tunnistaja ja kostja esindaja vande all ülekuulamiseks, kostja vastuse, kostja vastuse hageja protokolli parandamise taotlusele ja taotluse kohtuotsuses sisalduva ilmse ebatäpsuse parandamiseks. Täiendavalt esitati menetlusosaliste poolt tõendeid, mis vajasid analüüsi ning mitmel korral toimusid ka kompromissiläbirääkimised, mis võtsid kohtuasja perspektiivikuse hindamise vajaduse tõttu täiendavat aega. Ainetu on ka hageja käsitlus, et kuna kostja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu moodustab ligemale 3⁄4 Vabariigi Valitsuse 4. septembril 2008 vastu võetud määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ („Määrus“) kehtestatud piirmäärast, pole õigusabikulude täies ulatuses väljamõistmine justkui põhjendatud. Vaatamata sellele, et Määrusega kehtestatud piirmäär on ette nähtud kolme kohtuinstantsi jaoks, siis on praktikas vaieldamatu, et menetluskulud on kõige suuremad just esimeses astmes, kuivõrd seal toimub seisukohtade esmane kujundamine ja tõendite hindamine. Teises ja kolmandas astmes hinnatakse esimese astme kohtuotsuse õiguspärasust, mis ei ole menetlusosalistele reeglina niivõrd ajamahukas kui esimese astme toimingud. Asjaolu, et esimeses astmes kantud kulud moodustavad pea 3⁄4 Määrusega kehtestatud piirmäärast, ei anna alust väita kantud kulude põhjendamatust. Tähtsust ei oma ka hageja väide, et kostja õigusabikulud ei ole füüsilisest isikust hageja majanduslikku olukorda arvestades mõistlikud ega ettenähtavad. Hagi esitamise hetkel oli hagejale teada, et maksimaalne sissenõutav lepingulise esindaja tasu on hageja poolt esitatud hagiavalduse mitte edukaks osutumise korral 6400 eurot. Sellise summaga pidi hageja ka arvestama ja hageja ei saa hiljem tugineda sellele, et ei saanud piirmäära piiresse jäävat lepingulise esindaja kulu tekkimist ette näha. See, mis sisulise hagiga oli tegu, ei oma tähendust. Hageja oli hagi esitamisel teadlik oma riskidest ja sellest, et hagi rahuldamata jätmise korral on ta kohustatud hüvitama kostja menetluskulud, sh kulud lepingulisele esindajale. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma hageja majanduslik olukord mistahes tähtsust. Hageja on põhjendamatult ette heitnud, et kostja poolt esitatud arvete selgitustest ei nähtu konkreetsete õigusabitoimingute kestus. Seadus ega ka kohtupraktika ei näe ette, et arvetel peaks olema kajastatud igale toimingule eraldi kulunud aeg. Piisab sellest, kui on välja toodud tehtud tööd ja märgitud neile tervikuna kulunud aeg. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend ei ole antud asjas asjakohane, kuivõrd otsuses on hinnatud olukorda, kus pool ei olnud esitanud menetluskulude nimekirja, vaid tasukokkuleppe, mis ei võimaldanud hinnata tehtud toiminguid

ja kulunud aega. Käesolevas vaidluses on kostja esitanud arved, millelt nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja kulunud aeg. See on piisav hindamaks õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Arvel nr 101601 toodud hagi osas positsiooni kujundamise, kliendiga nõupidamiste ja lõppastmes vastuse koostamiseks kulunud 13,2 tundi on igati põhjendatud ja vajalik. Hageja poolt leitu, et tema hinnangul tuleb lugeda põhjendatuks 8 tundi, on meelevaldne. Hagi vastuse koostamine ei hõlma üksnes dokumendi valmistrükkimist, vaid selleks tuleb hinnata esitatud hagiavaldust koos lisadega, analüüsida praktikat ja pidada asjaolude täpseks väljaselgitamiseks ja positsiooni kujundamiseks nõu kliendiga. Tegu on sisuliselt kõige mahukama menetlustoiminguga, millest sõltub edasine menetlus, mistõttu on põhjendamatu väita nagu oleks hagi osas seisukoha kujundamise ja vastuse koostamisele kulunud 13,2 tundi