Kohtulahend

registriosa

numbriga

XXX

korteriomandi

reaalosaks,

ajavahemikul 28. veebruar 2011.a kuni 17. märts 2011.a, korteriomandi arestimistoimingute läbiviimiseks ning vara seisukorra kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-7331, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

21.02.2011.a saabus Harju Maakohtusse kohtutäituri Elin Vilippus avaldus, milles palutakse lubada kohtutäituril ja kohtutäituri abil SV siseneda võlgniku NJ valduses olevasse korteriomandisse registriosa numbriga XXX (avaldaja poolt ilmselt ekslikult märgitud aadressiks Kellamäe 14-7, Maardu; õigeks aadressiks on XXX), et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse kohaselt kohtutäituri Elin Vilippus menetluses võlgniku NJ vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 6 869,49 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notari Maive Ottas 29.06.2005.a notariaalsed dokumendid nr 5073 ja sissenõudja Swedbank AS täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud vastavalt TsMS §-le 326 postkasti panekuga 16.01.2011.a. Samuti edastas kohtutäitur täitmisteate e-posti teel laenulepingu sõlmimisel võlgniku poolt avaldatud aadressile, kuid võlgnik ei ole kättesaamist kinnitanud. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 02.02.2010.a saadeti võlgnikule tava- ja e-postiga teade, et kinnisasja nr XXX ülevaatamine arestimise akti koostamiseks toimub 09.02.2011.a kell 10:15 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 09.02.2011.a ei võimaldanud juurdepääsu varale, et teostada kinnisasja ülevaatamine ning sellega takistas vara hindamist vastavalt vara seisukorrale. Võlgniku sellist käitumist saab järeldada ka kui vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgnik on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluvatesse ruumidesse siseneda. Alust eeldada, et võlgnik ei ole teadet kätte saanud, kohtutäituril puudub. Samuti ei ole võlgnik kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust võtnud. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming ja kinnisasi arestida ning arestimisakti märkida vara hind vastavalt vara seisukorrale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2-11-7331 Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on täiteasja nr 022/2010/11313 võlgnik NJ XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) omanik. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevuse ning tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Lähtudes TMS § 52 lg-s 1 sätestatust, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur vastavalt TMS § 142 lg-s 1 sätestatule üles nii kinnisasja kui selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Vastavalt TMS § 143 sätestatule peavad kinnisasja arestimisaktis olema muu hulgas märgitud kinnisasja päraldised ja olulised osad, samuti kinnisasja hind ning ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile ja kohtutäituri abile SVTMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja arestmiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgniku eluruumi. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik (kes eeltavalt on ka ruumi otsene valdaja) ei ole võimaldanud kohtutäituril korduvatele pöördumistele vaatamata ruumidesse siseneda. Kohus märgib, et arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas võlgniku enda huve. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri Elin Vilippus avaldus rahuldada ning kohtutäiturile ja kohtutäituri abile SV tuleb anda luba siseneda täiteasja nr 022/2010/11313 raames ilma võlgniku NJ nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse ja tema valduses olevasse eluruumi aadressil XXX, mis on kinnistusraamatu registriosa numbriga XXX korteriomandi reaalosaks, ajavahemikul 28.02.2011.a kuni 17.03.2011.a, korteriomandi arestimistoimingute läbiviimiseks ning vara seisukorra kindlaksmääramiseks.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.