Kohtulahend

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2011. a Rakvere

Tsiviilasja number

2-11-16739

Tsiviilasi

T Ti avaldus eeltõendamismenetluse läbiviimiseks.

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

AVALDAJA T T, isikukood xxxx, esindaja Siim [email protected] VASTUSTAJA/ eeldatav kostja M K, isikukood xxxx, elukoht xxxx Keelduda T Ti eeltõendamismenetluse läbiviimiseks esitatud avalduse menetlusse võtmisest. Määrus saata avaldaja esindajale elektrooniliselt.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja põhistus Viru Maakohtu menetlusse saabus 13.04.2011 T Ti avaldus eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Avaldaja taotleb kohustada M Kit esitama avaldajale kinnistute, reg.osa nr.-d xxxx ja xxxx, omandamisdokumendid; alternatiivselt- küsida eeldatavalt kostjalt nõusolekut nimetatud dokumentide esitamise kohta ja nõusoleku korral dokumendid taotlejale esistada. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on avaldaja M Ki tütar ning M Ki pärandi vastuvõtmise käigus on ilmnenud M Ki poolt eelnimetatud kinnistute võõrandamine M Kile ning seeläbi selle vara väljajäämine M Ki pärandvara hulgast. Avaldaja kahtleb, kas M K oli võimeline nimetatud kinnistute võõrandamisega seotud tehingute tegemiseks, samuti kahtleb asjaolus, kas tehingud on üleüldse tehtud seadust järgides.

Avaldaja soovib tõenäoliselt hiljem alustada kinnistute M Ki poolt omandamise tehingute tühisuse tuvastamise menetlust ja see eeldab kinnistute omandamisdokumentidega eelnevat tutvumist. Kuna avaldaja ei olnud nimetatud tehingute pooleks, siis ei oma ta neile ligipääsu ega ka neist ülevaadet. Ei ole võimalik alustada tehingute tühistamise kohtumenetlust, teadmata, millist tehingut tühistada ja milline oleks taotleja õiguslik positsioon. Kohtumenetluse alustamises on avaldaja veendunud. Avaldaja leiab, et ilma nõutavate dokumentideta ei ole mõistlik hagiavaldust koostada, kuna see tähendaks esmalt nende lepingute väljanõudmist hagimenetluse raames ja siis hagi täiendamist, osadest nõuetest loobumist, osade nõuete lisamist, mis taotleja hinnangul ei taga efektiivset ja selget kohtumenetlust. Avaldaja märgib, et oma varasema suhtluse pinnalt M Kiga, oli ta alati olnud arusaamal, et nimetatud kinnistud jäävad avaldajale ja M Kile võrdsetes osades. Samuti on avaldaja teadlik, et M K oli aastaid enne oma surma raske haiguse ja kangete rohtude mõju all, mis võisid oluliselt mõjutada tema poolt sõlmitud tehinguid, teadaolevalt oli ta viimase, juunis 2010 toimunud, tehingu tegemise perioodil liikumis-ja rääkimisvõimetu. Avaldaja leiab, et taotletud tõendid võivad välistada kohtuvaidluse osalise ja/või tervikliku alustamise. Kohtu seisukoht ja õiguslik põhistus Kohus leiab, et eeltõendamismenetlust ei ole põhjendatud alustada ja seega tuleb vastava avalduse vastuvõtmisest keelduda. Eeltõendamismenetluse saab TsMSi 26nda peatüki kohaselt algatada tõendite kogumiseks. Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on kindlustada hagejale võimalus hankida ja tagada tõendeid olukorras, kus nende hankimine hagimenetluse ajal oleks raskendatud või võimatu. Oluline on rõhutada, et eeltõendamismenetluse läbiviimist saab taotleda üksnes tõendite aga mitte asjaolude kogumiseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi üksnes poolte poolt esitatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluses tuleb eristada asjaolusid tõenditest. Asjaoludeks on elulised andmed, mille esinemise korral saab kohus tuvastada hagi rahuldamise eelduseks oleva materiaalõigusliku koosseisu olemasolu. Tõendiks on lubatud vormis olev teave, mille alusel saab kohus vaidluse korral (olukorras, kus vastaspool faktiväidet omaks ei võta) tõendeid hinnates tuvastada, kas esineb menetlusosalise poolt kohtu ette toodud hagi rahuldamise või hagi rahuldamata jätmise eelduseks olev asjaolu, mille esinemise osas vastaspool vastu vaidles ja mille tõendamiseks menetlusosaline tõendi esitas. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtust omava asjaolu tõendamiseks soovib ta tõendit esitada või millise asjas tähtsust omava asjaolu jaoks ta tõendite kogumist taotleb. Seejuures on oluline rõhutada, et kohus võtab vastu ja korraldab vaid sellise tõendi kogumise, mis on asjassepuutuv, st üksnes sellise tõendi, millega soovitakse tõendada sellist asjaolu, mille esinemise või puudumise korral peab kohus asja lahendama teisiti. Avaldaja väitis eeltõendamismenetluse algatamise taotluses, et kahtlus tehingute kehtivuses põhineb sellel, et kuivõrd M Kiga varasema suhtlemise pinnal oli avaldajal arusaam, et vara jääb kahele lapsele võrdsetes osades, siis seetõttu, et tegelik olukord on kujunenud oluliselt teistsuguseks, siis on alust väita, et M Ki tervislik seisund võis tehingute sisu mõjutada.