lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-160-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-160-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1762
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 48 lg 1, 2Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse pealeTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 126 lg 1Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhulTsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselTsMS § 136 lg 5Tsiviilasja hinna määramine kohtu pooltTsMS § 137 lg 1Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-160-10 Tartu, 9. veebruar 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Georgi Netrobtšuki, Galina Netrobtšuki ja Larissa Ray hagi Osaühingu ALDEM FINANCE ja Mangolain OÜ vastu EestiAmeerika Äriakadeemia AS-i aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ja ülekandmiseks nõusoleku saamiseks ning tehingute tühisuse tunnustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-15919 Georgi Netrobtšuki, Galina Netrobtšuki ja Larissa Ray määruskaebus Hageja Georgi Netrobtšuk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Hageja Galina Netrobtšuk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Hageja Larissa Ray (sünniaeg xx.xx.xxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja Osaühing ALDEM FINANCE (registrikood 10822890) Kostja Mangolain OÜ (registrikood 11156662), esindajad vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaat Helmeri Indela 24. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-15919 ja saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.
TsMS § 139 lg 3Riigilõiv
TsMS § 149Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 3401 lg 1
TsMS § 442 lg 2Otsuse sisu
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada hagejate määruskaebuselt 14. septembril 2010. a tasutud kautsjon 76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 senti (1200 (üks tuhat kakssada) krooni) Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Georgi Netrobtšuk (hageja I), Galina Netrobtšuk (hageja II) ja Larissa Ray (hageja III) esitasid
11.augustil 2005 Harju Maakohtule Osaühingu ALDEM FINANCE (kostja I) ja Mangolain OÜ (kostja II) vastu hagiavalduse, mille lõplike nõuetena palusid tuvastada Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS-i (äriakadeemia) aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse ja hagejate omandiõiguse aktsiatele ning kohustada kostjat II andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejatele. Alternatiivse nõudena palus hageja I kohustada kostjat II andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kohustada kostjat I andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I. Hagejad märkisid hagihinnaks 640 000 krooni ja tasusid riigilõivu 32 120 krooni. Harju Maakohus andis 14. aprilli 2008. a määrusega hagejatele tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, lähtudes hagihinnast 4 700 000 krooni.
2.Hagejad esitasid 26. märtsil 2008 Harju Maakohtule kostja I vastu täiendavad alternatiivsed nõuded aktsiate võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes hagejale I välja mõista 7 126 693 krooni 60 senti, hagejale II välja mõista 5 207 968 krooni 20 senti ja hagejale III välja mõista 5 207 968 krooni 20 senti, s.o kokku 17 542 630 krooni. Harju Maakohus jättis 20. mai 2008. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõuded menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2008. a määrusega läbi vaatamata hagejate määruskaebuse Harju Maakohtu 20. mai 2008. a määruse peale. Riigikohus tühistas 9. juuni 2009. a määrusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ning saatis asja maakohtule hagejate kahju hüvitamise nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. 9. oktoobril 2009 esitasid hagejad maakohtule taotluse kahju hüvitamise nõude menetlemiseks eraldi menetluses ja kahju hüvitamise avalduse, milles vähendasid kahju hüvitise nõuet ja märkisid selle hinnaks 4 700 000 krooni. Harju Maakohus eraldas 12. oktoobri 2009. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõude iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-0952576). Selles asjas on maakohus 14. mai 2010. a määrusega menetluse peatanud.
3.Harju Maakohus jättis 29. jaanuari 2010. a otsusega 11. augustil 2005 esitatud hagi rahuldamata ning hagejate menetluskulu nende endi kanda. Lisaks mõistis maakohus igalt hagejalt kostja II kasuks välja õigusabikulu 30 000 krooni. Maakohtu otsuse sissejuhatuse kohaselt on hagihind 12 842 633 krooni.
