Viktor Brjantsevi hagi Peeter Kaasiku vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.jaanuari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Brjantsevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.jaanuar 2011, avalik kohtuistung Hageja Viktor Brjantsev (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht
XXXXXXX
XX
XX-XX,
XXXXXX
XXXX,
XXXXXXXXXX XXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXX),
volitatud esindaja Mikhail Ioffe
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Peeter Kaasik (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-XX XXXXX), esindaja adv Iivi Otto Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1022,59 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15.jaanuari 2010 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja, Viktor Brjantsevi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Viktor Brjantsev esitas kohtule hagi Peeter Kaasiku vastu, paludes tunnistada õigusvastaseks ajaloolises õiendis „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“ avaldatud valeandmed kapten Aleksei Brjantsevi osalemise kohta 22.09.1944 Tallinna ja Eesti vallutamises ja okupeerimises endise Nõukogude Liidu Punaarmee koosseisus ning tema suhtes väljendite „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“ kasutamise, kohustada kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama samal viisil kui neid andmeid levitati ja välja mõista kostjalt 1000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagi esitatud Aleksei Brjantsevi (hageja isa) au ja väärikuse kaitseks. Kapten A. Brjantsev langes 22.09.1944 Tallinna vabastamisel fašistlikest okupantidest ja tema säilmed maeti Tallinnas, Kaarli pst 13 asuvale kinnistule. Eesti Vabariigi Valitsuse pressitalituse koduleheküljel alajaotuses „Sõjahaud Tallinnas“ avaldati Eesti Inimsusevastaste Kuritegude Uuringute Fondi kaastöötaja Peeter Kaasiku ajalooalane õiend uurimuse alusel, mida tehti EV Välisministeeriumi tellimusel. Õiendis mainitakse A. Brjantsevit kui isikut, kes teostas Tallinna ja Eesti vallutamist ja okupatsiooni Punaarmee okupatsioonivägede koosseisus. Kostja avaldas õiendis tõele mittevastavat informatsiooni, mis kahjustab kapten A. Brjantsevi au ja väärikust. Nimelt kasutas kostja Punaarmee tegevuse kohta Tallinna ja Eesti vabastamisel 1944.a õigusvastaseid termineid ja seega süüdistab kostja kapten A. Brjantsevit õigusvastases tegevuses osalemises. Punaarmee tegevuse õigusvastasuse hindamine on lubamatu, sest see on vastuolus Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali järeldustega.
3.Kostja levitab andmeid selle kohta, et kapten A.Brjantsev koos teiste Punaarmee sõjaväelastega sooritas rahvusvahelise kuriteo (Eesti vallutamine ja okupeerimine) ja see puudutab ka hageja seadusega kaitstud huve ja õigusi. Hageja elas kogu oma elu teadmisega, et tema isa langes kangelaslikult võitluses natsismiga. Hageja tundis selle üle uhkust, teda austati kui vapra ja ausa inimese sugulast. Andmed hageja isa poolt sooritatud sõjalisest kuriteost on vastuolus olemasoleva informatsiooniga ning teotavad nii hageja kui ka tema isa au ja väärikust.
4.Õiend sisaldab väljendeid „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“. Tulenevalt Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsuses märgitust ei saa A. Brjantsevit lugeda Eesti territooriumil okupatsioonivägede esindajaks. Kostja väidab Punaarmee ja isiklikult kapten A. Brjantsevi tegude õigusvastasust ja kuritegelikku iseloomu Tallinna vabastamisel 22.septembril 1944. Eelnimetatud terminite kasutamist ei saa vaadelda kui hinnangulist või eraisiku arvamust. Tegemist on faktiväidetega.
