A. R. hagi M. R. vastu elatise suuruse vähendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
383,09 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. R. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress
XXXXX XXXXXXXXXXXX, XXXXX, XXXXX XXXX,
XXXXXXXX);
Kostja M. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XX-X, XXXXXX XXXX).
Pärnu Maakohtu 23.02.2011 otsus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A. R. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.16.04.2010 esitas A. R. (hageja) Pärnu Maakohtule hagi M. R. (kostja) vastu elatise suuruse vähendamiseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PKS) § 61 alusel vähendada igakuist elatise suurust 666 krooni võrra, nõustudes maksma elatist 1509 krooni kuus.
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.10.2010 otsusega Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsuse ja saatis tsiviilasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.
3.Hageja palub PKS § 61 alusel vähendada igakuist elatise suurust 1700 kroonini ehk 108,65
euroni.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Lapsel on diagnoositud enurees, temaga tuleb käia Tallinnas arsti juures. Laps käib muusikakoolis, teeb sporti. Lapsele tuleb hakata võtma järeleaitamistunde osades õppeainetes, see on tasuline. Käesolevaks ajaks ei ole veel esitada selle kohta tõendeid. Hageja töötasu on 5500 krooni kuus. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Kostja tasub pangalaenu. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.23.02.2011 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2008 otsusega kohustati hagejat tasuma elatist igakuiselt 2175 krooni poja R. ülalpidamiseks. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
7.Palgatõendi kohaselt on hageja töötasu T. 7000 krooni (bruto). Töölepingu 22.04.2010 ülesütlemisavaldusest nähtub, et hagejale öeldi tööleping üles AS H. poolt alates 30.04.2010. Hageja AS SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et ajaperioodil 01.01.2010 kuni 28.05.2010 on hageja saanud lisasissetulekuid 12 320,24 krooni ning töötasu ja hüvitisi tööandjalt 25 437,05 krooni. Kokku 37 757,29 krooni. Keskmine kuusissetulek oli seega 7551,45 krooni ehk 482,63 eurot. Summa sisse ei arvestanud kohus AS H. saadud töötasusid, kuna nimetatud firmaga on hagejal tööleping käesolevaks ajaks lõppenud. Nimetatud summa jääb täielikult hageja kasutada, kuna elatis poja R. ülalpidamiseks on juba maha arvestatud. Hageja lisas AS SEB Panga konto väljavõtte, millest nähtub, et 2010.a septembrikuust detsembrikuuni laekus tema kontole töötasu igakuiselt 3235 krooni. Hageja töötasu suurus ei ole ainus kriteerium, mille järgi hinnatakse hageja võimet tasuda elatist miinimummääras. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta omab 1/2 osa kinnistust reg.nr XXXXXXXX, seda tõendab ka väljavõte kinnistusraamatust. Sõiduki detailandmete päringu kohaselt on hagejal 4 sõidukit.
8.Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, et ta oleks töövõimetu või et lapsel on piisav sissetulek. Kohtuistungil ei esitanud hageja ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvateks, et elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on esitanud töövõimetuslehe, mille kohaselt on ta olnud 2009.a novembrikuus haigla- ja ambulatoorsel ravil. Esitatud tõend ei tõenda, et hageja oleks püsivalt või osaliselt töövõimetu või et tal oleks mingitel aladel töötamine vastunäidustatud. Terviserikkeid esinevad pea kõikidel inimestel, kuid ajutine terviserike ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks. Hageja sõnul esineb tal südamerütmihäired, kuid eksperdi arvamuse kohaselt hagejal püsivat töövõimetust ei esine. Füüsiline töö ei ole hagejale vastunäidustatud. Ta on võimeline maja ehitama, vanametalli koguma.
