Kohtulahend

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

07.02.2011.a saabus Harju Maakohtusse kohtutäituri Elin Vilippuse avaldus, milles palutakse võimaldada kohtutäituril ja kohtutäituri abil Sergei Volfil täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 3 ja lg 6 alusel sissepääs PK kuluvasse omandisse registriosa numbriga XXXasukohaga XXX ajavahemikul 08.02.2011.a kuni 23.02.2011.a, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse kohaselt on kohtutäituri Elin Vilippuse menetluses võlgniku PK vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 49 640,96 krooni sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Reeli Eelmets 22.08.2007.a notariaalsed dokumendid nr. XXX, Tallinna notar Kirsty Laidvee 10.07.2006.a notariaalsed dokumendid nr. XXX, Tallinna notar Alla Ševtšuk 22.09.2005.a notariaalsed dokumendid nr.XXX, Tallinna notar Kai Sepp 22.08.2005.a notariaalsed dokumendid nr. XXX ja sissenõudja Swedbank AS täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 09.12.2010.a. Võlgnik on kohtutäiturile teatanud e-posti aadressi, kuhu võib talle menetlusdokumente saata automaatse saatmiskinnitusega. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 21.12.2010.a saadeti võlgnikule e-postiga teade, et kinnisasja nr. XXX(asukoht XXX) ülevaatamine arestimise akti koostamiseks toimub 28.12.2010.a kell 13:00 kinnisasja asukohas. Saadetud teatele võlgnik ei reageerinud ning 28.12.2010.a ei võimaldanud juurdepääsu varale, et teostada kinnisasja ülevaatamine ning sellega takistas vara hindamist. Kohtutäituril puudub alus eeldada, et võlgnik ei ole teadet kätte saanud, samuti ei ole võlgnik kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust võtnud. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Täitemenetluse jätkamiseks on kohtutäituril vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming ja kinnisasi arestida ning arestimisakti märkida vara hind vastavalt vara seisukorrale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TsMS § 5 lg-st 3 tulenevalt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3

2-11-4898 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Lähtudes TMS § 52 lg-s 1 sätestatust, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile TMS § 28 lg 2 ja kohtutäituri abile kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril arestimistoimingu läbi viimist ja kinnisasja arestimist ning arestmisakti vara hinna ja seisukorra määramist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda ja viibida võlgnikule kuuluvale kinnisasjale (asukohaga XXX) ning siseneda nimetatud kinnistul paiknevasse elamusse, võimaldamaks viia läbi arestimistoimingud ja tagamaks lõppkokkuvõttes vara müügi õnnestumise. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasjaga tutvuda.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.