ebamõistlik. Meelevaldne on ka hageja hinnang arvel nr 102128 kajastatud lepingulise esindaja kulu osas. Kõnealusel arvel kajastatud kostja menetlusdokumendi analüüsimise ja kostja vastuse koostamisega seonduv kulu on igati põhjendatud. Seda enam, et tegu oli hageja poolt esitatud dokumendi analüüsimisega, millega kostja oli sunnitud tutvuma ja võtma selle osas õigusliku positsiooni. See, et vastusena koostatud menetlusdokument oli sisult 2 lehekülge pikk, ei muuda kantud kulu põhjendamatuks. Arve nr 102414 osas märgib kostja, et ka sellel kajastatud lepingulise esindaja kulud on vastupidiselt hageja väidetele tervikuna põhjendatud. Arvel on kajastatud küll ka eelmisel arvel nr 102128 toodud menetlusdokumendi koostamine, kuid see on seotud arveldamisperioodi lõppemisega, mistõttu on ühel arvel märgitud osa ja teisel teine osa vastava menetlusdokumendi ettevalmistamisega seotud kulust. Vastupidiselt hageja väidetele ei ole kostja korraldanud dokumendi tõlkimist, vaid on selle ise tõlkinud, mis võtab rohkem aega kui tõlkimise korraldamine. Seevastu kui kostja oleks korraldanud tõlkimise, siis sellega seotud kulu oleks käsitletav menetluskuluna ja oleks kuulunud hagejalt väljamõistmisele. Seega on tõlkimisega seotud kulu kajastamine põhjendatud. Täiendavalt on vastaval arvel veel kajastatud hageja 20. septembri 2010 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine kõnealusele menetlusdokumendile. Kõigele eelnevale kulunud 5,3 tundi on põhjendatud ning puudub alus vähendada väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu. Arve nr 102673 osas esitatud seisukohad on samuti põhjendamatud. Hageja püüab jätta muljet nagu seisneks arve sisu kaheks lihtsaks kohtuistungiks ettevalmistamises ja neil osalemises, mis ei saaks olla ajamahukas. Täielikult on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kohtuistungiks ettevalmistamine eeldas muuhulgas tunnistaja ja kostja esindaja vande all ülekuulamiseks küsimuste ettevalmistamist ja kliendiga sel teemal nõupidamist. Rääkimata asja materjalide ja positsiooni ülekäimisest. Liiati kulus kohtuistungitel osalemisele kokku 6 tundi, mitte 5, nagu väidab hageja. Täiendavalt oli vajalik pidada kliendiga nõu seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega, mis istungitel tõusetus ning arvestades kostja ettevõtte suurust, ei olnud kompromissi osas seisukoha kujundamine üksnes üks kiire telefonikõne, vaid eeldas mitmete vastavat pädevust omavate inimeste kaasamist ja põhjalikku positsiooni selgitamist ja arutamist. Kõnealusel arvel ei ole kajastatud kulusid topelttasuga, vaid arve kajastab advokaatide poolt tehtud tööd ja tehtud töö eest tasumisele kuuluvat summat. Meelevaldsed on ka arve nr 102717 osas esitatud vastuväited nagu oleks arvel kajastatud õigusabikulu 3,9 tunni ulatuses põhjendamatu. Kõnealune arve hõlmab kahe taotluse koostamist, hageja taotluse analüüsi ja Harju Maakohtu otsuse analüüsi. On meelevaldne ja ebaõige väita nagu oleks selleks kõigeks kulunud 3,9 tundi põhjendamatu. Arve nr 103212 osas märgib kostja, et sellel kajastatud 1,4 tundi (mitte 1,5 nagu hageja ebaõigesti väidab) kompromissi arutamiseks on igati põhjendatud. Tegu ei olnud samadel alustel kompromissiettepanekuga, mida pooled olid varasemalt arutanud. Tegu oli hageja poolt välja toodud väidetava uue asjaolu valguses kompromissi arutamisega. Selleks oli vajalik hinnata väidetava uue asjaolu olemasolu ja selle mõju kohtuasjale. Vajalik oli uurida, kas vastav uus asjaolu üleüldse eksisteerib ja pidada ses osas kliendiga nõu. Nagu juba eelnevalt