9.Tõendamist on leidnud asjaolu, et hagejal sündis XX.XX.XXXX poeg, sünnitunnistus XX XXXXXXX 03.05.2010. Hageja perekonnas on kokku 4 liiget. Pere rahalisteks sissetulekuteks on hageja sissetulek 482,63 eurot, hageja elukaaslase sissetulek 6000 krooni ehk 383,47 eurot ning elatis. Kokku vähemalt 866,10 eurot, iga pere liikme kohta vähemalt 216,52 eurot kuus. Hageja elab korteris. Hageja pere omab kinnistut, kuhu ehitatakse elamut, et varsti sinna elama kolida. Hageja omab 4 sõidukit. Uusi tõendeid hagejal kulutuste kohta toidule, kommunaalkuludele, lapse ülalpidamiseks kohtule esitada ei olnud. Hageja seletuse kohaselt
2(4)
poja R. ülalpidamiskulud kannab kõik hageja elukaaslane. Koos hagiga esitatud arvetest nähtub, et hageja on võimeline ostma ka selliseid toiduaineid, mis ei ole esmatarbekaubad. Hageja esitatud arveid autole tehtud kulutuste kohta ei lugenud kohus esmatähtsateks kulutusteks, need ei kaalu üle lapsele tehtavaid kulutusi. Hageja pere satub veel rohkem rahalistesse raskustesse, kui R. saamisel 1,5 aastaseks lõpetatakse vanemahüvitise maksmine. Sellisel juhul on R. ema üheks võimaluseks tööle naasta. Kostja perekonnas elab 5 liiget. Kostja pere sissetulekuteks on kostja töötasu 5500 krooni ehk 351,51 eurot, kostja elukaaslase sissetulekuks on 6000 krooni ehk 383,47 eurot. Kostja kahe lapse ülalpidamist toetavad nende isad. Hageja toetab oma last 139,01 euroga, teisele lapsele makstava elatise suurus 1500 krooni ehk 95,87 eurot. Kokku 969,86 eurot, iga pere liikme kohta 194 eurot. Pere elab puuküttega korteris, omab kahte sõidukit. Hageja vanem poeg R. vajab aeg-ajalt ravi, pidevalt on arstide järelevalve all, esinevad lisakulutused arstide juurde minemiseks, kuna erialaarstid asuvad Tallinnas. Samuti käib laps muusikakoolis, kuumaks 200 krooni. Hageja vanem poeg vajab osades õppeainetes järeleaitamistunde, mis on tasulised. Kostjal käesolevaks ajaks ei ole võimalik nimetatud kulutuste kohta tõendit esitada. Hageja noorem laps ei ole materiaalselt vähemkindlustatud vanemast lapsest, vaid enamkindlustatud. Hageja leiab, et kui kostja ühte last toetab tema isa 1500 krooni kuus, siis tema peaks samuti R. toetama 1500 krooniga kuus, arvestades võrdsuse printsiipi. Laste võrdne ülalpidamiskohustus kehtib ainult hageja laste kohta, mitte kostja teiste laste kohta. Kostja elukaaslane toetab oma rahaliste vahendite arvel kõiki kostja lapsi, kuna kostja enda töötasu ei ole piisav kõigi kostja laste ülalpidamiseks.
10.Kohtuistungil selgus, et hageja ja R. suhted on jahedad, nad on võõrandunud teineteisest. Lapsele ei meeldi isa juures käia ega temaga suhelda. Hageja reaalselt lapse kasvatamises ei osale. Kuna hageja kohustuseks on ainult rahaliselt last toetada, siis peaks elatis küündima vähemalt miinimummäärani, sest kõik muud kohustused on jäetud kostja kanda. Hageja töötab osalise koormusega mitte tervislikel põhjustel, vaid tööandja materiaalsete võimaluste tõttu, hageja on töövõimeline. Hageja esitas konto väljavõtte, millest nähtub, et 2010.a sügiskuudel on ta kätte saanud umbes 3000 krooni. 28.05.2010 konto väljavõttega luges kohus tuvastatuks, et hageja saab lisasissetulekuid vanametalli müügist, autoosade müügist jm. Hageja hobiks on autondus. Hageja esitas hagi kohtusse elatise suuruse vähendamiseks 16.04.2010. Hageja soetas oma neljanda auto vahetult enne hagi esitamist, s.o 16.03.2010. Viimase nelja aasta jooksul on hageja soetanud 3 sõidukit. Hageja omab kokku 4 sõidukit. Hageja peaks hobidele suunatud materiaalsed vahendid kasutama laste ülalpidamiseks. Hageja varanduslik seisund on selline, mis ei takista tal tasumast Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2008 otsusega väljamõistetud elatist. Kohtuotsusega mõistetud elatise suurus on seadusega kehtestatud miinimummäär. Hageja varanduslik seisund, vaatamata suhteliselt väiksele töötasule ja riigis esinevatele majandusraskustele, on seega rahuldav.
11.Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lg 2 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega alates 01.07.2010 kehtiva PKS kohaselt võib mõjuval põhjusel kohus elatist vähendada kahel juhul: kui tuvastamist leiab vanema töövõimetus või vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud hageja püsivat töövõimetust ning leidis, et hageja noorem laps ei ole vähemkindlustatud vanemast lapsest. Seega ei ole põhjendatud hagejalt väljamõistetud elatis vähendamisele ka alates 01.07.2010 kehtiva PKS järgi.
3(4)
Apellatsioonkaebus
12.Hageja ei nõustunud Pärnu Maakohtu 23.02.2011 otsusega ja esitas selle peale 24.03.2011 apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et A. R. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
14.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse kostja vastu elatise suuruse vähendamise hagi, milles palus vähendada väljamõistetud 139,01 euro suurust igakuist elatist 108,65 euroni. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Tiit Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.