KÜ Valga X 42 hagi AS Eraküte vastu õigussuhte ja võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
11 135.26 eurot (174 229 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Valga X 42 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): KÜ Valga X 42 (registrikood: 80117182; asukoht : Valga X tn 42-3) Vastustaja (kostja): AS Eraküte (registrikood: 10419088; asukoht: Tallinn Punane tn 36), esindaja Tanel Mangusson
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud kulud KÜ Valga X 42 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Valga X 42 esitas hagi AS Eraküte vastu paludes tuvastada õigussuhte ja võlgnevuse puudumine poolte vahel enne 01.08.2009. a (tl.73, 76-77, 103). KÜ Valga X 42 esitas 04.01.2010. a taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, paludes hagi tagamise abinõuna keelata AS-l Eraküte kuni kohtumenetluse lõpuni Valgas X 42 hoonele soojusenergia edastamise katkestamine (tl.2-3). Tartu Maakohus rahuldas 05.01.2010. a määrusega hageja taotluse ning keelas hagi tagamiseks AS-l Eraküte kuni kohtumenetluse lõpuni Valgas X 42 hoonele soojusenergia edastamise katkestamine (tl.8-10). Hagiavalduses leidis hageja, et kuni 04.08.2009. a soojusmüügilepingu sõlmimiseni puudusid poolte vahel lepingulised suhted, mistõttu ei saanud hagejal tekkida ka võlgnevust kostja ees. Hageja selgitas, et 24.10.2001. a KÜ Valga X 42 ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (alates 25.07.2006. a ärinimega OÜ Valga June) vahel sõlmitud lepinguga võttis viimane hallata ja hooldada X 42 elamu ja selle juurde kuuluva välisterritooriumi koos rajatistega ning haldusfirmale anti sama lepinguga volitus sõlmida KÜ nimel lepinguid elamu varustamiseks kommunaalteenustega jms. Hageja märkis, et KÜ poolt tarbitud soojusenergia kohta esitas AS Eraküte arved haldusfirmale, kes omakorda esitas arved korteriomanikele. Arveldused haldusfirma ja teenuseosutajate (sh AS Eraküte) vahel ning arveldused KÜ ja hooldusfirma vahel toimusid iseseisvalt, mistõttu ei tekkinud lepingulist kohustust KÜ ja AS Eraküte vahel. Hageja avaldas, et KÜ-l ei saanud tekkida kohustust AS Eraküte ees ka 05.10.2007. a sõlmitud soojusmüügilepingust tulenevalt, sest KÜ ei olnud andnud OÜ-le Valga June nõusolekut taolise lepingu sõlmimiseks ning KÜ nimel OÜ Valga June esindajana lepingule allakirjutanud isikul (K. P. ) puudusid volitused äriühingu esindamiseks. Seega palus hageja tuvastada fakt, et kuni 04.08.2009. a soojusmüügilepingu sõlmimiseni puudusid poolte vahel lepingulised või muul alusel tekkinud õigussuhted. Hageja kinnitas, et korteriomanikud on tasunud soojaarved haldusfirmale, mistõttu palus hageja tuvastada KÜ-l võlakohustuse puudumine AS Eraküte ees.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et poolte vahel eksisteeris 05.10.2007. a sõlmitud soojusmüügilepingul põhinev õigussuhe. Kostja märkis, et nimetatud lepingule on KÜ nimel alla kirjutanud
OÜ Valga June põhikirjajärgne esindaja juhatuse liige K. P. , kelle volitused esindada KÜ-d tulenesid 24.10.2001. a KÜ ja AS Valga Kinnisvarahaldus vahel sõlmitud halduslepingu punktist 3. Kostja leidis, et kuna hageja pole esitanud nõuet soojusmüügilepingu tühisuse tunnustamiseks ning seeläbi oli leping seadusjõus ja pooltele täitmiseks kohustuslik, ei saanud hageja nõuda ka õigussuhte puudumise tuvastamist. Kostja avaldas, et eelnimetatud lepingu järgi hageja poolt perioodil 2008. a detsember kuni 2009. a august tarbitud soojusenergia eest on hagejal tekkinud võlgnevus summas 174 229.05 krooni, milline summa on hagejal kostjale tänaseni tasumata. Seega oli kostja hinnangul alusetu hageja nõue selle võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Kostja märkis, et isegi kui hageja väitel tasusid korteriomanikud tarbitud soojusenergia eest haldusfirmale, ei saa sel viisil tasumist lugeda KÜ kohustuse täitmiseks AS Eraküte ees.