5.Hageja õiguslik ja põhjendatud huvi andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tingitud vajadusest tuvastada kohtus oma sugulase kui kangelase
õiguspärane tegevus Punaarmee koosseisus. Õiendis toodud ebatõesed andmed omavad hageja suhtes solvavat ja laimavat iseloomu, teotavad langenute, sealhulgas kapten A. Brjantsevi mälestust. Kuna kostja oli teadlik tema uuringu avalikust kasutamisest, sealhulgas ka õiendi avaldamisest Eesti Vabariigi Valitsuse ametlikul koduleheküljel arvutivõrgus koos tõlkega inglise ja vene keelde, võttis kostja osa ülaltoodud ebaõigete andmete levitamisest. Õiendis on antud ebasünnis ning Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsustega vastuolus olev hinnang, mis on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 alusel õigusvastane. Kostja rikkus A. Brjantsevi sugulase õigust tema mälestuste austamisele ning ebaõigete andmete avaldamisega viis eksitusse maailma üldsuse ja hukkunu sugulase, mis tuleb vastavalt VÕS §-le 1047 tunnistada õigusvastaseks. Kostja poolt levitatud ebaõiged andmed tekitasid hagejale sügavaid moraalseid kannatusi, hingepiina ja hingelist valu ning süvendasid hageja haigusi. Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub õigus pöörduda kohtusse A. Brjantsevi isiklike õiguste, sealhulgas au ja väärikuse kaitseks. VÕS §-dest 1043-1047 nähtuvalt saab isiklike õiguste väidetava rikkumise korral nende kaitseks ja/või väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks hagi esitada väidetav kannatanu ise, mitte aga tema sugulane. Hageja poolt teise isiku, A. Brjantsevi au ja väärikuse kaitseks esitatud osas tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata või hagi läbivaatamisel jätta see ainuüksi eeltoodust tulenevalt rahuldamata.
7.Ajaloolises õiendis ei ole kostja 1944.a sündmustega seoses kasutanud väljendeid „okupatsioon“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“. Ka ei ole kostja esitanud andmeid või hinnangut, et A. Brjantsev hõivas/vallutas või „vabastas“ või okupeeris Eesti (s.h Tallinna) või osales õigusvastases tegevuses. Ajaloolises õiendis ei ole esitatud andmeid või hinnangut, et hageja on hõivaja/vallutaja, „vabastaja“ või okupandi poeg. TsMS § 1 alusel vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, s.t eraõigussuhtest tulenevalt kohtuasju, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut sellele, kas Eesti, sealhulgas Tallinn, 1944.a NSV Liidu poolt okupeeriti või mitte.
8.Kostja ei ole esitanud, levitanud või avaldanud ebaõigeid andmeid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on koostanud ajaloolise õiendi „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“. Hinnangud või andmed Punaarmee tegevuse kohta ei saa kuidagi hageja isa ja/või hageja enda isiklikke õigusi rikkuda. Kui väärtushinnang on omistatud Punaarmeele, siis pole see ühegi õigusnormi alusel ülekantav Punaarmees teeninud isikule ega selle isiku sugulasele. Kostja ei ole esitanud andmeid või hinnangut, et hageja isa on teostanud Tallinna ja Eesti vallutamist ja okupatsiooni. Kostja ei ole ajaloolises õiendis süüdistanud A. Brjantsevit õigusvastases tegevuses osalemises või kuriteo toimepanemises või okupatsioonivägede esindajaks olemises. Kostja ei ole tema suhtes kasutanud väljendeid „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“,“õigusavstane“ ja/või „kuritegelik“. Ajaloolises õiendis ei ole esitatud andmeid või hinnangut, et hageja on hõivaja/vallutaja, „vabastaja“ või okupandi poeg. Ajaloolises õiendis ei olegi 1944.aasta sündmustega seoses kasutatud väljendit „okupeerimine“ või „nõukogude okupatsioon“. Siiski märgib kostja viitega Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali pädevusele, rahvusvahelistele kohtuotsustele, Eesti NSV Ülemnõukogu 29.märtsi 1990 otsusele, Riigikogu 18.veebruari 2002 avaldusele, et ei ole õigusvastane, ebaõige või ebakohane kasutada väljendeid hõivamine, vallutamine, okupeerimine või „vabastamine“ seonduvalt Punaarmee tegevusega Eestis 1944.a.
9.Ajaloolise õiendi koostamisel on põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud kõikvõimalikes asjakohastes allikates sisalduvat informatsiooni ning isegi kui mõni õiendis sisalduv väärtushinnang või faktiväide osutuks vaatamata kostja poolt põhjalikule kontrollimisele ja analüüsile ebaõigeks, siis välistaks VÕS § 1047 lg 3 kohaselt kostja poolt teostatud põhjalik kontroll ja analüüs nende andmete või asjaolude avaldamise õigusvastasuse, sest kostjal aga ka kostja tööandjal, Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel, ning õiendi tellijal, Välisministeeriumil, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid ja asjaolusid maksimaalse võimaliku põhjalikkuse ja hoolikusega, mis välistab ka kostja süü väidetava kahju tekitamises.