4.Hagejad esitasid 1. märtsil 2010 maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millelt tasusid riigilõivu 200 000 krooni. Ringkonnakohus võttis 15. märtsi 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse. 5. mai 2010. a määrusega andis ringkonnakohus hagejatele tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt määrasid hagejad maakohtus tsiviilasja hinnaks 12 842 633 krooni. Kuna hagejad esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale kogu haginõude ulatuses, on tsiviilasja hind apellatsiooniastmes sama mis maakohtus. 5. augustil 2010 esitasid hagejad ringkonnakohtule taotluse üksnes hageja I apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. augusti 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna ilmnes, et kaebus võeti menetlusse ebaõigesti, sest hagejad ei tasunud seaduses ettenähtud suuruses riigilõivu. Lisaks muutis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hinda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt taotlesid hagejad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist. Seega on kaebuse esitamisel asja hind sama mis esimese astme kohtus. Maakohtus tulenes hagihind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 134 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Selliselt arvestatakse hagihinda ka juhul, kui kohus otsustab menetluses oleva hagi täiendamiseks esitatud alternatiivset nõuet menetleda eraldi menetluses.
11.augusti 2005. a hagiavalduse täiendusena esitasid hagejad 26. märtsil 2008 täiendavad alternatiivsed kahju hüvitamise nõuded, milles soovisid, et hagejale I hüvitataks kokku 7 126 693 krooni 60 senti ning hagejatele II ja III kummalegi 5 207 968 krooni 20 senti. TsMS § 134

lg 1 esimese lause kohaselt on seega täiendavate alternatiivsete nõuete hinnaks kokku 17 542 630 krooni. Varem oli menetlusse võetud hageja I nõue hinnaga 1 909 375 krooni ning hagejate II ja III nõuded hinnaga kumbki 1 395 312 krooni 50 senti. Seega oli menetluses juba hagi hinnaga 4 700 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsusega lahendatud hagi hinnaks olema suuremate nõuete hind ehk 17 542 630 krooni. Kuna kõik hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse tervikuna, on sama suur ka apellatsioonkaebuse hind. Sellelt tasutav riigilõiv on riigilõivuseaduse lisa 1 järgi 3% hagihinnast ehk 526 278 krooni 90 senti. Hagejad tasusid riigilõivu 200 000 krooni. Kuigi täiendavat riigilõivu nõudes teatas ringkonnakohus hagejatele kaebuse hinna ebatäpselt ja sellest tulenevalt ka vale riigilõivu suuruse, ei ole vajalik ega mõistlik anda korrigeeritud kaebuse hinna alusel hagejatele uut tähtaega täiendava riigilõivu tasumiseks, kuna nad on kohtule teatanud, et rohkem riigilõivu nad ei maksa. Apellatsioonkaebust ei ole alust võtta menetlusse osaliselt, sest ka hageja I kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud õiges suuruses. Hageja I kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja I hagiavalduse eesmärgiks on saada 52 aktsia omandiõigus ja alternatiivselt saada tekitatud kahju eest 7 126 693 krooni 60 senti hüvitist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hagejad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult ja hagejatele üllatuslikult, et apellatsioonkaebuse hind on alternatiivse kahju hüvitamise kui suurema nõude hind. Praeguse asja, s.o aktsiate omandiõiguse tunnustamise, aktsiate tagastamise ja tehingute tühisuse tunnustamise hagi hind on 4 700 000 krooni ning selle järgi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 200 000 krooni. Kuigi maakohus eksis otsuse sissejuhatavas osas tsiviilasja hinna märkimisel, on tsiviilasja hind määratav üksnes vaidlusaluste aktsiate hinna järgi. Sellest on maakohus ka asja menetlemisel lähtunud. Ringkonnakohus ei arvestanud asjaoluga, et hagejad vähendasid 9. oktoobril 2009 alternatiivset kahju hüvitamise nõuet, paludes kostjalt I välja mõista 4 700 000 krooni. Samuti jättis ringkonnakohus arvestamata, et maakohus eraldas 12. oktoobri 2009. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse. Maakohus lahendas praeguses asjas üksnes hagejate omandiõiguse tunnustamise, aktsiate tagastamise ja tehingute tühisuse tunnustamise nõude. Selle hagi hind on 4 700 000 krooni.