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 01.11.2010. a otsusega KÜ Valga X 42 hagi AS Eraküte vastu poolte vahel enne 01.08.2009. a õigussuhte ja võlgnevuse puudumise tuvastamiseks rahuldamata ning säilitas Tartu Maakohtu 05.01.2010. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – keelata kostjal kuni kohtumenetluse lõpuni Valga linnas X 42 hoonele soojusenergia edastamise katkestamine – kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Antud kohtuasjas vaidlesid pooled selle üle, kas ja millisel õiguslikul alusel eksisteeris nende vahel õigussuhe enne 04.08.2009. a soojusmüügilepingu sõlmimist. Kuna hageja ei suutnud piiritleda taotletava õigussuhte ajalist perioodi ega konkretiseerida kohustuse olemasolu välistavaid asjaolusid ning arvestades asjaolu, et hageja õigustatud huvi puudutab 2008. a detsembrist kuni 01.08.2009. a tarbitud soojusenergia eest tekkinud võlgnevust, ei käsitlenud kohus pooltevahelisi varasemaid õigussuhteid (sh AS Valga Kinnisvarahaldus ja AS Eraküte vahel 08.06.2005. a sõlmitud soojusenergia vahenduslepingut), vaid keskendus 04.08.2009. a sõlmitud soojusmüügilepingule vahetult eelnenud ajaperioodil pooltevahelise õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamisele. Kohus leidis, et asja materjalidega (tl.36) oli tõendatud, et KÜ Valga X 42 tarbijana ja AS Eraküte soojusettevõtjana sõlmisid 05.10.2007. a soojusmüügilepingu nr 07S00157. Pooled olid saavutanud kokkuleppe kõigis antud lepinguliigile olulistes tingimustes ning pooltevaheline õigussuhe vastas müügilepingu (VÕS § 208) tunnustele, st et poolte vahel eksisteeris alates 01.10.2007. a müügilepingust tekkinud kohustus, mistõttu tuli jätta rahuldamata hageja nõue õigussuhte puudumise tuvastamiseks poolte vahel enne 01.08.2009. a. Lepingus puudus igasugune viide selle kohta, et lepinguga oleks seotud mõni kolmas isik (haldusfirma vms), kelle suhtes kuulunuks teostamisele arveldustoimingud ja/või kelle kasuks tulnuks leping täita, mistõttu ei esine VÕS §-s 80 või §-s 81 sätestatud asjaolusid. Seetõttu oli eksitav ja ebaõige hageja hinnang selle kohta, et soojusmüügil põhinev õigussuhe eksisteeris hageja ja haldusfirma vahel. Hageja ei tõendanud soojusmüügilepingu tingimuste seotust käsundus- (VÕS § 619) või komisjonilepinguga (VÕS § 692). Kuigi hageja esindaja oli viidanud eelnimetatud soojusmüügilepingu tühisusele KÜ sellekohase volituse ja lepingule allakirjutanud isikul pädevuse puudumise tõttu, ei ole hageja esitanud kohtule nõuet lepingu tühisuse tunnustamiseks, mistõttu puudus hagejal õiguskaitsevõimalus tugineda kohustuse puudumisele tehingu tühisuse tõttu. Hageja väitis, et KÜ polnud andnud haldusfirmale nõusolekut soojusmüügilepingu nr 07S00157 sõlmimiseks. Asja materjalidest nähtub, et KÜ Valga X 42 ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (hilisema ärinimega OÜ Valga June) vahel on 24.10.2001. a sõlmitud haldusleping nr 3, millise lepingu p 3 sätestab, et töövõtja on volitatud sõlmima tööandja
nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kõigi vajalike kommunaalteenustega, elamu ja selle tehnosüsteemide hooldustööde, prügiveo, sanitaarpuhastuse ja korrashoiu ning muude teenuste osutamise ning hoone kindlustamise kohta, kooskõlastades need enne tööandjaga. Seega oli hageja andnud OÜ-le Valga Kinnisvarahaldus volituse tahteavaldusega kolmandatele isikutele. TsÜS § 127 lg 1 sätestab, et kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Kuigi halduslepingu p 8 sätestab lepingu lõppemistähtajana 31.12.2003. a, oli hageja põhikirjajärgne esindaja (tl.104) ja tunnistaja E. U. (tl.107) kohtule kinnitanud, et nimetatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi täitsid lepingupooled kuni 2009. a augustikuuni. Siit johtuvalt omasid halduslepingu täitmise raames teostatud õigustoimingud õigusmõju kogu lepingu kehtivusaja vältel. Arvestades KÜ Valga X 42 ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus vahel välja kujunenud pikaajalisi (alates 2001. a oktoobrist) majandussuhteid ning asjaolu, et AS Eraküte on antud haldusterritooriumil ainus soojatootja, võis ja pidi hageja olema teadlik nii haldusfirmale antud volituse kehtivusest kui ka viimase poolt hageja nimel sõlmitud lepingutest (s.h. 05.10.2007. a sõlmitud soojusmüügileping) ja sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Siit johtuvalt asus kohus seisukohale, et OÜ Valga June omas halduslepingust tulenevat volitust sõlmida KÜ nimel lepinguid, mis olid vajalikud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit K. P. volituse puudumise kinnitamiseks. Hageja taotletud tunnistaja E. U. avaldas, et 2006. a sügis kuni 2009. a juuni ei kuulunud ta OÜ Valga June juhatuse liikmete hulka (oli äriühingu osanik) ning 05.10.2007. a lepingu sõlmimisel tegutses äriühingu juhatuse liikmena K. P. (tl.106-107). Ka kostja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et K. P. tegutses lepingu allkirjastamisel KÜ nimel OÜ Valga June juhatuse liikmena (tl.103,108). Eeltoodud tõendite põhjal asus kohus seisukohale, et K. P. tegutses soojusmüügilepingu allkirjastamisel KÜ nimel OÜ Valga June seadusliku esindajana (juhatuse liikmena), mistõttu kohus ei lugenud tõendatuks hageja väiteid sellel isikul äriühingu esinduspädevuse puudumise kohta. VÕS § 208 lg 1 ja § 213 sätestavad ostja kohustuse tasuda asja ostuhind rahas. Kohus ei lugenud põhjendatuks hageja väiteid selle kohta, et hagejal puudus soojusenergia tarbimisvõlgnevus selle tasumise tõttu haldusfirmale OÜ Valga June. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Soojusmüügilepingu p 4 sätestab tarbija (hageja) kohustuse tasuda kasutatud soojuse ja soojuskandja eest ning muud lepingust tulenevad maksed vastavalt tüüptingimustele ja soojusettevõtja (kostja) poolt esitatud arvetele hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast (tl.36). Seega lasus hagejal lepingujärgselt kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest kostjale ning ainult sel viisil maksmist saab lugeda kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus märkis, et kuigi KÜ võib kasutada oma majandustegevuses ja eesmärkide saavutamiseks haldusfirma teenuseid (antud juhul OÜ Valga Kinnisvarahaldus), ei vabastanud see teda kohustusest täita oma lepingujärgseid kohustusi lepingupartneri ees ega –vastutusest lepingujärgse kohustuse rikkumise korral. Kohus lisas, et poolte vahel sõlmitud soojusmüügilepingu p 8 kohaselt lõpevad lepingu sõlmimisega kõik tarbimiskoha soojusega varustamiseks eelnevalt sõlmitud lepingud (tl.36), mistõttu ei olnud asjakohane hageja esindaja viited varem väljakujunenud arvelduskorrale ja ebaõige sellel põhinev järeldusotsustus maksekohustuse kohase täitmise kohta. Eeltoodust johtuvalt asus kohus seisukohale, et tarbitud soojusenergia eest korteriomanike ja/või KÜ poolt sellekohaste maksete tasumine haldusfirmale (OÜ Valga June) ei olnud käsitletav soojusmüügilepingu
