Kohtulahend

2-09-3862 Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-09-3862 03.02.2010.a. tehtud ja 13.04.2010.a. jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldas AS hagi EKOÜ ja SN vastu ja jättis menetluskulud 50% ulatuses EKOÜ ja 50% ulatuses SN kanda. ASesitas 07.05.2010.a. avalduse, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Avalduses on hageja menetluskuludeks riigilõiv 10 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 19 344 krooni koos käibemaksuga, kokku 29 344 krooni. Sellest 50% on 14 672 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja Harju Maakohtu 10.05.2010.a. määrus on SN kätte toimetatud 18.05.2010.a. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja Harju Maakohtu 10.05.2010.a. määrus on EKOÜle kätte toimetatud 13.05.2010.a. EKOÜ esitas 10.06.2010.a. avaldusele vastuväite kohtule ja hageja esindajale. Vastuväite kohaselt, AS on palunud hüvitada vandeadvokaat Erki Vabametsa ning vandeadvokaadi abi KL kulud kokku summas 19 344 krooni, millisele summale lisandub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni. Seega moodustavad AS menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-3862 kokku 29 344 krooni. EKOÜ leiab, et AS esindanud esindajate kulud summas 19 344 krooni ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Nimelt esitas AS hagiavalduse vara arestist vabastamiseks juba 30.01.2009.a, kuid vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaadi abi Klen Laus hakkasid AS esindama alles 2009.a. lõpus. AS märgib, et tema esindaja tutvus 30.10.2009.a. kohtumajas toimikuga ning tegi sellest ärakirju, samuti, et 02.11.2009.a töötas esindaja kohtuasja materjalid läbi ning pidas AS nõu. Samuti on hageja esindaja esitanud arve muuhulgas 03.11.2009.a kohtuistungiks ettevalmistamise eest. Tegelikkuses tuli hageja esindaja 03.11.2009.a. kohtuistungile ning vabandas, et ta ei ole jõudnud materjalidega tutvuda. Lisaks nimetatud istungile osales hageja esindaja vaid ühel istungil, s.o 13.01.2010.a. EKOÜ hinnangul ei ole, arvestades asja mahukust ja keerukust, esindaja kulud summas 19 344 krooni põhjendatud ega vajalikud. Samuti ei olnud tsiviilasi EKOÜ hinnangul sedavõrd keerukas, et oleks olnud alust kahe esindaja teenuse kasutamiseks. Isegi juhul, kui menetlusdokumendi koostab üks esindaja ning kohtuistungil osaleb teine esindaja, peavad mõlemad esindajad olema kogu menetlusega väga hästi kursis. Kohtule esitatud kulude jaotusest nähtub, et ASon esitatud arve ka selle aja eest, mil vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaadi abi Klen Laus pidasid omavahel nõu. EKOÜ rõhutab, et tsiviilasi, millises oleksid põhjendatud kahele esindajale tehtud kulutused, peaks olema tunduvalt keerulisem ning mahukam kui seda oli tsiviilasi nr 2-09-3862. Johtuvalt eeltoodust leiab EKOÜ, et AS kulutused esindajatele ei ole olnud täies ulatuses vajalikud ning põhjendatud. Vajalikud ning põhjendatud oleksid EKOÜ hinnangul AS poolt kantud menetluskulud, s.o menetlusosalise esindaja kulud summas 10 000 krooni ning tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni, s.o kokku 20 000 krooni. EKOÜ palub määrata rahaliselt kindlaks ning mõista EKOÜ ja SN võrdsetes osades välja AS kasuks AS poolt kantud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-3862, kogusummas 20 000 krooni (sh menetlusosalise esindaja kulud summas 10 000 krooni ning tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni). ASesitas lepingulise esindaja kaudu 17.06.2010.a. seisukoha EKOÜ vastuväite osas kohtule ja kostja I esindajale. Vastuse kohaselt, AS ei nõustu kostja I esitatud vastuväidetega ning leiab, et hageja õigusabikulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad tervikuna rahuldamisele. Vale on kostja I väide, mille kohaselt 3.11.2009.a istungil teatas hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets, et ei ole jõudnud materjalidega tutvuda. Hageja lepinguline esindaja ei ole sellist väidet kohtuistungil esitanud ja vastupidist ei nähtu ka tsiviilasja

