Tsiviilasja number
2-09-20991
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.03.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
AS DnB NORD Liising hagi OÜ Mambres ja Gayane Vardanyan vastu 140 664,34 krooni ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 01.11.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mambres ja Gayane Vardanyan apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
Apellatsioonkaebuse hind 26 295,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936; asukoht Lõõtsa 2B, Tallinn 11415)
21.02.2011
Kostja I OÜ Mambres (registrikood 10731851; asukoht Mustamäe tee 137-112, Tallinn 12918) Kostja II Gayane Vardanyan (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXX XX/X-XX,
Kostjate esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2010 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja OÜ Mambres sõlmisid 19.09.2007 liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto BMW X5 3.0. Liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ Mambres soovil ja huvides sõiduki ning andma selle liisingulepingu perioodiks tema valdusesse ja kasutusse. OÜ Mambres peamiseks kohustuseks oli liisingulepingu punkti 4.1 kohaselt hagejale liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. OÜ Mambres jättis eelmainitud liisingumaksed korrektselt tasumata, mistõttu saatis hageja 10.06.2008 OÜ-le Mambres teatise võlgnevuse olemasolu kohta ja liisingulepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu üldtingimuste punktide 10.1.3 ja 10.2. järgi ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Pärast valduse taastamist asus hageja sõidukit kooskõlas üldtingimuste punktiga 10.5 müüma, et sõiduki omandamisega seondunud kulusid võõrandamise kaudu katta. Kuivõrd sõiduki võõrandamisest saadud rahasumma 686 440,75 krooni (käibemaksuta) ei katnud hageja poolt sõiduki omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk sõiduki jääkmaksumust 786 010,08 krooni (käibemaksuta), on OÜ-l Mambres kohustus hagejale tasuda vastav hüvitamata jäänud summa, s.o 99 596,33 krooni (786 010,08 – 686 440,75). Üldtingimuste punktist 10.7 tuleneb, et kui sõiduki võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki OÜ Mambres poolt hagejale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on OÜ Mambres kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa. Samuti peab OÜ Mambres üldtingimuste punkti 10.9 järgi hüvitama hagejale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas sõiduki valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud. Hageja kandis sõiduki müügiprotsessiga seonduvalt täiendavaid kulusid summas 41 095,01 krooni. Eeltoodust lähtuvalt on OÜ Mambres võlgnevus hageja ees kokku 140 664,34 krooni. 19.09.2007 sõlmiti hageja ja Gayane Vardanyani vahel käendusleping, mille alusel võttis Gayane Vardanyan endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Mambres liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Hageja on saatnud mõlemale kostjale teatised võlgnevuse olemasolust ning püüdnud jõuda nendega kohtuväliselt kokkuleppele. Sellele vaatamata ei ole kostjad käesoleva ajani võlgnevust tasuma asunud. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.8 sätestab, et kui kostja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Hageja palus OÜ-lt Mambres ja Gayane Vardanyanilt hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõla 140 664,34 krooni ning viivise arvutatuna 140 664, 34 krooni suuruselt võlgnevuselt alates 23.09.2008 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,25% päevas. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole kunagi lõpetanud OÜ-ga Mambres sõlmitud liisingulepingut. Hageja on ilma õigusliku aluseta võõrandanud OÜ Mambres kasutuses olnud sõiduki. Hageja ei ole kohtule esitanud liisingulepingu ülesütlemisavaldust ega tõendit selle kohta, et OÜ Mambres oleks sellise avalduse kätte saanud. Seega ei ole hageja tõendanud, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel ning millisest kuupäevast on liisinguleping lõpetatud.
