Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-16283
Tsiviilasi
KR`i hagi VJ`i vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
hagi tagamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KR (isikukood XXX,XXX). Kostja: VJ (isikukood XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
KR on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse elatise nõudes kostja VJ vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja 19 aastane ja jätkab keskhariduse omandamist TT päevases õppes. Hageja on sündinud kostja ja PR kooselust XXX.a. Kostja lahkus pere juurest, kui hageja oli 8 aastane. Pärast kostja lahkumist on kostja tasunud elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, tasudes elatist vaid endale sobival ajal ja sobivas suuruses. Alates 2010.a on kostja lõpetanud
elatise maksmise. Hageja vajadused ühes kuus on 343,10 eurot ning hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatisena alates 01.09.2010.a 159 eurot kuus. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hageja selgitas, et ta on olukorras, kus on ohustatud tema toimetulek ning sealhulgas õpingute jätkamine keskhariduse omandamiseks. Hageja igakuised vajadused ühes kuus on kokku 343,10 eurot, millest eluasemekulud moodustavad 78,24 eurot. Hageja palus hagi tagamise korras kohustada kostjat maksma hagejale igakuise elatusrahana 139 eurot. Sellises summas elatusraha maksmine ei ole kostja suhtes ebaproportsionaalne, kuna ei piira tema õigusi suuremas määras, kui on seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Hagi tagamise taotlusele oli lisatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Kohus leiab, et hageja hagi tagamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tulenevalt TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel võib kohus ülapidamisasjas menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, mh kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma. Sama paragrahvi lõige 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama täisealiseks saanud laps, kes jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. PkS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nähtuvalt hagiavaldusest ei ole kostja täitnud oma lapse ehk hageja ülalpidamiskohustust alates 2010. aastast. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja omandab keskharidust päevases õppes TT. Hagi tagamine on vajalik hageja õigustatud huvide tagamiseks ning ei ole kostjale liigselt koormav, kuna hageja soovib hagi tagamise korras kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist seadusega sätestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ning juhindudes TsMS § 378 lg 3 punktist 4 ja PkS § 101 lõikest 1 kohustab kohus kostjat tasuma hagejale tema ülalpidamiseks igakuist elatist summas 139 eurot alates käesoleva määruse tegemisest kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Vastavalt TsMS § 383 lõikele 1 võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Käesolevas tsiviilasjas on hagi tagamine otseses seoses seadusest tuleneva imperatiivse nõudega vanemale, kes on kohustatud üleval pidama oma last. Hagiavaldusest ja hagi tagamise taotlusest lähtuvalt ei ole kostja oma kohustusi selles osas täitnud ning kohus, arvestades hageja heaolu, asub seisukohale, et antud juhul ei ole õigustatud hagejalt TsMS § 383 lg 1 alusel nõuda tagatise andmist. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 387 lg 2 alusel tuleb hagi tagamise määruse täitmiseks hagejal pöörduda kohtutäituri poole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Seoses kohtunik Viktor Brügeli puhkusel viibimisega lahendas hagi tagamise taotluse käesolevas asjas kohtunik Anu Uritam.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.