2-09-3862 materjalidest. Hageja lepinguline esindaja töötas 3.11.2009.a istungile eelnevalt läbi tsiviilasja materjalid, valmistas ette kohtuistungiks ja esindas klienti istungil. Seega vastab arvele lisatud spetsifikatsioon tõele. Samuti on ebaõige kostja I väide, et hageja kulud on põhjendamatud, kuna sisaldavad kahe esindaja poolt osutatud õigusabi. Hageja selgitab, et õigusabi osutas korraga üks lepinguline esindaja. Samuti nähtub arve spetsifikatsioonist, et kliendile on õigusabi arve esitatud korraga ühe esindaja poolt tehtud tööde eest. Seega ei ole hageja kulud olnud suuremad ainuüksi seetõttu, et hagejat esindasid menetluse erinevates etappides erinevad esindajad. Hageja tegelikud ja põhjendatud kulud nähtuvad arve spetsifikatsioonist. Samas on hageja hinnangul loomulik, et menetlusosalise õiguslike seisukohtade kujundamisel ja argumentide ettevalmistamisel arutab lepinguline esindaja kolleegidega menetlusosalise väidete põhjendatust ja tõusetuvaid probleeme. Tegemist on põhjendatud õigusabikuluga, mis aitab kaasa asja kiirele ja õiglasele lahendamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tema kantud õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja märgib, et kostja I esitatud õigusabi kulud on kordi suuremad, kuigi kostja I menetluslik positsioon oli palju lihtsam (tõendamiskoormus oli hagejal). Seega tuleb hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada tervikuna. TsMS § 337 kohaselt, kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - AS taotleb tasutud riigilõivu 10 000 krooni hüvitamist. Riigilõiv 10 000 krooni e. 639,12 eurot on tasutud 30.01.2010.a. hagiavalduse esitamisel (tlk 19). AS taotlus tuleb rahuldada. EKOÜ –l tuleb AShüvitada riigilõiv summas 319,56 eurot ja SN tuleb AS hüvitada riigilõiv summas 319,56 eurot. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus esitati 30.01.2009.a., Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 03.02.2010.a., kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 77 500 krooni. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 kohaselt, tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 100 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 50000 krooni. AStaotleb lepingulise esindaja kulude 19 344 krooni hüvitamist. Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. - A S lepinguline esindaja on hagejale kohtumenetluses osutanud õigusabi 13 tundi ja 26 minutit tunnihinnaga 1 200 krooni summas 19 344 krooni e. 1 236,31 eurot koos käibemaksuga. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastavalt TsMS § 174 lg 6 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejale on kohtumenetluses õigusabi osutanud advokaat Erki Vabamets ja advokaat Klen Laus. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole kaks esindajat hagejale õigusabi osutanud üheaegselt, seega on tegemist ajaliselt ja rahaliselt ühe lepingulise esindaja

2-09-3862 kuluga. Õigusabi osutamine sisaldas hagimaterjalidega tutvumist, nõupidamisi kliendiga, menetlusdokumentidega tutvumist ja nende koostamist (seisukoht, taotlus), kohtuistungiteks ettevalmistamist ja kohtuistungitest osavõttu. Tsiviilasjas toimus 3 kohtuistungit, hageja lepinguline esindaja on osalenud kahel kohtuistungil (03.11.2009 kell 10:00-10:45 ja 13.01.2010 kell 10:00-13:00, vahetu istungiaeg kokku 3 tundi 45 minutit). Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, kohtuistungite arv ja tunnistajate osalemine kohtuistungil) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hagejale lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 13 tunni ja 26 minuti ulatuses summas 19 344 krooni e. 1 236,32 eurot koos käibemaksuga. EKOÜ –l tuleb AS hüvitada lepingulise esindaja kulud summas 618,16 eurot ja SN tuleb AS hüvitada lepingulise esindaja kulud summas 618,16 eurot. - Kohus määrab AS menetluskulud kindlaks summas 1 875,44 eurot, millest 639,12 eurot (10 000 krooni) on riigilõiv ja 1 236,32 eurot (19 344 krooni) on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.