Hageja poolt väidetavalt saadetud viimase tähtaja andmise teadet (hoiatust) ei saa veel lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks. Hagiavaldusest ei nähtu, millest on tekkinud kostjatel väidetav võlgnevus hageja ees. Kuivõrd liisingulepingut ei ole õiguslikus mõttes kunagi üles öeldud, puudub hagejal õigus sellele ekslikule eeldusele tuginevalt nõuda kostjatelt lepingulise kahju hüvitamist. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt Mambres ja Gayane Vardanyanilt solidaarselt hageja AS DnB NORD Liising kasuks põhinõudena välja 140 664,34 krooni (8990,09 eurot) ning 01.11.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 270 778,20 krooni (17 305,88 eurot) ning viivise põhinõudelt alates 02.11.2010 kuni nõude täitmiseni määraga 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Gayane Vardanyanilt sissenõutava summa suurus ei tohi kokku ületada käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 78 395,50 eurot. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja on sõlminud 19.09.2007 OÜ-ga Mambres hagiavalduses nimetatud liisingulepingu, et liisingulepingule laienevad muu hulgas hagile lisatud üldtingimused, et Gayane Vardanyan on sõlminud hagejaga käenduslepingu, millega võttis endale hageja ees kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Mambres liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Samuti puudus vaidlus selles, et OÜ Mambres on hagejale liisingulepingu objektiks olnud sõiduki valduse 2008 juulis tagastanud ning hageja on sõiduki pärast seda edasi võõrandnud. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole liisingulepingut õiguslikult kehtivalt üles öeldud, sh ei ole OÜ Mambres kätte saanud ülesütlemisavaldust. VÕS § 195 lg-le 1 toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja väidetest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja saatnud 10.06.2008 teatise OÜ-le Mambres tähitud kirjaga aadressile Mustamäe tee 137-112, Tallinn. Nimetatud aadress on märgitud äriregistris OÜ Mambres asukoha aadressina. Sama aadress on OÜ Mambres kontaktaadressina märgitud ka liisingulepingus. Seega saab kõnealust aadressi pidada TsÜS § 69 lg 3 mõttes nii OÜ Mambres tegevuskohaks kui asukohaks. Hageja poolt esitatud tähitud kirja saatmisteatest võib järeldada, et ülalmainitud teatis postitati OÜ Mambres aadressil 12.06.2008. Posti tavapärast liikumiskiirust arvestades tekkis OÜ-l Mambres eeldatavalt hiljemalt 16.06.2008 võimalus teate sisuga tutvuda. Seega võib teatise lugeda OÜ Mambres poolt viimatinimetatud kuupäeval vastavalt TsÜS § 69 lg-le 3 kättesaaduks. Tähitud kirja tagastamine postiasutuse poolt hagejale ei oma seejuures õiguslikku tähtsust. Teatist saab kättesaaduks lugeda ka vastavalt TsÜS §-le 70, kuna hageja on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Samuti võimaldab liisingulepingu üldtingimuste punkt 10.3 edastada teate ülesütlemise kohta tähitud kirjaga liisingulepingus märgitud liisinguvõtja kontaktaadressile (kui muud aadressi ei ole liisinguandjale hiljem teatavaks tehtud). Juhul kui nimetatud aadressile saadetud teade tagastatakse postiasutuse poolt seoses hoiutähtaja möödumisega, loetakse liisinguvõtja sama lepingupunkti kohaselt teate kätte saanuks. Teatisest nähtuva põhjal oli liisingulepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks see, et OÜ Mambres oli jätnud tasumata liisingu osamaksed ja intressimaksed. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 10.1.3 koosmõjus punktiga 10.2 annab liisinguandjale õiguse öelda liisinguleping erakorraliselt üles, kui liisinguvõtja on jätnud tasumata või on tasunud mittetäielikult liisingu osamakse/ja või intressi ning ei ole võlgnetavaid kohustusi täitnud ka 14-päevase täiendava tähtaja jooksul. Sisuliselt samad õigused tulenevad liisinguvõtjale ka võlaõigusseaduse regulatsioonist. Riigikohus on 21.05.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-53-09 tehtud otsuse punktis 11 selgitanud, et lepingust taganemine ja ülesütlemine on sarnased õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka analoogseid reegleid. Nii võib VÕS § 196 kohaldamisel osutuda vajalikuks tugineda ka taganemise sätetele. 29.03.2010 tsiviilasjas nr 32-1-5-10 tehtud otsuse punktis 11 on Riigikohus leidnud, et lepingu ülesütlemise korral võib