nõuetekohase täitmisena. Hageja kostja väiteid (et hagejal oli tekkinud kostja ees võlgnevus summas 174 229.05 krooni) ümber ei lükanud ega tõendanud vastupidist. Kuna hageja ei ole tarbitud soojusenergia eest kostjale tasunud, rikkus hageja lepingujärgset kohustust. Kuna soojusmüügilepingust tulenev kostja rahaline nõue oli muutunud sissenõutavaks ja eksisteeriv, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue selle võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Kohus leidis, et kuna lepingulise õigussuhte olemasolu ja kostja võlanõude õiguspärasus või nende puudumine ning nõude olemasolu korral rakendatav sanktsioonimeede (soojusvõrgust tarbija väljalülitamine) sõltub asjas tehtavast kohtulahendist, on mõistlik ja põhjendatud varemkohaldatud hagi tagamise abinõu säilitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Valga X 42 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus, jättes vastamata kõigile hagiavalduses tõstatatud küsimustele ning andmata hinnangut kõigile menetluse käigus esitatud tõenditele, rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet TsMS § 436 lg 1 alusel. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-41-07 p 10 kohaselt ei ole otsus muuhulgas seaduslik ja põhjendatud, kui kohus ei ole võtnud seisukohti kõigi esitatud tõendite ning faktiliste väidete osas. Samuti peab kohus põhjendama, miks üks või teine asjaolu ei oma õiguslikku tähendust. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas 05.10.2007. a sõlmitud soojusenergia müügilepingu järgi oli ostjaks Valga X 42 KÜ (või Valga June OÜ). Apellant leiab, et maakohus tõlgendas valesti Valga June OÜ ja vastustaja vahelist soojusenergia müügilepingut (tl 36). Vastavalt VÕS §-le 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lõike 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Apellant märgib, et mõistet „samadel asjaoludel“ tuleb sisustada tinglikult ka kui „samal ajal“, st lepingu sõlmimise ajahetkel teada olevaid asjaolusid arvestades, mitte vaidluse tõusetumise või lahendi tegemise ajal teada olevaid asjaolusid arvestades. Apellant on seisukohal, et maakohus pööras põhjendamatult suurt tähelepanu viidatud lepingu grammatilisele tõlgendusele, jättes samal ajal tähelepanuta lepingu poole (vastustaja) muud toimingud, mis olid antud õigussuhtega seoses, samuti käesolevas menetluses maakohtus üle kuulatud E. U. tunnistuse, kes (olemata küll Valga June OÜ juhatuse liige) osales vastustajaga 05.10.2010. a lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistes Valga June OÜ esindajana. Apellant leiab, et kohtu käsitlus, et korteriühistu ei saanud tõendina kasutada tunnistaja E. U. seletusi, sest tunnistaja ei kuulunud sel ajaperioodil OÜ Valga June juhatusse, ei ole õige ning tunnistaja ütluste analüüsimata jätmine on käsitletav menetlusnormi rikkumisena. Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust, et tunnistaja E. U. , hoolimata asjaolust, et ta ei olnud OÜ Valga June juhatuse liige, pidas OÜ Valga June nimel AS-ga Eraküte läbirääkimisi soojusenergia müügilepingu sõlmimiseks. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Muuhulgas tunnistas E. U. , et läbirääkimiste eesmärk oli muuta 2005. a OÜ Valga Kinnisvarahaldus ja AS Eraküte vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingut sedavõrd, et välistada vahendustasu võtmine OÜ Valga June poolt. E. U. tunnistusest nähtuvalt ei olnud lepingu muutmise eesmärgiks lepingu poolte väljavahetamine. Antud seisukohale vastustaja vastu ei vaielnud ning mingeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.