7.Kostja II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Hagejatel ei ole õigus tugineda asjaolule, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, sest nad ei esitanud ringkonnakohtu täiendava riigilõivu nõudmise peale õigel ajal vastuväidet. TsMS § 136 lg 5 ei võimalda määruskaebuses vaidlustada ringkonnakohtus muudetud tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus määras õigesti tsiviilasja hinnaks 17 542 630 krooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 701 lg 3 teise lause järgi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

9.Kolleegium nõustub hagejatega selles, et ringkonnakohus määras valesti tsiviilasja hinna apellatsioonkaebuse esitamisel. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 järgi määrati omandiõiguse tunnustamise hagi hind vara väärtusega (p 1), vara hagi hind hagetava vara väärtusega (p 2) ning mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis kõikide nõuete summaga (p 8). Praegu kehtiva TsMS § 125 esimese lause järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind TsMS § 126 lg 1 esimese lause kohaselt asja väärtusega. TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Nii varasema kui ka alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamise aluseks hagi esitamise aeg (vt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 2 ja Riigikohtu 12. juuni 2001. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-01 ning alates 1. jaanuarist 2006 kehtiv TsMS § 123). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad esitasid 11. augustil 2005 hagi, mille hind on maakohtu
14.aprilli 2008. a määruse kohaselt 4 700 000 krooni. Maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsuse kirjeldava osa kohaselt on hagejate nõueteks äriakadeemia aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamine, hagejate omandiõiguse tunnustamine ja kostja II kohustamine andma tahteavaldus aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejatele. Lisaks on kohtuotsuse kirjeldava osa kohaselt hageja I alternatiivseks nõudeks kohustada kostjat II andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kohustada kostjat I andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I. Maakohus on nimetatud nõudeid analüüsinud otsuse põhjendavas osas ning lahendanud need otsuse resolutsiooniga nõudeid resolutsioonis eraldi nimetamata. Maakohus ei ole selle otsusega lahendanud hagejate täiendavat, 26. märtsil 2008 esitatud kahju hüvitamise nõuet. Nimetatud nõude on maakohus 12. oktoobri 2009. a määrusega eraldanud iseseisvasse menetlusse. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsuse peale, millega maakohus lahendas hagejate nõuded äriakadeemia aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamiseks, hagejate omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja II kohustamiseks tahteavaldust andma ning hageja I alternatiivsed nõuded tahteavalduste andmiseks. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna hagejad vaidlustasid kogu maakohtu otsuse, on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses sama mis maakohtus, s.o 4 700 000 krooni. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus on eksinud nii hagi eseme (hagejate nõuete) kui ka asja hinna märkimisel TsMS § 442 lg 2 p-de 5 ja 51 järgi, jättes kohtuotsuse sissejuhatuses nimetamata hageja I alternatiivsed nõuded kohustada kostjat II andma tahteavaldus aktsiate

omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kostjat I andma tahteavaldus aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I ning märkides hagihinnaks 12 842 633 krooni.

10.Kooskõlas eespool märgituga peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima mh seda, kas hagejad on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu TsMS § 139 lg-s 3 ja § 137 lg-s 1 ning riigilõivuseaduse § 58 lg-s 22 ja lisas 1 ettenähtud suuruses. Kui apellatsioonkaebus on puudustega, nt riigilõivu ei ole tasutud seaduses ettenähtud suuruses, tuleb hagejatele anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks peab ringkonnakohus arvestama hagejate 5. augustil 2010 esitatud alternatiivse taotlusega vaadata läbi üksnes hageja I apellatsioonkaebus.
11.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel kassatsioonikautsjoni advokaadibüroole, kes on selle hagejate eest tasunud. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.