Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-176-10 Tartu, 28. veebruar 2011. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Home Entertainment Group Osaühingu saneerimisavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 209-57352 Home Entertainment Group Osaühingu määruskaebus Avaldaja Home Entertainment Group Osaühing (registrikood 10727469), esindaja Renee Meriste Puudutatud isik Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349), esindaja Tõnis Kuuse Puudutatud isik AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Riho Unt 7. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Jätta Home Entertainment Group Osaühingu määruskaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada Home Entertainment Group Osaühingule määruskaebuselt 6. juulil 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Home Entertainment Group Osaühingu kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Home Entertainment Group Osaühing (avaldaja) esitas 2. novembril 2009 Harju Maakohtule avalduse, milles palus algatada enda saneerimismenetluse, nimetada saneerimisnõustajateks Marko Tali ja Hallar Loogma ning peatada AS SEB Pank avalduse alusel algatatud täitemenetluse.
2.Harju Maakohus algatas 12. novembri 2009. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, peatas avaldaja vara suhtes toimuvad täitemenetlused, määras saneerimisnõustajateks Marko Tali ja Hallar Loogma, kellest viimase maakohus 16. detsembri 2009. a määrusega saneerimisnõustaja ülesannetest vabastas, ning kohustas saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava hiljemalt 12. jaanuariks 2010 kohtule kinnitamiseks.
3.Saneerimisnõustaja Marko Tali esitas 12. jaanuaril 2010 maakohtule kinnitamiseks avaldaja saneerimiskava. Samal päeval esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (puudutatud isik I) maakohtule avalduse, milles palus jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja avaldaja maksuvõla ümber kujundamata.
4.Harju Maakohus kinnitas 22. veebruari 2010. a määrusega saneerimiskava, määras saneerimisnõustaja Marko Tali saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostama ning määras saneerimisnõustajale töötasuks ja tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 80 000 krooni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole saneerimiskava vastuvõtmisel rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab saneerimisseaduse (SanS) §-s 21 sätestatud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv
hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi. Saneerimisnõustajale laekusid hääletamistulemused 52 võlausaldajalt, mis on 89,6% hääletamisõigust omavatest võlausaldajatest. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 47 võlausaldajat, mis moodustab kokku ca 56,6% häältest. Saneerimiskava vastu hääletas 5 võlausaldajat, mis moodustab kokku ca 41,8% häältest. Seega kinnitasid võlausaldajad ettevõtte saneerimiskava. Kava poolt hääletas 81% võlausaldajatest, kes kontrollivad 56,6% häältest. Saneerimiskava kinnitamise vastu hääletasid puudutatud isik I ja AS SEB Pank (puudutatud isik II). Nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud isiku II nõuded tuleb saneerimiskava alusel ümber kujundada. Puudutatud isiku I maksunõude saab saneerimismenetluses ümber kujundada, sest SanS § 22 lg-s 2 on ammendavalt loetletud need nõuded, mida ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada. Selles sättes ei ole maksunõuet nimetatud. Maksunõude eelistamine seaks ohtu eduka saneerimismenetluse toimumise ning võib viia olukorrani, kus saneerimismenetlus tuleb lõpetada ja algatada avaldaja pankrotimenetlus. Kuna pankrotimenetluses on võimalik maksuvõlga vähendada, peab see olema võimalik ka saneerimismenetluses. Saneerimisseaduse eesmärk on tagada võlausaldajate parem kaitse, kui see oleks tagatud avaldaja pankroti korral. Kui maksuhalduri nõudeid ei oleks võimalik ümber kujundada, tuleks alustada ettevõtte pankrotimenetlust ja tulevikus ei laekuks üldse maksutulu. Saneerimiskava välistab võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Kuigi puudutatud isiku II nõue on tagatud kommertspandi ja hüpoteegiga, oleks pankrotimenetluses ettevõtte kinnisvara müügist võimalik saada ca 3-4 miljonit krooni. Seega saaks puudutatud isik II avaldaja pankrotimenetluses oma nõude rahuldatud väiksemas osas kui ettevõtte saneerimismenetluse käigus. Esitatud saneerimiskava täitmine lahendab ettevõtja makseraskustega kaasnevad probleemid. Raskes majanduslikus olukorras on otstarbekam järk-järgult saada rahuldatud enam nõudeid, kui saada kohe rahuldatud vähem nõudeid. Viieaastane kava täitmise tähtaeg on optimaalne ümberkujundatud nõuete tasumiseks. Lühema tähtaja korral võib ettevõte muutuda maksejõuetuks.
5.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada ennetähtaegselt avaldaja saneerimismenetlus. Maakohus leidis vääralt, et maksuvõlga saab saneerimismenetluses ümber kujundada. Maksuvõlga saab üksnes maksukorralduse seaduses sätestatud korras ümber kujundada. Saneerimiskava ei vasta SanS § 21 nõuetele. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole saneerimismenetlus tõenäoliselt edukas.
6.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada avaldaja saneerimismenetlus ennetähtaegselt, sest saneerimiskava kinnitamisel rikuti võlausaldajate õigusi ega järgitud SanS §-s 24 sätestatud nõudeid.
