2-07-14325/53 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud 21.11.2006 sissenõudja Amcredit Eesti AS avalduse alusel koostatud täitmisteatega, mis toimetati Niina Martinsonele kätte 02.12.2006, algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse täiteajas nr. 022/2006/8086. Kinnisasja arestimise aktiga 20.12.2006 arestis kohtutäitur võlgniku kinnisasja Harjumaal Keila vallas XXXXXXXX külas registrinumbriga XXXXXXX (korter). Kordusenampakkumisel 15.03.2007 ostis tähendatud kinnisasja 500 000 kr. eest A. T., kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse 24.02.2007. Asjaõiguslepingu alusel kanti 02.08.2007 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse P. V.. Hageja Niina Martinsone esitas 17.04.2007 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Elin Vilippuse vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 17.08.2007 määrusega kaasas kohus menetlusse kostjana A. T. ning 9.12.2008 määrusega P. V.. 13.03.2009 määrusega lõpetas kohus menetluse A. T. ja P. V.a suhtes seoses hageja hagist loobumisega. 26.02.2009 esitatud hagi täpsustuses palus hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamisel mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitisena 475 000 kr. 9.10.2009 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja kahjunõude ulatust ja palus kostjalt välja mõista 228 208,15 kr. (korteri turuväärtus 695 000 kr. miinus sundtäidetav nõue 190 327,15 kr. miinus kohtutäiturilt tagastatud summa 276 468,02 kr.) Hagi põhjenduste kohaselt 15.03.2007 toimunud enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejal on täitemenetluse raames õigus osaleda toimingute läbiviimisel, sh on hagejal õigus osaleda enampakkumisel ja osta enampakkumisel müüdud vara. Hageja soovis osaleda enampakkumisel, kuid tervise tõttu ei saanu ta seda teha. Hageja teavitas kohtutäiturit nii faksi kui ka telefoni teel, et ta ei saa osaleda 15.03.2007 enampakkumisel tervisliku seisundi tõttu. Hageja taotles seoses haigestumisega menetluse peatamist. Sellistel asjaoludel ei olnud kohtutäituril õigust korraldada enampakkumist. Enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel, sest hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Kohtutäitur ei selgitanud hagejale, mis õigused on hagejal täitemenetluse raames, kuidas ta peab tegutsema, kuidas ja millal peab avaldusi/taotlusi esitama. Hagejale tekitatud kahju seisneb selles, et kui enampakkumist ei oleks toimunud, siis oleks hageja ka praegu korteri omanik. Selleks, et taastada esialgne olukord, peab hageja endale samaväärse korteri ostma. Kostja vastus Kostja kohtutäitur Elin Vilippus hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Enampakkumine toimus 15.03.2007 algusega kell 11:00. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud sellest osa võtta. Hageja haigusleht lõppes 13.03.2007, s.o. enne enampakkumist. Hageja viidatud saatekiri haiglaravile väljastati 15.03.2007 ning selle kohaselt pidi hageja haiglasse minema 16.05.2007. Tulenevalt TMS § 46 lg 2 p-st 2 võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Antud asjas ei olnud täitemenetluse peatamiseks alust. Hageja ei ole täpsustanud, millised õigused, mis mõjutavad arestimise tühisust, jäid hagejale vara arestimise juures selgitamata. Hageja oli teadlik tema suhtes toimunud täitemenetlusest ning vara arestimisega seonduvatest õigustest. Hageja sai 02.12.2006 kätte allkirja vastu