põhimõtteliselt kohaldada ka VÕS § 116 lg-s 5 sätestatut. Seega võib VÕS § 116 lg-st 5 järelduvalt juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Viidatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Hageja ja OÜ Mambres vahel sõlmitud liisingulepingu p 10.2 sisu ei välista VÕS § 116 lg 5 kohaldamist pooltevahelistes suhtes. Eeltoodu põhjal võis hageja teatises põhimõtteliselt ette näha, et juhul kui OÜ Mambers oma võlga täiendava 14-päevase tähtaja jooksul ei tasu, loeb hageja liisingulepingu erakorraliselt üles öelduks. Samuti TsÜS § 75 lg 1 regulatsiooni kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada eeskätt vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Üksnes juhul, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesoleva juhul OÜ Mambres teadis või vähemalt pidi teadma hageja tegelikku tahet vaidlusaluses teatises sisalduva tahteavalduse tegemisel. Kostjad ei ole oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele eitanud 10.06.2008 teatises märgitud võlgnevuse olemasolu, seega ka liisingulepingu lõpetamise ühe materiaalse eelduse täidetust. Lisaks võib eeldada liisingulepingu täitmata jätmisest tuleneva võlgnevuse olemasolu omaksvõttu vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 kostjate esindaja 20.09.2010 toimunud kohtuistungil esitatud avalduse põhjal kõnealuse võlgnevuse tasumise kohta. Samuti on kostjad menetluses omaks võtnud, et OÜ Mambres tagastas 2008 juulis liisingulepingu objektiks olnud sõiduki hagejale. Eeltoodust järeldub, et ka OÜ Mambres pidas liisingulepingut erakorraliselt ülesöelduks. Hageja nõuab liisingulepingu punkti 10.7 alusel OÜ-lt Mambres muuhulgas 99 596,33 krooni hüvitamist, kuna liisingulepingu objektiks olnud sõiduki võõrandamisest saadav rahasumma ei katnud kõiki liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid. VÕS § 367 lg-st 3 tuleneb, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesoleval juhul jäi liisingulepingu lõppemisel sõiduki omandiõigus hagejale, mistõttu säilitas ta nii sõiduauto kui omandas ka tasutud liisingumaksed (koos intressiga). Seega jäi hagejale kogu sõiduki väärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata liisingumakseid tuleks kõrvutada sõiduki väärtusega tagastamise ajal. Juhindudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Samas ei ole kostjad praegusel juhul siiski väitnud, et kõnealuse sõiduki harilik väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli auto müümise hinnast (686 440,75 kr) suurem. Tõendeid liisingulepingu objektiks olnud sõiduki väärtuse kohta kohtule asjas esitatud ei ole. Seda arvestades, võib sõiduki võõrandamise hinda 686 440,75 krooni (käibemaksuta) lugeda eelduslikult selle harilikuks väärtuseks. Seega on hageja nõue 99 596,33 krooni hüvitamiseks vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 õiguslikult põhjendatud. Samuti tuleb OÜ-lt Mambres välja mõista liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud summas 41 095,01 krooni, mis koosnevad sõiduki realiseerimise eest makstud tasust 40 500 krooni ning kuludest sõiduki tehnilise korrasoleku kontrollile ja puhastusteenustele kogusummas 595 krooni. Vastavate kulude kandmist on hageja esitatud kuludokumentidega tõendanud. Nimetatud kulud on mõistlikud ning seonduvad liisingulepingu ülesütlemisega. Seega moodustuvad VÕS § 367 lg-te 1 ja 4 kohased kulud kokku 140 691,33 krooni. Liisingulepingu eritingimustes on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 23.09.2008. Kostjad ei ole viivisenõude arvestuslikku õigsust vaidlustanud ega taotlenud viivise vähendamist. Eeltoodut arvestades mõistis kohus otsusega OÜ-lt Mambres välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 270 778,20 krooni
põhinõude esemeks olevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest ajavahemikus 23.09.2008-01.11.2010. Samuti rahuldas kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks määras 0,25% põhinõudelt päevas alates 02.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele ka Gayane Vardanyani suhtes. Kuna käenduslepingu pooled on kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 78 395,50 eurot, tuleb otsusega Gayane Vardanyan vastutuse ulatust nimetatud summa ulatuses piiritleda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus eksis, kui leidis, et käsitletavatel asjaoludel annab VÕS § 116 p 5 võimaluse lõpetada leping üheaegselt lepingu lõpetamise hoiatuse saatmisega. Kohus jättis ka tähelepanuta, et puudub lepinguline alus nõuda kostjatelt viivist 0,25% päevas. Käesoleval juhul tuleneb 10.06.2008 teatisest koosmõjus tingimuste punktidega 10.1.3 ja 10.2, et võlgnevuse likvideerimata jätmise korral on liisinguandjal õigus, aga mitte kohustus, leping üles öelda. Liisinguvõtja ei tea, millise käitumisvariandi lepingupartner valib. Selleks, et seda teada saada, tuleb lepingu lõpetamisest ka liisinguvõtjat teavitada. Eriti aktuaalne on see käesoleval juhul tuvastamist leidnud asjaoludel, kui nn võlgnevuse kustutamiseks antud viimase tähtaja jooksul võlgnik ka tegelikult tasus poole võlgnetavast summast. Sellisel juhul on võlgnik vähemalt osaliselt oma kohustuse täitnud ning ei saa aprioorselt eeldada, et vaatamata sellele loetakse leping lõpetatuks kooskõlas teatisega, milles hoiatatakse lepingu lõpetamise võimalusega. Mitte ühestki liisingulepingu tingimusest ei tulene, et teatis, millega antakse täiendav tähtaeg tekkinud võlgnevuse kustutamiseks, on