7.Saneerimisnõustaja palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Maakohtus ei rahuldanud määruskaebusi ja edastas need 5. aprillil 2010 ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebused ja tühistas 4. mai 2010. a määrusega maakohtu määruse saneerimiskava kinnitamise osas ning tegi selles osas uue määruse, millega jättis saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas ennetähtaegselt avaldaja saneerimismenetluse. Saneerimisnõustaja tasu osas jättis ringkonnakohus määruse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitati maakohtule SanS § 28 alusel kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava. SanS § 28 lg 2 järgi kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel muu hulgas, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, sealhulgas, kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli. SanS § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et saneerimisnõustajale laekusid hääletamistulemused 52 võlausaldajalt, mis on 89,6% hääletamisõigust omavatest võlausaldajatest. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 47 võlausaldajat, mis moodustab kokku ca 56,6% häältest. Saneerimiskava vastu hääletas 5 võlausaldajat, mis moodustab kokku ca 41,8% häältest. Vastavalt hääletamistulemustele kinnitasid võlausaldajad ettevõtte saneerimiskava, kava poolt hääletas 81% võlausaldajatest, kes kontrollivad 56,6% häältest. Eeltoodust tuleneb, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole täidetud seaduses nõutud 66,6% poolthäälte nõuet (poolthääli on 56,6%) ning seetõttu pole saneerimiskava võlausaldajad tegelikult vastu võtnud. Asjaolu, et saneerimiskava poolt ei ole antud nõutav arv hääli ja seetõttu ei ole võlausaldajad saneerimiskava vastu võtnud, on asjaolu, mis õigustab kava kinnitama jätmist SanS § 28 lg 5 p 4 alusel. Avaldust vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks SanS § 29 alusel ei ole ettevõtja kohtule esitanud. SanS § 39 lg 2 p 3 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu SanS § 28 lõike 5 kohaselt. Kuivõrd kohtule esitatud saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata põhjusel, et saneerimiskava poolt ei ole antud nõutav arv hääli, ei analüüsinud ringkonnakohus maksuhalduri esiletoodud teisi asjaolusid, mille tõttu tuleks jätta saneerimiskava kinnitamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määruse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on majandusraskuste korral otstarbekas rahuldada võlausaldajate nõuded järk-järgult, eriti olukorras, kus 81% võlausaldajatest toetas saneerimiskava. Saneerimiskava vastas nõuetele ja puudutatud isiku I maksunõude sai saneerimismenetluses ümber kujundada.
11.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest see ei ole esitatud tähtaegselt ning määruskaebuse põhjenduste alusel ei ole ka sisuliselt võimalik määruskaebust rahuldada.
12.Puudutatud isik II leidis, et määruskaebust ei saa menetleda, kuna avaldaja esitas määruskaebuse pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kui kaebust saab pidada tähtaegselt esitatuks, vaidleb puudutatud isik II määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, sest määruskaebuses ei ole selgelt välja toodud, millist materiaalõiguse normi ringkonnakohus vääralt kohaldas või millist menetlusõiguse normi rikkus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel (nende koostoimes) jätta läbi vaatamata, sest määruskaebus esitati pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
14.Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 698 lg 2 järgi 15 päeva määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetlust ennetähtaegselt lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamiseks ei ole saneerimisseaduses teistsugust tähtaega sätestatud. Seega pidi avaldaja esitama määruskaebuse määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 314 lg 2 esimese lause järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada mh elektrooniliselt. Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse sama sätte teise lause järgi dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel. Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Praeguses asjas tegi ringkonnakohus 4. mai 2010. a määruse saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta menetlusosalistele kättesaadavaks 6. mail 2010 e-toimikus. Kuna avaldaja infosüsteemi vahendusel määrusega ei tutvunud, edastas ringkonnakohus avaldaja esindajale määruse ka 13. mai 2010. a e-kirja manusena. Avaldaja esindaja kinnitas 17. mail 2010 määruse kättesaamist. Juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument TsMS § 318 lg 2 järgi kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja
saadetakse muud teated TsMS § 321 lg 1 järgi üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Praeguses asjas märkis avaldaja juba saneerimismenetluse algatamise avalduses oma esindajaks Marko Tali ning tema kontaktandmete hulka e-postiaadressi [email protected] (I kd, tl 16). Samale e-posti aadressile on kohus esimese astme kohtumenetluse vältel kõik menetlusdokumendid saatnud, sh maakohtu 22. veebruari 2010. a määruse saneerimiskava kinnitamise kohta, mille puudutatud isikud vaidlustasid (I kd, tl 154). Maakohtu 22. veebruari 2010. a määruse peale esitatud määruskaebuste kohta kohtule saadetud vastuses on samuti märgitud avaldaja esindajaks Marko Tali ning tema kontaktandmete hulgas ülalmärgitud e-posti aadress. Vastuse on saneerimisnõustaja ja avaldaja volitatud esindajana allkirjastanud Marko Tali (I kd, tl 186-191). Vastusele on lisatud 20. märtsil 2010 koostatud volikiri, mille järgi avaldaja volitas Marko Talit esitama kohtule avaldaja nimel vastuse ning esindama avaldajat nimetatud kohtuasjas. Volikiri kehtis 31. augustini 2010 (I kd, tl 192). Esindaja kinnitas ülalmärgitud e-postiaadressilt saadetud e-kirjaga, et sai ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määruse kätte
17.mail 2010 (I kd, tl 210), s.o ajal, mil esindaja oli volitatud avaldajat selles kohtumenetluses esindama. Seega tuleb TsMS § 321 lg 1 järgi asuda seisukohale, et avaldaja sai esindaja kaudu ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määruse 17. mail 2010 kätte ning võis TsMS § 698 lg 2 järgi esitada määruskaebuse hiljemalt 1. juunil 2010. Avaldaja esitas ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse alles 6. juulil 2010, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kuna avaldaja esitas määruskaebuse pärast määruskaebuse tähtaja möödumist, tuleb avaldaja määruskaebus jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 järgi läbi vaatamata.
15.Avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi avaldajale määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.