hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepinguline esindaja Karin Ploom (Advokaadibüroo LINDEBERG, e-post XXX); kostja T. R. (isikukood
XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja T. R. (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev põhivõlg 187.80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
3.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev põhivõlg 647 eurot, viivis 206.42 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1381.51 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 576.57 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
Põhiosa (eurot) 84.24 85.46 86.70 87.95 89.23 90.52 52.47
5.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 134.28 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 95.47 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
6.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 61.28 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 62.56 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
7.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 321.99 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 296.60 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
8.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Jätta menetluskulud T. R. (isikukood XXX) kanda.
10.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 800 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv ja 240 eurot on õigusabikulud.
11.Mõista kostjalt T. R.’ilt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
12.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord 3
2-25-10366 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 4
2-25-10366 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bondora AS esitas 30.06.2025 hagiavalduse T. R. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu XXX raames 187.80 eurot, millest 187.80 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 853.42 eurot, millest 647 eurot on tagastamata krediidisumma ning 206.42 eurot viivis; lepingu XXX raames 1958.08 eurot, millest 1958.08 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 229.75 eurot, millest 229.75 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 123.84 eurot, millest 123.84 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 618.59 eurot, millest 618.59 eurot on tagastamata krediidisumma, alates 01.07.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas, riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 240 eurot ning viivis väljamõistetud Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud järgnevad lepingud: menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 27.12.2020 tarbijakrediidileping XXX; 27.09.2021 tarbijakrediidileping XXX; 06.12.2021 tarbijakrediidileping XXX; 25.02.2022 tarbijakrediidileping XXX; 25.04.2022 tarbijakrediidileping XXX; 09.08.2022 tarbijakrediidileping XXX. Kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingud 10.01.2023 üles. Hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole täidetud ülesütlemise eeldused. Nõude ümberarvestamisel on hageja loobunud lepingu sõlmimise tasust ja intressimäärast (st arvestanud intressimääraks 0%) ning samuti on hageja loobunud lepingu igakuisest haldustasust ja võimalikest viivistest, mis on sissenõutavaks muutunud lepingu kehtivuse ajal. Hageja palub arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud:
5
2-25-10366 -
lepingu XXX raames 09.12.2024 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal alates 09.12.2024 tasuda 7.14 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule (vt ka lisa 10, rida 52 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata;
-
lepingu XXX raames 09.09.2024 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal alates 09.09.2024 tasuda 54.98 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule (vt ka lisa 10, rida 194 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata;
-
lepingu XXX raames 07.11.2024 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal alates 07.11.2024 tasuda 0.50 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule (vt ka lisa 10, rida 259 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata;
-
lepingu XXX raames 07.01.2025 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal alates 07.01.2025 tasuda 3.22 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule (vt ka lisa 10, rida 324 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata;
-
lepingu XXX raames 08.04.2025 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal alates 08.04.2025 tasuda 1.99 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule (vt ka lisa 10, rida 376 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata.
Hageja märgib, et laenulepingu XXX lõpptähtaeg oli 07.03.2025. Juhul, kui ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, siis on hageja hinnangul muutunud järelejäänud nõue sissenõutavaks laenulepingu lõppemisel, milleks oli 07.03.2025. See tähendab, et kostja peab tasuma hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuse summas 647 eurot (väljastatud krediidisummast on lahutatud kõik kostja teostatud maksed). Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 08.03.2025 (s.o laenulepingu lõppemisele järgnevast päevast). Viivisenõue perioodil 11.03.2023 kuni 30.06.2025 (hagiavalduse esitamise kuupäev) on 22.73 eurot. Alternatiivselt, kui kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus: - lepingu XXX raames summas 117.66 eurot vastavalt nõude ümberarvestamisel esitatud maksegraafikule ja ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule; - lepingu XXX raames summas 647 eurot vastavalt nõude ümberarvestamisel esitatud maksegraafikule ning sissenõutavaks muutunud viivis 22.73 eurot; 6
2-25-10366 -
lepingu XXX raames summas 675.41 eurot vastavalt nõude ümberarvestamisel esitatud maksegraafikule ja ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule; lepingu XXX raames summas 53.77 eurot vastavalt nõude ümberarvestamisel esitatud maksegraafikule ja ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule; lepingu XXX raames summas 21.75 eurot vastavalt nõude ümberarvestamisel esitatud maksegraafikule ja ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule; lepingu XXX raames summas 179.66 eurot vastavalt nõude ümberarvestamisel esitatud maksegraafikule ja ülejäänud osamaksed vastavalt maksegraafikule.
Harju Maakohus võttis 06.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 06.11.2025 kohtumäärus on toimetatud kostjale kätte TsMS § 3141 ja § 326 alusel postkasti jätmise teel 29.01.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; 7
2-25-10366 − ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
5.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja küll selgitab, mida ta on krediidivõimelisuse hindamiseks teinud, kuid hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid andmete kogumise kohta ega konkreetseid andmeid, mille põhjal jõuti järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu XXX raames 187.80 eurot, millest 187.80 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 853.42 eurot, millest 647 eurot on tagastamata krediidisumma ning 206.42 eurot viivis; lepingu XXX raames 1958.08 eurot, millest 1958.08 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 229.75 eurot, millest 229.75 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 123.84 eurot, millest 123.84 eurot on tagastamata krediidisumma; lepingu XXX raames 618.59 eurot, millest 618.59 eurot on tagastamata krediidisumma. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hagiavalduse kohaselt on lepingu XXX tähtaeg saabunud 08.12.2025 ja lepingu XXX tähtaeg saabus 07.03.2025. Nimetatud lepingute tagastamata laen on muutunud sissenõutavaks. Lepingute XXX, XXX, XXX ja XXX ümberarvestuse kohaselt ei olnud ülesütlemise tingimused 10.01.2023 seisuga täidetud.
8.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. 8
2-25-10366
Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2022. aasta lõpust täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 1381.51 eurot (periood 09.09.2024-09.03.2026) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 576.57 eurot (periood 07.04.2026-07.10.2026). Kohtuotse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 134.28 eurot (periood 07.11.2024 - 09.03.2026) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 95.47 eurot (periood 07.04.2026 - 07.12.2026). Kohtuotse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 61.28 eurot (periood 07.01.2025 - 09.03.2026) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 62.56 eurot (periood 07.04.2026 - 08.03.2027). Kohtuotse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 321.99 eurot (periood 08.04.2024 - 09.03.2026) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 296.60 eurot (periood 07.04.2026 - 07.06.2027).
9.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: lepingust XXX tulenev põhivõlg 187.80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; lepingust XXX tulenev põhivõlg 647 eurot, viivis 206.42 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1381.51 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 576.57 eurot; lepingust XXX sissenõutavaks muutunud põhivõlg 134.28 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 95.47 eurot; lepingust XXX sissenõutavaks muutunud põhivõlg 61.28 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 62.56 eurot; lepingust XXX sissenõutavaks muutunud põhivõlg 321.99 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 296.60 eurot; viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast.
9
2-25-10366 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 560 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 2 tundi on põhjendatud, seega on põhjendatuks esindaja kulu 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (560+240) 800 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.