hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 5593104697); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post XXX); kostja C.-C. O. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt C.-C. O.alt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja põhivõlg 1786.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 197.43 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 01.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) hagi C.-C. O. (isikukood XXX) vastu sissenõudmiskulude 80 eurot ja viivise 203.66 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 13% ulatuses hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kanda ja 87% ulatuses kostja C.-C. O. (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt C.-C. O.alt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja menetluskulud 87% ulatuses s.o summas 561.15 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal C.-C. O.al (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga 918027751. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Rediem Capital AB esitas 09.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 11.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.04.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 15.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Rediem Capital AB esitas 30.04.2025 hagiavalduse C.-C. O. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1786.09 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 401.09 eurot, viivis alates 01.05.2025 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 410.49 eurot täitmiseni 24,15% aastas ning kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 1375.60 eurot täitmiseni 24,15% aastas, riigilõiv summas 385 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks XXX Eesti filiaali ja kostja vahel 28.08.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX ja 29.08.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr. XXX. Kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles XXX Eesti filiaal 2
2-24-144889 lepingud 25.05.2024 üles. 01.09.2024 loovutas XXX Eesti filiaal kostja vastase nõude Rediem Capital AB koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hagiavalduses arvestab hageja lepingu puhul kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhiosa katteks ehk laenusumma tagasimakseteks (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Seega eeltoodust tulenevalt ei pea hageja täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, kuna nõuab vaid reaalset põhiosa jääki ja viivist. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset ning ka ümberarvestuse korral on lepingu ülesütlemise tingimused täidetud. Harju Maakohus võttis 04.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 04.11.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte TsMS § 314 1 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel eposti teel 29.01.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale 3
2-24-144889 apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 4
2-24-144889 tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et ei nõua kostjalt lepingu järgsete intresside või muude kulude tasumist ning nõuab kostjalt vaid põhivõla ja viiviste tasumist. Hagiavalduses arvestab hageja lepingu puhul kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhiosa katteks ehk laenusumma tagasimakseteks (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Seega eeltoodust tulenevalt ei pea hageja täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, kuna nõuab vaid reaalset põhiosa jääki ja viivist. Hageja esitas hagiavalduse VÕS § 108 lg 1 lausel ning taotleb lepingu nr. XXX ja nr. XXX täitmist. Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud, kuidas on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude ümberarvestuse. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset ning hageja nõuab vaid reaalset põhiosa jääki ja viivist. Lepingu nr. XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 410.49 eurot, seega on kostjal põhivõlg summas 410.49 eurot. Lepingu nr. XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 1375.60 eurot, seega on kostjal põhivõlg summas 1375.60 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku summas 1786.09 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Võttes arvesse, et kostja ei ole lepingute alusel teinud ühtegi tagasimakset, on lepingute ülesütlemine kehtiv ka nõuete ümberarvestuste korral.
8.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 80 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.
9.Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; 5
2-24-144889 TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Hageja nõuab viivist lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.04.2025 lepingutes kokku lepitud viivisemääras s.o 24,15% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades eelnevat on hageja põhjendatud viivisenõue 197.43 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 1786.09 eurot, periood 26.05.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12.5 % aastas, summas 21.96 eurot; - summa 1786.09 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12.25 % aastas, summas 110 eurot; - summa 1786.09 eurot, periood 01.01.2025 - 30.04.2025, viivisemäär 11.15 % aastas, summas 65.47 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist alates 01.05.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas. Arvestades eelnevat on hageja edasiulatuv viivis põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1786.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 197.43 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 1786.09 eurot täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 203.66 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 6
2-24-144889 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
12.Hageja nõude suurus kokku oli 2267.18 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1983.52 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 87%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 13% ulatuses hageja kanda ning 87% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv on 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 104.65 eurot ja hagi esitamisel 280.35 eurot, kokku 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (385 + 20 + 240) 645 eurot, millest kostja kanda jääb 87% ehk 561.15 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled 7
2-24-144889 esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 918027751.