punktis 2.5 põhjendatud, eeldas see kostja mitmete vastavat pädevust omavate töötajate kaasamist ja põhjalikku positsiooni ja väidetava uue asjaolu mõju selgitamist ja arutamist. Lisaks kõigele eelnevale tuleb arvestada ka seda, et kostjale osutatud õigusabi tunnihind on alla turukeskmise, jäädes 1270 ja 1470 krooni vahele (erandina arvel nr 101601 tunnihind 1730 krooni). Sellises situatsioonis on asjakohatu rääkida põhjendamatust ajakulust. Kulud, mille hüvitamist kostja hagejalt taotleb, on isegi madalamad, kui need oleks tavapärase keskmise tunnihinna korral. Kohtunikuabi asub seisukohale: Kostja esindaja esitas 11.01.2011 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-10-24967. Avalduses on kostja menetluskuluna näidatud kulud õigusabile (ilma käibemaksuta) summas 4689,2 eurot (73 367 krooni). Tsiviilasjas nr 2-10-24967 22.11.2010 tehtud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus ÜKhagi AS TCvastu täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jättis hageja ÜKkanda. Kohtuotsus jõustus 24.12.2010. Tsiviilasja nr 2-10-24967 toimiku materjalidest lähtuvalt on hagihind 250 000 krooni. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 ”Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalisetelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt saavad käesolevas menetluses kostjalt väljamõistetavad lepingulise esindaja kulud, arvestades tsiviilasja hinda olla maksimaalselt 6 400 eurot. AS TCesindaja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud summa lepingulise esindaja kulude katteks ei ületa eeltoodud määruses toodud piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtunikuabi seisukoht 07.07.2010 arve nr 101601 summas 22 836.00 EEK osas: Kostja esindaja on analüüsinud hagi materjale; 11.06.2010 on toimunud nõupidamine: K.Tombak – küsimused seoses vastuse ettevalmistamisega ÜKhagile; 15.06.2010 e-kirja ettevalmistamine: kohus – kompromissi võimalikkusest teavitamine; menetlusdokumendi etevalmistamine: AS TCvastus ÜKhagiavaldusele. Kokku 13, 2 tundi, millele vastab 22 836 krooni. Toimikust lähtuvalt on hagi sisuliselt 3-l leheküljel (toimikus lk 2-5). Hagi lisasid on 22 lehekülge (toimikus lk 7-28). Kohtunikuabi asub seisukohale, et dokumendi analüüsiks minev ajakulu on põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses arvestades hagi sisu ja mahtu. Hagi iseenesest ei ole mahukas, kuid ajakulu on arvestatud ka hagi lisade läbivaatamiseks ja analüüsimiseks. 15.06.2010 e-kirja ettevalmistamine ja kohtule kompromissi võimalikkusest teavitamiseks (toimikus lk 35) peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0, 5 tundi. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 22.06.2010 kokku 6-l leheküljel (toimikus lk 36 kuni 41), millest 4 lehekülge on sisulist teksti, ülejäänu moodustab menetlusosaliste andmed, faktilised asjaolud ning menetluslikud kinnitused. Kohtunikuabi asub seisukohale, et mõistlik, põhjendatud ja vajalik aeg hagile vastuse koostamiseks on neli tundi. 11.06.2010 nõupidamise osas kohtunikuabi kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks ei pea kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja toimikus viiteid nõupidamisele puuduvad. Seega on põhjendatud ja vajalikud kulud 8,5 tunni ulatuses, mis tunnihinda arvestades teeb 14 705 krooni. Kohtunikuabi seisukoht 13.09.2010 arve nr 102128 summas 6950 krooni osas:

