Kohtulahend

2-11-2231 22.08.2005 notariaalsed dokumendid sissenõudmiseks.

ja sissenõudja Swedbank AS täitmisavaldus võlgnevuse

Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 09.12.2010. Võlgnik teatas kohtutäiturile e-posti aadressi, kuhu võib talle menetlusdokumente saata automaatse saatmiskinnitusega. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 21.12.2010 saadeti võlgnikule e-postiga teade, et kinnisasja nr 4153902 (SÜ XXX) arestimine toimub 28.12.2010 kell 13:00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 28.12.2010 ei võimaldanud juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnisasja reaalset müüki enampakkumisel.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 lubab võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 26 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud kohtutäituri nõudmisel täitemenetluseks vajaliku eseme ette näitama. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses (s.t taoliste õiguste piiramine seaduse või õiguse analoogiale tuginedes ei ole lubatav).

19.01.2011 esitas kohtutäitur Elin Vilippus Harju Maakohtule avalduse võlgniku valduses olevasse omandisse sisenemiseks loa saamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, leiab, et avaldus on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt toimub PK suhtes täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 3 172,64 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Reeli Eelmets 22.08.2007 notariaalsed dokumendid , Tallinna notar Kirsty Laidvee 10.07.2006 notariaalsed dokumendid , Tallinna notar Alla Ševtšuk 22.09.2005 notariaalsed dokumendid , Tallinna notar Kai Sepp 22.08.2005 notariaalsed dokumendid ja sissenõudja Swedbank AS täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse läbiviimisel on kohtutäituril vajalik siseneda vara arestimiseks võlgniku valduses olevale kinnisvarale ning määrata arestitava kinnisvara hind. Võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril juurdepääsu varale ning tutvumist ei võimalda. TMS § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate vormi kehtestab justiitsminister. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest täitmisteadet, mis oleks võlgnikule kätte toimetatud, seega ei ole kohtul võimalik hinnata selle vastavust Justiitsministri kehtestatud vormile, kas võlgnikku on nõuetekohaselt täitemenetlusest teavitatud. Asja materjalidele on lisatud üksnes täitmisteate kätte toimetamise akt, millelt aga ei selgu asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole nõuetekohaselt täitmisteadet ega teadet täitetoimingu tegemisest võlgnikule kätte toimetanud ega ole seda ka tõendanud. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. TsMS § 306 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 306 lg 2 sätestab, menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäiturile rakendub menetlusdokumentide kättetoimetamise küsimustes TsMS VI osas ette nähtud menetlusdokumendi kätte toimetamise viisid ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks võlgnikule teate täitetoimingu tegemise kohta nõuetekohaselt kätte toimetanud. Asja materjalidele lisatud täitmisteate kättetoimetamise aktis (tl 23) märgitud võlgniku e-posti aadress on loetamatu, mistõttu ei ole teada, kellele täitetoimingust teatamise avaldus (tl 24) on võlgnikul e-posti aadressil XXX kätte toimetatud (tl 28). Kohus märgib, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on registrisse kantud 6 PKnimelist isikut (tl 29) ja kuna täitmisteate kättetoimetamise aktis ei ole võlgniku aadress loetav, siis võib e-posti aadress: XXX kuuluda mitte võlgnikule vaid mõnele teisele samanimelisele isikule. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu, ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe

2-11-2231 väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses ning TsMS § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 17 kohaselt ei tohi kellegi korteripuutumatusele meelevaldselt ega ebaseaduslikult kallale kippuda. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tõlgendab põhiseadus kodu mõistet avaramalt, nimetades teises lauses eluruumi, valdust ja töökohta. Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Kodu puutumatuse õigus on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kodu puutumatus laieneb ka juriidilistele isikutele. Kodu puutumatust riivavad esmajoones sissetungimine ja läbiotsimine, kuid kodu puutumatuse riived ei ammendu siiski nimetatud tegevustega (lk 277-278). Antud juhul puuduvad esitatud avalduses ning selle lisades vajalikud eeldused taotletava toimingu lubamiseks ning võlgniku põhiseadusega tagatud õiguse riivamine on kohtu hinnangul välistatud, seoses asjaoluga, et kohtutäituri poolt on ettenähtud menetlustoimingud tegemata ning võlgnikule menetlusdokument kätte toimetamata, mille tulemusel on võlgnik ilma jäänud võimalusest teostada ja kaitsta oma õigusi. Pidades silmas esitatud avaldust, asjaolu, et asja materjalidele tuginedes ei ole võimalik tuvastada, et võlgnik on täitetoimingu tegemisest teadlik, mistõttu avalduse rahuldamine riivaks oluliselt tema kodu puutumatust ja seetõttu jätab kohus esitatud avalduse rahuldamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.