Tunnistaja seisukohta toetab ka kostja käitumine. AS Eraküte on kohtuistungil kinnitanud (tl 104), et arved esitati OÜ Valga June nimele (mitte KÜ Valga X 42 nimele), samuti esitas AS Eraküte Valgas X tn 42 soojusenergiaga varustamise eest tasumata summa nõude OÜ Valga June pankrotipessa. Maakohus on jätnud andmata ka hinnangu teistele relevantsetele tõenditele, sh AS Erakütte nõudele OÜ Valga June pankrotipessa (tl 78), AS Erakütte ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (hilisem ärinimi OÜ Valga June) vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingule 05S05401 (tl 110jj), mis kogumis tõendavad apellandi seisukohta, et vastustaja ei käsitlenud apellanti soojusenergia ostjana. Apellant esitas seisukoha vastustaja vastusele. Apellant on seisukohal, et kaugkütteseadusest ei tulene keeldu, et haldusfirma ei või enda nimel tarbijapaigaldise valdajana (mitte omanikuna) sõlmida soojusenergia ostu-müügilepingut enda hallatava elamu korteriomanike kasuks. Samuti märgib apellant, et AS Eraküte ei ole vaidlusaluse summa osas apellandile arveid esitanud. Apellant esitas 18.03.2011 taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Valga June OÜ (pankrotis).
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Apellant eksib, et OÜ Valga June osutas kõiki kommunaalteenuseid elamule enda nimel. Elamu ei vaja kommunaalteenuseid, sooja ja vett vajavad korteriomanikud, kes enda ühiseks esindamiseks on moodustanud korteriühistu, kes omakorda oli 24.10.2001. a OÜ-ga Valga June sõlmitud halduslepingu nr 3 p 3 kohaselt volitanud OÜ-d Valga June sõlmima korteriühistu nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kommunaalteenustega. Halduslepingu ja sellest tuleneva volituse kehtivust kuni 1.08.2009. a, mil vormistati ümber soojusmüügileping vastustaja ja apellandi vahel, ei ole apellant vaidlustanud. Soojusmüügilepingu ümbervormistamise põhjuseks oli apellandi poolt lepingulise esindaja muutmine. Seega sai OÜ Valga June sõlmida soojusmüügilepingut ainult apellandi nimel, mitte enda nimel. Lisaks ei olnud OÜ-l Valga June mingit vajadust enda tarbeks X tn 42 soojusenergiat osta. Apellant ei täpsusta, millistele hagis tõstatatud küsimustele maakohus ei vastanud ning millistele tõenditele hinnangut ei andnud. Seega on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja alusetu ega vasta TsMS § 633 lg 3 p 1, 2, 3 nõuetele. Vastustajale jääb arusaamatuks apellandi väide, et vaidlus maakohtus oli 05.10.2007. a sõlmitud soojusmüügilepingu tõlgendamise või poolte tuvastamise üle. 5.10.2007. a sõlmitud soojusmüügileping on selge sisuga, täpselt samadel tingimustel sõlmis apellant 4.08.2009. a vastustajaga tänaseni kehtiva soojusmüügilepingu. Apellant on valesti aru saanud lepingu tõlgendamise mõttest. OÜ Valga June ei ole X 42 hoones tarbija ega Valga linnas võrguettevõtja, mistõttu ei saanud ta olla soojuse tarbija ega müüja X tn 42 asuvas hoones. Seega ei vaidle pooled lepingupoolte tahte üle, vastustaja müüs ja müüb tänaseni apellandile soojusenergiat. Paljasõnaline on apellandi väide nagu oleks OÜ Valga June omanik osalenud 5.10.2010. a lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel. Soojusmüügileping on aastaid olnud tüüpleping, mille olulisemad punktid tulenevad seadusest. Soojusmüügilepingu sõlmimisele ei eelne sisulisi läbirääkimisi.
Vastustaja leiab, et on seadust järgides ja kehtivaid lepinguid arvestades sõlmitud soojusmüügilepingust tulenevad kohustused täitnud tähtaegselt ja kohaselt, mistõttu puudub alus lepingu tühiseks tunnistamiseks või õigussuhte puudumise tuvastamiseks poolte vahel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel oli õigussuhe ja hageja ei ole täies ulatuses oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi.
