Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja seisukohal, et ta sõlmis 12.01.2008 kolmanda isikuga laenulepingu, mille alusel sai kostja kolmandalt isikult laenu 16 000 krooni. Sellega vabanes kostja kohustuse täitmisest. Laen kanti lepingu p 1.2 järgi kolmanda isiku arvelduskontolt ülekannetena hageja arvelduskontole arvete alusel, mille hageja oli esitanud kostjale. 25.11.2008 tegi kolmas isik hagejale avalduse, milles palus tagastada 15 678.20 krooni. Kolmanda isiku väitel ei ole tema tasutud arved tema omad. Hageja tagastas kolmandale isikule 15 678.20 krooni, sest hagejal ei olnud alust seda endale jätta. Kolmandal isikul ei olnud hageja vastu kohustust. Kui kolmas isik täidab kohustuse võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, vastutab võlausaldaja ees mittenõuetekohase täitmise eest võlgnik, mitte kolmas isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsMS) § 128 järgi omistatakse sellisel juhul kolmanda isiku käitumine võlgnikule ja võlgnik vastutab kolmanda isiku käitumise ja muude temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Seega ei läinud võla tasumise kohustus võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud laenulepingu alusel üle kolmandale isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2 kohaselt võlgniku kohustus saab kolmandale isikule üle minna juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Praegusel juhul ei ole kostja ega kolmas isik nõusoleku saamiseks võlausaldaja poole pöördunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et hageja sai laenulepingu alles kohtumenetluse ajal ja hageja ei ole kohustuse ülevõtmisega nõustunud. Seega vastutab kogu võla tasumise eest kostja. Kostjalt viivise väljamõistmiseks alates 03.12.2007 puudub alus. Kostja kohustused hageja ees täideti kuni 25.11.2008. Põhivõla 15 591.73 krooni nõudeõigus tekkis hagejal 26.11.2008. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 26.11.2008-13.03.2009 eest 1010.35 krooni. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista kolmanda isiku poolt tasutud viivis 86.45 krooni. Arvete nr XXX ja XXX viivis moodustab 174.60 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis 1271.40 krooni perioodi eest 26.11.2008–13.03.2009. TsMS § 367 alusel mõistis kohus kostjalt välja ka viivise 0,06% viivitatud summalt päevas alates 14.03.2009 kuni põhivõla 17 508.14 krooni tasumiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel võtab kolmas isik võlgniku kohustuse üle nii, et kolmas isik asub senise võlgniku asemele. VÕS § 78 reguleerib juhtumeid, kus kohustus täidetakse ja täidetud osas nõue lõpeb ning nimetatud säte ei eelda võlausaldaja nõusolekut, vaid seab võlausaldajale kohustuse täitmise vastuvõtmiseks, kui võlgnik ei vaidle sellele vastu, mis on ka piiratud VÕS § 78 lg-s 3 toodud juhtudel. Juhul kui võlausaldaja siiski keeldub kohutuse vastuvõtmisest kolmandalt isikult, satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse võlgniku ees ja kohaldamisele kuulub VÕS § 119. Hageja võttis kohustuse täitmise vastu, sidudes MTÜ täitmise ja võlgnetava soorituse; 4) puudus MTÜ-l alus nõuda hagejalt tagasi summat, mis põhines kostja ja MTÜ lepingulisel suhtel. Juhul kui kostja poleks oma lepingulist kohustust täitnud, laenu tagastanud, olnuks MTÜ-l õigus tuginedes VÕS § 78 lg-le 4 esitada kostjale nõue tulenevalt nendevahelisest lepingulisest suhtest. Kostja täitis oma laenulepingust tulenevad kohustused MTÜ ees, tasudes kogu laenusumma 23.11.2008 ja 12.06.2009. Kuivõrd MTÜ-l puudus seaduslik alus tagasinõude esitamiseks, puudus hagejal kohustus ja õigus nimetatud summa tagastamiseks. Hageja ei olnud MTÜ arvel alusetult rikastunud ja VÕS § 1028 kohaldamiseks puudus alus. Tegemist on MTÜ ja hageja vahelise võlasuhtega ning sellest ei tulene kostjale mingeid kohustusi; 5) puudus kostjal alates võlakohustusest vabanemise hetkest kohustus hageja ees summas 15 678.20 krooni ja ta ei ole 15 678.20 krooni tasumisega viivituses olnud, millest tulenevalt on alusetu ka viivise väljamõistmine kostjalt selles osas. Kohus, tuvastades, et MTÜ oli tasunud 86.47 krooni rohkem kui kostja oli hagejale kohustatud tasuma, pidanuks selle 86.47 krooni maha arvama kostja põhivõlgnevusest hageja ees arve nr X summast 1652.98 krooni. Seega eeltoodud arve põhivõlgnevuseks saab lugeda 1566.51 krooni. TsMS § 367 alusel tulnuks mõista välja viivis arvelt nr X põhisummat 1566.1 krooni arvestades ja arve nr X põhisummalt;

RINGKONNAKOHTU LAHEND

RIIGIKOHTU LAHEND

RINGKONNAKOHTU LAHEND

Rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära kostja võla. Antud juhul on kostja ja kolmas isik sõlminud laenulepingu (tl 48), mille punkt

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.