ühtlasi lepingu ülesütlemist tõendavaks dokumendiks. VÕS § 116 p 5 ei saa lepingut lõpetada, kui kohustus, mille täitmisega hilineti, moodustas tema lepingulistest kohustusest ebaolulise osa. Toimunud lepingu üleütlemine ei ole kooskõlas ei VÕS ega liisingulepingu tingimustega, mistõttu ei saanuks maakohus tegelikult hagi õiguslikult rahuldada. Liisingulepingu punkt 4.1 sätestab, mida loetakse lepingu mõttes makseteks. Nendeks on osamaksed, intressimaksed ja lepingutasu vastavalt maksegraafikule. Tingimuste punkt 4.8 sätestab, et juhul, kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes nimetatud määras. Seega saab viivist nõuda ainult viidatud maksete hilinemisega tasumisel. Käesoleval juhul on liisinguvõtja sisuliseks kohustuseks mitte lepingu loetletud makse tegemine, vaid liisingueseme müügist saadud väidetava kahju ja võõrandamiseks tehtud kulude kustutamine. Liisingulepingus ei ole kokku lepitud, et sellisel juhul oleks tegemist maksega, mille tähtaegse tasumata jätmise korral rakenduks viivis. Järelikult ei ole lepingutingimustes kehtestatud hagis esitatud nõudele erilist viivise suurust. Seetõttu puudub alus 0,25% suuruse viivise väljamõistmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.11.2010 otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Asjas on puudulikult läbiviidud eelmenetlus. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3
kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Nimetatud nõudeid ei ole maakohus asja arutamisel järginud. Vastuoluline on maakohtu otsus ka osas, kus maakohus andis hinnangu liisingulepingu ülesütlemise õiguspärasuse kohta, samuti selle kättetoimetamise asjaolude kohta. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et otsuses toodud asjaoludel puudus õiguslik alus tugineda VÕS § 116 p-le 5. Maakohus ei rääkinud läbi pooltega nimetatud sätte võimalikust kohaldamisest. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt pole maakohus arvestanud siinjuures, et VÕS § 116 lg 5 teise lause kohaselt ei või kahjustatud lepingupool sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulisest kohustusest ebaolulise osa. Vaidlus puudub selles, et tasumata oli vaid kahe kuu maksed. Maakohus sellele asjaolule hinnangut ei andnud. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja OÜ Mambres ei saanud reaalselt kätte hageja poolt 10.06.2008 saadetud teatist (t.l.23). Teatis väljastati tähitud postiga ning see tagastati postiasutuse poolt hagejale tähtaja möödumisel (t.l.82-83). Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-09 asunud seisukohale, et tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel tuleb kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Selles otsuses on Riigikohus märkinud järgmist: “kuna kohtud tuvastasid, et laenusaaja pole lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud, vaid see on tagastatud kostjale II, siis tuleb järeldada, et laenusaajale jäeti postkasti teade kostjalt II saabunud tähitud kirja kohta, millele laenusaaja postiasutusse järele ei läinud ja see tagastati kostjale II. Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 3 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium vastab sellele küsimusele eitavalt. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud”. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid antud asjas asuda Riigikohtu otsuses väljandatust teistsugusele seisukohale. Eelnev ei välista, et liisinguleping öeldi üles hiljem, nt kohtumenetluses hagiavalduse esitamisega. Neile asjaoludele tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnang anda. Vaidlus poolte vahel puudub ka selles, et peale hageja poolt tehtud telefonikõnet tõi liisinguvõtja 14.07.2008 liisingueseme hageja parklasse. Vaidlus puudub ka selles, et sel päeval liisingueseme väärtust kindlaks ei tehtud. Sellekohased tõendid asja materjalide hulgas puuduvad. Seda kinnitasid ringkonnakohtu istungil nii kostjate kui ka hageja esindaja. Riigikohus rõhutas lahendis 3-2-1-77-08, et on 29. aprilli 2008. a otsuses tsiviilasjas 3-21-33-08 ja 17. juuni 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Nii on see selgelt sätestatud ka VÕS § 367 lg 3 redaktsioonis, mis kehtib 27. detsembrist 2003. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Maakohus asja arutamisel ei seletanud piisavalt õiguslikku olukorda ega juhtinud hageja tähelepanu sellele ja otsuses põhjendamata võttis ebaõigesti aluseks liisisingueseme müügihinna. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustus ning lahendada asi seaduse nõuete kohaselt põhjendatud kohtulahendiga.
Apellatsioonikohus ei saa ülalkirjeldatud menetlusnormide rikkumisi kõrvaldada, sest apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelmenetluse ülesandeid. Uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-es 5 ja TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.