7.Apellandi väide, et maakohus on lepingute tõlgendamisel ebaõigesti rakendanud VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel oli müügileping, millele kohaldub kestvuslepingu regulatsioon. Hageja esitas maakohtule nõude, et kohus tuvastaks hagejal võlgnevuse puudumine kostja ees. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja nõuded jätnud põhjendatult rahuldamata. Hageja ja kostja vahelist õigussuhet reguleerib kaugkütteseadus, mis ei piira võrguettevõtja õigust sõlmida soojuse müügilepingut. Teenuse osutaja võib lepingu sõlmida iga tarbijaga eraldi, või korteriühistuga või kellegi teisega. Käesolevas asjas esitatud lepinguid ei ole alust tõlgendada hageja poolt soovitud viisil, st et lepingu pooleks, sõltumata poole selgest nimetamisest ja teenuse saamisest lepingus märgitud isiku poolt, tuleb siiski lugeda poole esindaja. Hageja ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (hilisem ärinimi OÜ Valga June) vahel sõlmiti 24.10.2001 haldusleping. Lepingus nimetati teenuse osutajat OÜ-d Valga Kinnisvarahaldus töövõtjaks ja lepingu p-i 3 kohaselt oli töövõtja volitatud sõlmima tööandja (hageja) nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kõigi vajalike kommunaalteenustega, elamu haldamise, selle tehnosüsteemide hooldustööde, prügiveo, sanitaarpuhastuse ja korrashoiu ning muude teenuste osutamise ning hoone kindlustamise kohta kooskõlastades need enne tööandjaga. (lk 32). Toimikus on kostja ja hageja vahel 05.10.2007 sõlmitud soojusmüügileping nr 07S00157 (lk 36). Nimetatud lepingu kohaselt oli tarbija KÜ Valga X 42 ja lepingu p-i 4 kohaselt kohustus tarbija tasuma kasutatud soojuse ja soojuskandja eest soojusettevõtja poolt väljastatud arvete alusel. Lepingus oli märgitud tarbija kontaktisikuks OÜ Valga June. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (OÜ Valga June) vahel sõlmitud lepingutest ei tulene OÜ Valga Kinnisvarahaldus õigus tegutseda oma nimel ja olla iseseisvaks õigussuhte pooleks. Kostja ja hageja vahel sõlmitud soojusmüügilepingus on pooleks hageja ning OÜ Valga June märkimine hageja kontaktisikuks ei muutnud teda lepingupooleks. Soojuse müügilepingu sõlmis enda nimel korteriühistu, kes vastutab võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest.
8.Apellandi väide, et kostja sõlmitud lepingute pooleks ei olnud hageja vaid kolmas isik, tõendab kostja ja Valga Kinnisvarahaldus OÜ (hiljem OÜ Valga June) vahel 8.06.2005 sõlmitud soojusenergia vahendusleping, ei ole õige. Nimetatud lepingus on OÜ Valga Kinnisvarahaldus nimetatud „vahendaja“ -soojusenergia edastamist ja tarbijatele müüki vahendav lepingupool, kes tegutseb suhetes müüjaga tarbijate
esindajana vastavalt vahendaja ja tarbijate vahel sõlmitud lepingutele.“ Toimikus olevas lepingus on lepingu kehtivuse aeg piiratud 30.06.2006. (lk 110). Ringkonnakohus märgib, et kostja ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus vahel sõlmitud lepingule saab kohaldada maaklerilepingu sätteid, kuna lepingu p-s 8.4 leppisid kostja ja vahendaja kokku vahendustasu suuruse ja maksmise korra. VÕS § 659 kohaselt võib maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud. VÕS § 669 lg 1 kohaselt ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest.