Kostja esindaja on analüüsinud ÜKvastust kostja vastusele ja menetluse kinniseks kuulutamise taotlusele; on teostatud õiguslik analüüs: argumendid vastuseks ÜKarvamusele kostja vastuse ja menetluse kinniseks kuulutamise taotluse suhtes: on koostatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks, kostja esindaja vande all ülekuulamiseks ja täiendavad seisukohad. Kokku 5,0 tundi, millele vastab 6950 krooni. Arvel nr 102128 toodud tööd hõlmavad enda alla 05.08.2010 hageja seisukohtadega tutvumise (toimikus lk 49-52) ja kostja poolt 06.09.2010 esitatud (toimikus lk 57-60) kostja täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aega ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja kostja esindaja vande all ülekuulamiseks koostamiseks kulunud aega. 05.08.2010 dokumendi maht on 4 lehekülge, millest sisu moodustab 2,5 lehekülge. 06.09.2010 dokumendi maht on samuti 4 lehekülge, millest sisu moodustab 2 lehekülge. Eeltoodust tulenevalt peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arvel nr 102128 toodud toimingute tegemiseks 4 tundi, mis tunnihinda arvestades teeb 5560 krooni. Kohtunikuabi seisukoht 18.10.2010 arve nr 102414 summas 7155 krooni osas: Kostja esindaja on teostanud dokumendi ettevalmist: kostja täiendavad seisukohad ja taotlus tunnistaja ning esindaja ülekuulamiseks; on teostatud dokumendi ettevalmistamine: vastuse lisa 26.04.2010 e-kirja tõlkimine eesti keelde; on teostatud dokumendi analüüs: ÜK20.09.2010 menetlusdokument; on teostatud menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus ÜK20.09.2010 menetlusdokumendile. Kohtunikuabi nõustub hageja seisukohaga, et kostja täiendavate seisukohtade ja tunnistaja ning esindaja ülekuulamise taotluse koostamiseks kulunud aeg on juba arvestatud arves number 102128, seetõttu selle toimingu ajakulu kohtunikuabi arve nr 102414 koosseisu enam ei arvesta. 26.04.2010 e-kirja (toimikus lk 62-63) tõlkimiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks peab kohtunikuabi 0,5 tundi 7-realise tavateksti tõlkimiseks. 20.09.2010 menetlusdokumendi (toimikus lk 69-71; sisuline maht 2 lehekülge) analüüsiks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb kohtunikuabi 2 tundi. 28.09.2010 koostatud kostja vastuse (toimikus lk 76-78; sisuline maht 1,5 lehekülge) koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb kohtunikuabi 1,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arvel nr 102414 toodud toimingute tegemiseks 4 tundi, mis tunnihinda arvestades teeb 5 400 krooni. Kohtunikuabi seisukoht 10.11.2010 arve nr 102673 summas 29 414 krooni osas: Kostja esindaja poolt teostatud toiminguteks on 05.10.2010 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine; telefoninõupidamised seoses võimaliku kompromissiga; 27.10.2010 istungiks ettevalmistamine; 27.10.2010 istungiks dokumendi ettevalmistamine; 25.10.2010 nõupidamine; 27.10.2010 kohtuistungil osalemine. Kohtunikuabi asub seisukohale, 05.10.2010 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise (protokoll toimikus lk 80-81; istungi kestus 1 h 20 minutit) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kolm tundi. Telefoninõupidamised seoses võimaliku kompromissiga. 05.10.2010 istungiprotokollist tulenevalt andis kohus pooltele aega võimaliku kokkuleppe saavutamiseks. Eeltoodu põhjal kohtunikuabi peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ühte tundi võimaliku kompromissi saavutamiseks. Kohtunikuabi asub seisukohale, 27.10.2010 kohtuistungiks ettevalmistamise, sealhulgas küsimused K.-K. T ja ÜA ja kohtuistungil osalemise (protokoll toimikus lk 91-96; istungi kestus 4 tundi) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda seitse tundi. 25.10.2010 nõupidamise osas kohtunikuabi kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks ei pea kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja toimikus viited nõupidamisele puuduvad. Eeltoodust tulenevalt peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arvel nr 102673 toodud toimingute tegemiseks 11 tundi, mis tunnihinda arvestades teeb 17 490 krooni.