10.Kostja ei ole A.Brjantsevi ega tema poja au ja väärikust teotanud ega väitnud, et A.Brjantsev oleks toime pannud kuriteo ja olnud kurjategija ning et hageja on kurjategija sugulane. Õiendis sisalduv ei saa takistada hagejal tundmast uhkust suguluse üle A. Brjantseviga ega saa takistada hageja naabreid, töökaaslasi ja sugulasi austamast hagejat kui vapra ja ausa inimese sugulast. Pealegi ei kujuta surnu sugulaste õigus nende mälestuste austamisele VÕS § 1045 lg 1 p-s 4, §-s 1046 ja §-s 1047 sätestatud isiklikku õigust.
11.Hageja poolt esitatud nõue kostja poolt ebaõigete andmete kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tuvastusnõue, mida saab TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja esitada üksnes siis, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslikuks huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda teo õigusvastasuses.
12.Kostja ei omanud ega oma kontrolli õiendi teksti Vabariigi Valitsuse pressitalituse kodulehel avaldamise üle, olles vaid õiendi koostaja ega saa olla seega ka vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 mõttes.
13.Hageja väited tema sügavate moraalsete kannatuste, hingepiinade ja hingelise valu ning tervise halvenemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata ning nõutav kahjuhüvitise suurus on põhjendamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagejal on hagi esitamiseks õiguslik huvi, mistõttu on põhjendatud asja sisuline läbivaatamine.
15.Õiendi „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“ tekstis on lauseid, milles sisalduvad väljendid Tallinna vallutamise/hõivamise, vabastamise, Tallinna ja Eesti okupatsiooni kohta, kuid hageja ei ole konkreetselt viidanud ega kohus tuvastanud, et õiendis oleks 1944.a sündmustega seoses kasutatud väljendeid „nõukogude okupatsioon“, „õigusvastane“ ja/või „kuritegelik“. Hageja on õiendit käsitlenud tendentslikult ja ühekülgselt, rebides konteksist välja üksikuid sõnu, millega on moonutanud õiendi mõtet ja sisu. Jääb selgusetuks, milliseid hageja ja tema isa A. Brjantsevi isiklikke õigusi eelnimetatud väljendid rikuvad. Kui need väljendid sisaldavad hageja arvates hinnanguid ja arvamusi Punaarmee tegevuse kohta, siis puudub õigusnorm, mis on ülekantav Punaarmees teeninud isikule ja tema sugulastele. Õiendis ei ole esitatud andmeid ega hinnangut, et hageja isa A. Brjantsev oleks „hõivanud“, „vallutanud“, „vabastanud“, „okupeerinud“ või osalenud „õigusvastases tegevuses“, rääkimata sellest, et selliseid andmeid oleks esitatud või hinnangut oleks antud hageja kohta. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenevaid asju, mistõttu ei saa tsiiviilkohus anda hinnangut Punaarmee tegevusele Eestis ja Tallinnas 1944.a. Kostja ei ole A. Brjantsevi ega hageja au ja väärikust teotanud. Kostja ei ole õiendis väitnud, et A. Brjantsev on toime pannud kuriteo, on olnud kurjategija ega avaldanud, nagu oleks A.Brjantsevi
sugulased kurjategija sugulased. Õiendis sisalduv ei saa takistada hagejal tundmast uhkust sugulusest A.Brjantseviga ega takistada hageja naabreid, töökaaslasi ja sugulasi austamast hagejat kui vapra ja ausa inimese poega. Väited, nagu oleks kostja A. Brjantsevi sugulaste õigusi rikkunud ning üldsust ja hagejat eksitusse viinud, ei ole tõsiseltvõetavad.
16.Ajaloolise õiendi näol on tegemist ajaloolise uurimuse kokkuvõttega, mille eesmärk oli vastata reale küsimustele. Ka nähtub õiendist, et käsitletud on arhiiviallikaid, suulisi pärimusi, raamatutes ja ajakirjanduses sisalduvat informatsiooni. Isegi juhul, kui vaatamata korduvale kontrollile ja analüüsile sisaldub õiendis mõni ebaõige või ebakohane väärtushinnang või faktiväide, välistab VÕS § 1047 lg 3 nende andmete või asjaolude avaldamise õigusvastasuse, kuna kostjal ning kostja tööandjal Inimsusevastase Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel ning ajaloolise õiendi tellijal Välisministeeriumil oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid ja asjolusid maksimaalse võimaliku põhjalikkuse ja hoolikusega, mis välistab ka kostja süü igasuguse võimaliku väidetava kahju tekitamises.
