Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-145-10 Tartu, 17. jaanuar 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Aktsiaseltsi Asper Biotech hagi Harcourt Management Consulting OÜ vastu 324 500 krooni ja viivise saamiseks ning Alo Merilo vastu 43 340 krooni ja viivise saamiseks. Osaühingu Asper Bio hagi Harcourt Management Consulting OÜ vastu aktsiaseltsi Asper Biotech 8354 aktsia tagastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-81220 Harcourt Management Consulting OÜ ja Alo Merilo määruskaebus Hagejad aktsiaselts Asper Biotech ja osaühing Asper Bio, esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Kostjad Harcourt Management Consulting OÜ ja Alo Merilo, esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg 20. detsember 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-81220 ja saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Alo Merilole määruskaebuselt 22. septembril 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (s.o 400 (nelisada) krooni).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus rahuldas 31. mai 2010. a otsusega aktsiaseltsi Asper Biotech (hageja I) hagi Harcourt Management Consulting OÜ (kostja I) ja Alo Merilo (kostja II) vastu ning mõistis hageja I kasuks kostjalt I välja põhivõla 324 500 krooni, viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga 39 113 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivise seaduses sätestatud suures. Samuti mõistis maakohus hageja I kasuks kostjalt II välja põhivõla 43 340 krooni, viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga 5223 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivise seaduses sätestatud suures. Maakohus rahuldaks ka osaühingu Asper Bio (hageja II) hagi kostja I vastu ning kohustas kostjat I andma hagejale II üle aktsiaseltsi Asper Biotech 8354 aktsiat. Maakohus saatis otsuse tegemise päeval kohtuotsuse menetlusosalistele e-kirjaga, milles palus saata viivitamatult kinnituse otsuse kättesaamise kohta.
2.Kostja II, kes oli ühtlasi ka kostja I seaduslik esindaja, teatas 31. mail 2010 e-kirjaga maakohtule, et sai maakohtu saadetud e-kirja manusena kätte kohtuotsuse teksti, mida ei saa pidada kohtuotsuseks, sest sellele ei ole ükski kohtunik, kohtu töötaja ega muu isik kirjalikult ega digitaalselt alla kirjutanud.
3.Maakohus saatis 1. juunil 2010 kostjale II uuesti e-kirjaga asjas tehtud kohtuotsuse.
4.Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) teatas 1. juunil 2010 maakohtule, et sai kätte kohtutöötaja digitaalallkirjaga kinnitatud kohtuotsuse ärakirja, kuid endiselt ei ole teada, kas kohtunik on kohtuotsuse allkirjastanud või mitte.
5.Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) esitas 2. juunil 2010 maakohtule taotluse ja 4. juunil 2010 korduva taotluse, milles palus määrata kindlaks maakohtu otsuse tegemise tegeliku kuupäeva ja juhul, kui asjas ei ole kehtivat korda järgides kohtuotsust tehtud, taandada asja menetlusest asja läbivaadanud kohtunik.
6.Tartu Maakohus jättis 3. juuni 2010. a määrusega kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata.