Kohtunikuabi seisukoht 29.11.2010 arve nr 102717 summas 4 953 krooni osas: Kostja esindaja poolt teostatud toiminguteks on hageja taotluse 27.10.2010 istungiprotokolli parandamiseks analüüsimine; vastuse koostamine 27.10.2010 istungiprotokolli parandamise taotlusele; Harju Maakohtu 22.11.2010 otsuse analüüs; taotluse koostamine Harju Maakohtu 22.11.2010 otsuses sisalduva ilmse ebatäpsuse parandamiseks. Kohtunikuabi asub seisukohale, et hageja taotluse (toimikus lk 100-101; sisu ühel leheküljel) 27.10.2010 istungiprotokolli parandamiseks analüüsimise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb pidada 0, 5 tundi ja vastuse (toimikus lk 104-105; sisu ühel leheküljel) koostamiseks 27.10.2010 istungiprotokolli parandamise taotlusele samuti 0,5 tundi. Harju Maakohtu 22.11.2010 otsuse (toimikus lk 107111; kohtu põhjendused 4 lehekülge) analüüsimiseks ja 23.11.2010 koostatud taotluse (toimikus lk 117-118; sisu ühel leheküljel) koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arvel nr 102717 toodud toimingute tegemiseks 3 tundi, mis tunnihinda arvestades teeb 3 810 krooni. Kohtunikuabi seisukoht 10.11.2010 arve nr 103212 summas 2 058 krooni osas: Kostja esindaja poolt teostatud toiminguteks on KL poolt pakutud kopromissi õiguslik analüüs ja 21.12.2010 telefoninõupidamine. Kuna toimikust kompromissettepanekut ei nähtu ei ole kohtunikuabil võimalik analüüsida selle dokumendi sisu ja mahtu. Kuivõrd osapoolte avaldustest (16.03.2011 vastuväide ja 30.03.2011 kostja seisukoht) nähtub, et taoline kompromissettepanek on tõepoolest toimunud ja seda on arutatud leiab kohtunikuabi, et mõistlik on välja mõista 1 029 krooni, mis vastab ajakulule 0,7 tundi. Hageja rõhutab, et. seadusandja mõtte kohaselt peaks kehtestatud piirmäär katma keskmise kestuse ja keerukusega õigusabikulud kuni kolmes kohtuastmes. Samas nõuab kostja üksnes maakohtu menetluses olnud lühikese ja lihtsa vaidluse õigusabikuludena summat, mis moodustab ligemale 3⁄4 seadusega sätestatud piirmäärast. Kohtunikuabi leiab, et kui lepingulise esindaja kulud jäävad kehtestatud piirmäära raamidesse ja on põhjendatud ja vajalikud, siis tuleb nad välja mõista. Vabariigi Valitsuse 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ei lahterda piirmäärasid eraldi I, II ja III kohtuastme jaoks. Tsiviilasja toimikule tuginedes võib antud asja pidada keskmise keerukusega asjaks arvestades dokumentide mahtu ja istungite arvu ja pikkust. Hageja leiab, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb hinnata ka seda, millised kulud olid hagejale ettenähtavad. Kohtunikuabi leiab, et hagi kohtule esitamisel oli maksimaalne sissenõutav lepingulise esindaja tasu piirmäär hagejale teada ja kulud seega ettenähtavad. Viited füüsilisest isikust hageja majanduslikule olukorrale jätab kohtunikuabi tähelepanuta kuna menetluskulude kindlaksmääramisel see tähtsust ei oma. Kohtunikuabi leiab, et kostja poolt esitatud arved, millelt nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja kulunud aeg on piisav hindamaks õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tulenevalt eeltoodust tuleb AS TCmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt ja välja mõista ÜKkostja menetluskulud summas 14 705 + 5 560 + 5 400 + 17 490 + 3 810 + 1 029 = 47 994 krooni ehk 3 067, 38 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2011 oli 1,00%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2010, Intressimäära avaldamise teated). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 138, § 144, § 173 - 178, § 466, § 661

Mare Tomingas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.