2-07-1007
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-07-1007
Tsiviilasi
AS EMT (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxx xx) hagi A. G. : xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxx, tegelik elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxxx xx) vastu 3063,64 krooni väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Kirjalik menetlus
25. veebruar 2011. a
Asjaolud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu ning menetlusosaliste seisukohad Tartu Maakohtu 29.03.2007. a otsusega mõisteti kostjalt – A. G. - AS EMT kasuks välja kokku 3063,64 krooni ning menetluskulud jäeti kostja kanda. Hageja nõuab kohtule esitatud avalduses (tl 44-45) kostja kanda jäetavate menetluskulude kindlaks määramist lähtudes sellest, et hagi esitamisel tasuti 250 krooni riigilõivu ning hageja õigusabikulud on 614,57 krooni. Seega nõuab hageja menetluskulude jätmist kostja kanda kokku 864,57 krooni ulatuses.
2-07-1007 Kostja on eelmärgitud avalduse kätte saanud 24.01.2011. a, kuid pole kohtule määratud tähtajaks, s.o 30 päeva jooksul vastuväiteid esitanud.
Kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 29.03.2007. a otsus, millega jäeti menetluskulud kostja kanda, jõustus 17.12.2010. a (tl 31-32). Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 17.05.2007. a (tl 44-45). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lähtudes TsMS § 62 lõikes 1 ja TsÜS § 136 lõikes 8 sätestatust on hageja antud avalduse esitanud kohtule tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukuluks muu hulgas ka riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 15.12.2006. a 250 krooni riigilõivu (tl 6, 46). Seega peab kostja hagejale hüvitama 15,98 eurot (250 krooni). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate kulud. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 614,57 krooni (koos käibemaksuga) ulatuses. Kinnituskirja (tl 47) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - L. E. -ile – õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja - L. E. – töötaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), tuleb määrata 33,23 eurot (520 krooni). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 49,21 (15,98+33,23) eurot. Lembit Käis Kohtunik 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.