7.Kostjad I ja II esitasid 3. juulil 2010 Tartu Ringkonnakohtule e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse ja 3. augustil 2010 taotluse maakohtu otsuse jõustumismärke tühistamiseks ning ebaseadusliku täitemenetluse lõpetamiseks.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 8. juuli 2010. a määrusega apellatsioonkaebused käiguta ja palus tasuda kostjatel apellatsioonkaebustelt riigilõivu 49 000 krooni. Tartu Ringkonnakohus peatas 10. augusti 2010. a määrusega kostjate I ja II taotluses viidatud täiteasjades menetluse kuni kostjate apellatsioonkaebuse kohta tehtava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus keeldus 17. augusti 2010. a määrusega kostjate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebus esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda selle menetlusse võtmisest ning TsMS § 638 lg 10 alusel apellatsioonkaebused tagastada. Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) saatis 31. mail 2010 maakohtule elektronkirja, milles märkis, et sai 31. mail 2010 maakohtu edastatud kohtuotsuse allkirjastamata teksti kätte. Järgmisel päeval saatis maakohus sama lahendi uuesti koos ametniku kinnitusega. Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) e-kirjaga saab maakohtu otsuse lugeda TsMS § 307 lg 3 järgi kättetoimetatuks
31.mail 2010. Seega algas apellatsioonitähtaeg TsMS § 62 lg 2 ja § 63 järgi 1. juunil 2010 ja lõppes
30.juunil 2010. Ringkonnakohtusse saabusid kostja II saadetud e-kirjaga 3. juulil 2010 kell 11.31 järgmised dokumendid: 1) kostjate I ja II apellatsioonkaebus 8 lehel, mille digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et see allkirjastati 30. juunil 2010 kell 23.58.21; 2) kostja I apellatsioonkaebus 8 lehel, mille digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et see allkirjastati
1.juulil 2010 kell 23.02.37; 3) 1. juuli 2010. a maksekorraldus nr 303 selgitusega „riigilõiv A. Merilo ja Harcourt Management Consulting OÜ apellatsioonkaebuselt tsiviilasjas 2-08-81220"; 4) Tartu Maakohtu 3. juuni 2010. a määrus, mille digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et see
allkirjastati 7. juunil 2010 kell 16.22.59. Eelnimetatud dokumendid kinnitavad, et apellatsioonkaebused esitati ringkonnakohtule tähtaega rikkudes. Kuigi ringkonnakohus jättis 8. juuli 2010. a määrusega apellatsioonkaebused käiguta neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, mis eksitas menetlusosalisi, ei ole sellel apellatsioonitähtaja arvutamisel tähtsust. Kuna kostjad valisid dokumendi elektroonilise saatmise, siis pidi saatja TsMS § 336 lg 2 järgi hoolt kandma, et dokument saaks tähtaja jooksul salvestatud vastavasse andmebaasi. Üksnes tähtaegne dokumendi koostamine ei ole piisav, et lugeda dokument tähtaegselt esitatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt said kostjad esitada apellatsioonkaebuse kuni 30. juunini 2010. Kostjad edastasidki 30. juunil 2010 ringkonnakohtule e-kirjaga apellatsioonkaebuse koos lisadega ning said ringkonnakohtult 30. juunil 2010 kell 22.00 Suurbritannias kehtiva aja järgi apellatsioonkaebuse ja selle lisade kättesaamise kohta kinnituse. Ka 8. juuli 2010. a määruses märkis ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus saabus 30. juunil 2010, kuid kostjatele arusaamatul põhjusel on ringkonnakohus lugenud vaidlustatavas kohtumääruses apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise päevaks 3. juuli 2010. Kostjad saatsid ringkonnakohtule ka 3. juulil 2010 e-kirjaga apellatsioonkaebuse, sest 30. juunil 2010 saadetud apellatsioonkaebusele ei olnud lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Riigilõiv tasuti 1. juulil 2010. Seega esitasid kostjad apellatsioonkaebuse tähtaegselt.
11.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et apellatsioonkaebused saabusid kohtusse 3. juulil 2010, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist, mistõttu keeldus ringkonnakohus õigesti nende menetlusse võtmisest. Kostjate esitatud tõend selle kohta, et kostja II sai ringkonnakohtult 30. juunil 2010 kell 22.00 kinnituse dokumentide ringkonnakohtusse jõudmise kohta, on võltsitud. Kohtute infosüsteemi haldajale saadetud päringu alusel kinnitas justiitsministeerium, et kinnitusel märgitud kostja II e-posti aadressilt ei ole ajavahemikul 27. juunist 2010 kuni 4. juulini 2010 ühtegi e-kirja saabunud. Samuti ei ole kostja