17.Kuna hageja nõue - tunnistada õiendis sisalduvad andmed õigusvastaseks - ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ka nõue nende ümberlükkamiseks. Kostja ei ole avaldaja VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Olles Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse töötaja, ei omanud ta ega oma kontrolli selle õiendi teksti Vabariigi Valitsuse pressitalituse kodulehel avaldamise üle. Kuivõrd kostja ei ole hageja ega A. Brjantsevi au teotanud, ei ole eeltoodust lähtudes põhjendatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
19.Kohtuotsus on seadusvastane, ei põhine rahvusvahelisel õigusel ning üldtuntud põhimõtetel au ja väärikuse kaitsmise kohta. Kohus kordab kostja vastuväiteid, kuid ei lükka ümber hagiavalduse väiteid, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja rikub hageja õigust õiglasele ja erapooletule kohtumõistmisele.
20.Kohus moonutas hageja põhjendusi ja hagiavaldust ei ole sisuliselt läbi vaadatud. Ajaloolises õiendis kasutatud väljendid „hõivamine“, „vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“ jne iseloomustavad A. Brjantsevi tegevust kui õigusvastast ja kuritegelikku. Õiguslik mõiste „okupatsioon“ on karistusseadustikus ja vahetult seotud rahvusvahelise sõjakuriteoga. Tegemist ei ole vihjetega, nagu väidab maakohus, vaid konstateerivate väljenditega, mis on väärad. Kohtu hinnang on vastuolus Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsuste järeldustega, kus samu tegusid on hinnatud õiglaste ja seaduslikena. Hageja vaidlustas kostja väited 22.09.1944 Tallinnas toimunud sündmuste kohta viitega Rahvusvahelise Nürnbergi Tribunali otsuste järeldustele, kuid kohus leidis, et ta ei saa ega pea andma nimetatud järeldustele õiguslikku hinnangut. Kohtu kohustus oli kontrollida ajaloolise õiendi andmete vastavust ja põhjendatust rahvusvaheliselt tuvastatud faktidega. Punaarmee kapten A. Brjantsev ei ole kunagi sooritanud Eesti okupatsiooni või hõivamist 1944.a septembris. Kostja andmed ei vasta Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsustele. Kapten A. Brjantsev langes kangelasena, vapralt võideldes Eestis natsismiga, mitte okupatsiooni ja teiste kuritegude tulemusena, nagu viitab kostja oma õiendis.
21.Okupeeritud territooriumi definitsioon on antud Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsustes ning selle järgi ei saa lugeda A. Brjantsevit Teise maailmasõja perioodil Eesti
territooriumil okupatsioonivägede esindajaks. Okupatsioonivägedeks olid natsliku Saksamaa väed, kelle vastu A. Brjantsev sõdis.
22.Kostja võib oma arvamust avaldada, kuid mitte dokumentides, mis kannavad ametlikku iseloomu ja on õiguslikuks põhjenduseks Sõdur-Vabastaja monumendi üleviimiseks ja säilmete ümbermatmiseks. Kostja esitas teadlikult valeandmeid ja andis kohatuid hinnanguid Punaarmee tegevuse kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
27.Isiku au teotamine on VÕS kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Maakohus leidis õigesti, et ajaloolises õiendis „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“ ei ole avaldatud hageja ja tema isa au teotavaid faktiväiteid, milliste ümberlükkamist hageja soovib. Hageja on õiendi kontekstist välja rebinud üksikuid sõnu, milliseid ei ole hageja isa, kapten Aleksei Brjantsevi kohta avaldatud. Maakohus leidis õigesti ka seda, et tsiviilasja lahendav kohus ei ole pädev andma hinnangut Punaarmee tegevusele 1944.a Eestis ja Tallinnas. Maakohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel kontrollima ajaloolise õiendi andmete vastavust Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsustes avaldatud seisukohtadega, nagu hageja leiab.
28.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
29.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
I. Nõmm
I.Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.