9.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kostja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Asjaolu, et nii hagejal kui kostjal võivad olla nõudeõigused kolmanda isiku vastu, ei oma käesoleva tuvastushagi lahendamisel tähtsust. Hageja ja kostja nõuded kolmanda isiku vastu tulenevad erinevatest õigussuhtest. Apellandi väide, et kostja on kolmanda isiku vastu esitanud nõude pankrotimenetluse käigus, ei anna samuti iseseisvat alust hagi rahuldada.
10.Ringkonnakohus määras 15.12.2010 asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning menetlusosalistele aja avalduste ja seisukohtade esitamiseks kuni 17. 03. 2011. Apellant esitas 18.03.2011 taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ Valga June (pankrotis). Apellant ei märgi taotluses, kelle poolel tuleks kolmas isik kaasata. Kaasamise põhjusena märgib apellant, et juhul kui tema kahjuks tehakse kohtulahend käesolevas asjas, siis saab ta esitada vara välistamise hagi OÜ Valga June (pankrotis) vastu. Ringkonnakohus jätab apellandi taotluse TsMS § 329, 330, 647 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel läbivaatamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi põhistused ei anna alust kolmanda isiku kaasamiseks, samuti ei ole apellant märkinud, kelle poolel tuleks kolmas isik kaasata, millest sõltub muuhulgas, kelle kanda jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud. Kolmanda isiku kaasamine on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Praegusel juhul on esitatud tuvastushagi ja hageja ei ole selgelt esile toonud, milles seisneb kolmanda isiku huvi hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise vastu. Apellant ei ole taotlust esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul ja ei ole põhistanud, miks ta taotluse hilinemisega esitas. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetlusetapis kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamine põhjustab menetluse viibimise ning seetõttu ringkonnakohus taotlust TsMS § 331 lg 1 alusel ei menetle. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isikuna apellatsiooniastmes isiku kaasamine ei mõjuta võimalikke hageja ja/või kostja nõudeid kolmanda isiku vastu. Hageja nõudeõigus vara välistamiseks ei saa tuleneda käesolevast kohtulahendist, vaid hageja ja pankrotis oleva isiku vahelisest õigussuhtest. PankrS § 123 lg 6 kohaselt on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates.
11.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas muutmata ja märgib, et kohtuotsuse jõustumisel kaotab hagi tagamise abinõu kehtivuse. KKütS § 17 sätestab erinormi soojavarustuse katkestamiseks. KKütS § 17 lg 41 kohaselt, kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu maksmata, võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada
üksnes pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-111-04 märkinud, et kui tarbijad vastutavad sooja eest tasumisel osavõlgnikena, ei ole kõigi tarbijate suhtes soojavarustuse katkestamine üldse lubatud ja võrguettevõtja saab võlglaste vastu kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kuna võrguettevõtja osutab tarbijatele teenuseid tavaliselt tüüptingimustega sõlmitud lepingute alusel, alluvad sellised lepingud ka VÕS §-s 42 sätestatud erinõuetele, st näiteks kokkulepitud sanktsioonid tarbijate vastu ei või neid ebamõistlikult kahjustada. Lisaks peab lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamine tarbijate vastu ka KKütS § 17 järgi vastama TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenevale hea usu põhimõttele ning soojavarustuse katkestamise õigust ei tohi kuritarvitada, eelkõige kasutada seda juhul kui tarbijate võlgnevused ei ole pikaajalised ega suured. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja AÕS § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69. Korteriomanike õigusi võlgnikust korteriomaniku suhtes tagab mh KOS §-s 14 sätestatud võimalus nõuda korteriomandi võõrandamist. Riigikohus on samas lahendis märkinud, et kui menetluse ajal oli elamu soojusenergiaga varustamine tagatud hagi tagamise korras, tuleb seda lugeda tarbimiseks õiguslikul alusel, mille eest saab võrguettevõtja arvestada tarbijatele tasu sarnastel alustel müügilepinguga. Tarbimist ei saa seega lugeda omavoliliseks KKütS § 16 lg 1 p 3 tähenduses, mis õigustaks võrguettevõtjat nõudma KKütS § 16 lg 2 järgi tasu tarbitud soojuse eest soojuse koguse kuni kolmekordses ulatuses.
12.Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.