3.juulil 2010 saadetud e-kirjas ühtegi viidet selle kohta, et ta oleks apellatsioonkaebuse juba varem saatnud. Ühtlasi on 3. juulil 2010 saadetud apellatsioonkaebused digitaalselt allkirjastatud 30. juunil 2010 kell 23.58.21 ja 1. juulil 2010 kell 23.02.37.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kostjad esitasid apellatsioonkaebuse hilinemisega, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 314 lg 2 esimese lause järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada mh elektrooniliselt. Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse sama sätte teise lause järgi dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel. Menetlusdokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral võib TsMS § 314 lg 3 teise lause järgi dokumendi edastada seda digitaalallkirjastamata, samuti võib edastada dokumendi kinnitamata ärakirja. Originaalis paberil allkirjastatud dokumendist edastatakse aga TsMS § 314 lg 3 kolmanda lause järgi elektrooniliselt skaneeritud ärakiri või tehakse isikule kättesaadavaks kohtute infosüsteemis kinnitatud dokument. Menetlusosalise taotlusel edastatakse talle sama sätte viimase lause järgi dokument võimaluse korral digitaalallkirjastatuna. Kolleegium leiab, et ülalviidatud sätete järgi saab kohtulahendi kui paberil allkirjastatud dokumendi toimetada menetlusosalisele kätte üksnes skaneeritud ärakirjana või kohtute infosüsteemis kinnitatud dokumendina, menetlusosalise taotlusel võimaluse korral ka digitaalselt allkirjastatuna. Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Praeguses asjas tegi maakohus otsuse 31. mail 2010 (II kd, tl 420-424). Samal päeval saatis kohtu töötaja menetlusosalistele e-kirja manusena pdf-formaadis kohtuotsuse, mille kättesaamist kostja II nii enda kui ka kostja I nimel kinnitas. Samas märkis kostja II, et sai kätte kohtuotsuse allkirjastamata teksti, st e-kiri ega selle manuses olev tekst ei olnud kohtuniku, kohtu töötaja ega muu isiku allkirja ega digitaalallkirjaga varustatud (II kd, tl 426-427). Seejärel saatis kohtu töötaja 1. juunil 2010 kostjale II uue e-kirja, millele oli manusena lisatud kohtu töötaja digitaalallkirjaga kinnitatud kohtuotsuse tekst ja mille kättesaamist kostja jällegi kinnitas, kuid juhtis oma vastuses tähelepanu
asjaolule, et endiselt puudub kohtuotsuse tekstil kohtuniku allkiri ning kohtu töötaja allkirjastas selle alles 1. juunil 2010 (II kd, tl 429-430). Kolleegium leiab, et neil asjaoludel leidis ringkonnakohus vääralt, et kohtuotsuse saab lugeda kostjatele TsMS § 307 lg 3 alusel kättetoimetatuks 31. mail 2010. Kuna kostjatele ei toimetatud nimetatud päeval kätte kohtuniku paberil allkirjastatud kohtuotsuse skaneeritud teksti ega kohtuniku digitaalallkirjaga kinnitatud teksti, ei ole kohtuotsust kostjatele kätte toimetatud. Sellest tulenevalt ei ole ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 632 lg 1 mõttes möödunud.
14.Lisaks märgib kolleegium, et ringkonnakohus leidis vääralt ka seda, et kostjad esitasid apellatsioonkaebuse 3. juulil 2010. Kostja II väitel saatis ta apellatsioonkaebuse koos lisadega 30. juunil 2010 vahetult enne südaööd. Selle asjaolu tõendamiseks on kostjad esitanud apellatsioonkaebuse digitaalallkirjade kinnituslehe, millest nähtuvalt allkirjastas kostja II apellatsioonkaebuse 30. juunil 2010 kell 23.58. Kostjate väitel saatis kostja II digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse kohe Tartu Ringkonnakohtu e-posti aadressile ja sai 30. juunil 2010 kell 22.00 GMT (Suurbritannia aja järgi, s.o Eesti aja järgi 24.00 (GMT+2)) ringkonnakohtult oma e-posti aadressile [email protected] kinnituse, et tema elektronkiri koos võimalike manustega on vastu võetud (III kd, tl 143). Kuigi kohtute infosüsteemi haldaja vastusest hageja tehtud päringule nähtub, et kostja II e-posti aadressilt [email protected] ei ole ajavahemikus 27. juunist 2010 kuni 4. juulini 2010 saabunud ühtegi e-kirja peale apellatsioonkaebuse (III kd, tl 151-153), on ringkonnakohus märkinud 8. juuli 2010. a määruses, millega jättis apellatsioonkaebuse käiguta, apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise ajaks 30. juuni 2010.
15.Kostjate vandeadvokaadi vahenduseta esitatud taotlused Riigikohtule tuleb jätta tähelepanuta. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline TsMS § 218 lg 3 järgi teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjate määruskaebuselt tasutud kautsjon. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.