täitmisteate, milles on ära toodud tema õigused. Hageja käis pärast täitmisteate kättesaamist kohtutäituri vastuvõtul ning võlgnikuga lepiti kokku tema kinnisasja arestimine 20.12.2006. Kokkulepitud ajal hagejat kodus ei olnud ning kohtutäitur koostas arestimisakti võlgniku juuresolekuta ning saatis arestimisakti võlgnikule postiga allkirja vastu. Arestimisaktis on kirjas võlgniku õigused arestimisakti vaidlustamise korra äratoomisega. Arestimisakti ei ole hageja vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kohtutäituri poolt tekitatud kahjuks ei saa olla enampakkumisega müüdud korteri maksumuse hüvitamine. Kirjeldatud viisil ei ole hagejale kahju tekkinud. Korteri müügist saadud rahaga likvideeriti hageja võlgnevus sissenõudja ees ning ülejäänud summa kandis kohtutäitur hagejale 08.04.2009 tagasi. Omandi rikkumisega seonduva hüvitise harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt heidab hageja kohtutäiturile ette TMS § 55 p 4 rikkumist. TMS § 55 p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja leiab, et rikkumine seisnes selles, et kohtutäitur ei ole võlgnikule selgitanud täitemenetluses avalduste ja taotluste esitamise korda. Kohtutäituri üheks kohustuseks TMS § 8 kohaselt on täitemenetluse osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine. Hageja etteheide kohtutäiturile TMS § 55 p 4 rikkumise osas ei ole tõendamist leidnud. Kohtutäitur on vastavalt seadusele kätte toimetanud täitmisteate, tasu väljamõistmise otsuse, kinnisasja arestimise akti ja vara ümberhindamise akti. Nendes on selgitatud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuste esitamise korda. Kui hageja esitas kohtutäiturile täitemenetluse peatamise taotluse, siis kohtutäitur vastas sellele ning palus esitada täiendavad tõendid taotluse põhistamiseks. Hageja märgib, et sai selle kirja hiljem kätte ning see saadeti Osaühingu Newcomer faksile. Hageja selgituste kohaselt kasutas ta nimetatud äriühingu faksi kohtutäituriga suhtlemisel. Vastavalt õiendile osutas hageja nimetatud äriühingule raamatupidamise konsultatsioone alates 2006.a. Kohtu hinnangul jäi kohtutäituri poolt 12.03.2007 saadetud teatise kättesaamise risk hagejale. Järgnevalt heidab hageja kohtutäiturile ette asjaolu, et ta soovis enampakkumisest osa võtta, aga ei saanud seda teha tervisliku seisundi tõttu. Käesolevas asjas ei soovinud hageja kordusenampakkumisest osa võtta, vaid viibida üksnes kordusenampakkumise juures. Nimetatud asjaolu on tõendatud kordusenampakkumise aktiga, kus on märgitud kordusenampakkumisest osavõtjad, kes on selleks maksnud tagatisraha. Asjaolu, et võlgnik ei saanud viibida enampakkumise juures, ei ole selline rikkumine, mis tooks tagajärjena kaasa enampakkumise kehtetuse. Seega tuleb anda hinnang sellele, kas kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse peatama, mis oleks tinginud ka enampakkumise mittetoimumise. Käesoleval juhul on hageja viidanud peatamise alusena TMS § 46 lg 2 p-le 2 – kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Asjas puudub vaidlus, et hageja ei viibinud enampakkumise läbiviimise päeval haiglas statsionaarsel tervishoiuteenuse osutamisel. Puudub vaidlus, et hageja viibis 15.03.2007 haiglas vastuvõtul kell 13:40 ja enne seda tegi vereanalüüsi. Kuigi hageja märgib, et kell 11 seisis ta veel vereanalüüsi andmiseks järjekorras, on aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla tõendist nähtuv, et vereanalüüsi andis hageja haiglas kell 9:35. Eriarsti vastuvõtul viibimine ei anna alust täitemenetluse

peatamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtumenetluses dokumente, mis tõendaksid tema raskesti haigestumist ning annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks enne enampakkumise toimumist. TMS § 46 lg 2 p 2 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri kaalutlusõigus ning käesoleval juhul ei pidanud kohtutäitur täitemenetluse peatamist enne enampakkumise läbiviimist hageja poolt esitatud asjaoludel põhjendatuks. Enne enampakkumise toimumist puudus kohtutäituril alus täitemenetluse peatamiseks. Asjas omab tähtsust ka see, et kinnisasi arestiti 20.12.2006 ning tegemist oli kordusenampakkumisega. Samuti omab tähtsust, et esitatud andmete kohaselt ei olnud tegemist hageja ootamatu haigestumisega ning arsti vastuvõtule oli hagejal aeg kinni pandud hageja enda selgituste kohaselt 17.01.2007. Hageja esitas aga täitemenetluse peatamise taotluse kohtutäiturile vahetult enne enampakkumist. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole täitemenetluse peatamise taotluse osas seisukohta täitemenetluses võtnud, ei oma asja lahendamisel enam tähtsust. Täitemenetluse peatamise otsustamine oleks toimunud pärast enampakkumist, kuna kohtutäitur ei oleks jõudnud peatamise taotlust lahendada enne enampakkumist. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44 järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend. Seega ei oleks kohtutäitur saanud 15.03.2007 täitetoimingut ära jätta. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alus puudub, siis kohtul puudub vajadus sisuliselt hinnata kahju hüvitamise asjaolusid. Apellatsioonkaebus Hageja Niina Martinsone esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt jäi kohtutäituri poolt 12.03.2007 saadetud teatise kättesaamise risk hagejale. Nimetatud seisukoht on ekslik. Kui kohtutäitur soovis saada täiendavaid andmeid hageja tervise kohta, siis pidi ta veenduma selles, et tema kiri on jõudnud hagejani. Vastasel juhul pidi ta täitemenetluse peatama kuni täiendavate andmete kättesaamiseni. Kohus märkis, et hageja ei soovinud kordusenampakkumisest osa võtta, vaid viibida üksnes kordusenampakkumise juures. Selline kohtu järeldus on oletuslik. Asjas ei olnud vaidlust selle üle, et hageja soovis osaleda enampakkumisel, kuid haiguse tõttu ei saanud seda teha. Kohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud kohtumenetluses dokumente, mis tõendaksid tema raskesti haigestumist ning annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks enne enampakkumise toimumist, on ekslik. Käesoleva vaidluse esimesel läbivaatamisel tuli teine Harju Maakohtu kohtunik Maire Lukk järeldusele, et hageja poolt on esitatud tõendid, mille alusel saab järeldada, et hagejal on raske haigestumine ja kohtutäitur pidi hageja taotluse (täitemenetluse peatamise osas) rahuldama. Selline kohtu järeldus oli tehtud samade tõendite alusel. Hageja leiab, et kostja menetluskulud peab igal juhul jätma kostja kanda, kuna kostjal on juriidiline kõrgharidus, et ennast ise kohtus kaitsta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja Elin Vilippus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti järeldanud, et puuduvad TMS 223 lg.1 sätestatud alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium vajalikuks rõhutada, et TMS § 46 lg.2 p.2 ei kohusta kohtutäiturit igal juhul täitemenetlust peatada. Oma taotlustes kohtutäiturile 07.03.2007 ja 14.03.2007 ei ole hageja teatanud soovist võtta enampakkumisest osa. Täitmisteates, kinnisasja arestimise aktis, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses ja kordusenampakkumise aktis on kohtutäitur selgitanud täitetoimingute vaidlustamise korda ja tähtaegu ning kogu menetluse jooksul ei ole hageja näidanud, milline protsessuaalne õigus jäi talle kohtutäituri poolt selgitamata. Muuseas viitab hageja mõlemas märgitud taotluses oma advokaadile, kes eeldatavasti tunneb täitemenetluse seadustikku ja selgitas hagejale tema õigusi täitemenetluses. Hageja oleks oma korteri sundmüüki ja täitmiskulude täies ulatuses sissenõudmist rahaliste vahendite olemasolul saanud vältida sissenõudja nõude vabatahtliku täitmisega, mis nähtub ka talle kätteantud täitmisteatest. Õige on ka kostja väide, et hageja kinnisasja sundmüügiga ei toimunud tema vara ebaseaduslik vähenemine ehk ei tekkinud kahju; saadud rahast kustutati hageja võlgnevus sissenõudja ees ja ülejäänud müügihind, millest eelnevalt kaeti täitemenetluse kulu ja kohtutäituri põhitasu, kanti hagejale üle. Menetluskulude jaotuse osas vastab maakohtu otsus TsMS §-le 162 lg. 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asjaolu, et juriidilise haridusega kostja kasutas lepingulist esindajat, ei tähenda, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks TsMS § 162 lg. 4 kohaselt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik; kohtutäituri põhitegevus ja ametialane kogemus ei pea olema seatud osalemisega kohtuprotsessidest. Kolleegium märgib, et vastuväited seoses võimalike seadusest tulenevate piirangutega menetluskulude väljamõistmiseks lahendatakse TsMS § 174 lg. 1 järgi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud apellandi kanda.