lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-57689/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 11.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-10-57689/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2961
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2011. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-57689

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Ragnar Sarapik vastu 13 445,70 euro nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja BIGBANK AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006 Hageja lepinguline esindaja Brit Juronen, e-post [email protected] Kostja Ragnar Sarapik, isikukood *, elukoht *, e-post *

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsus 28. detsembrist 2010 tsiviilasjas nr 2-10-57689.
2.Kinnitada hageja BIGBANK AS ja kostja Ragnar Sarapik'u vahel 16.12.2010. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
2.1.kostja Ragnar Sarapik kohustub tasuma hagejale BIGBANK AS-ile võlgnevuse kokku 14 187,54 (neliteist tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot 54 senti) eurot, so tagastamata krediidisumma 7569,65 eurot, intress 1759,05 eurot, viivis 3181,26 eurot, lepingu sõlmimise tasu 75,70 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 1026,98 eurot, 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust 479,34 eurot ja hageja õigusabikulud 95,87 eurot, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas viitenumbriga 20900037153 alljärgnevalt:
2.1.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
30. detsembriks 2010. a vähemalt 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot 82 senti) eurot;
2.1.2.alates jaanuar 2011. a kuni aprill 2011. a igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot 82 senti) eurot;
2.1.3.15. maiks 2011 ühekordse maksena kogu võlgnevuse jäägi.
2.2.kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kohtutäituri poole kõigi p-s 1.1 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt.
2.3.maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0848% tagastamata

summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täielik tasumiseni.

2.4.kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
3.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada BIGBANK AS-le (arveldusarve nr 1120092793 Swedbank) pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 479,34 (nelisada seitsekümmend üheksa eurot 34 senti) eurot, märkides selgitusse: lep nr 0900037/15st, tsiviilasi nr 2-10-57689, riigilõivu osaline tagastamine.
3.1.Riigilõivu summas 15 000 krooni tasus BIGBANK AS 18.11.2010. a maksekorraldusega nr 92917888 arveldusarvelt nr 10002006454004 SEB Pank, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Ragnar Sarapik vastu esitatud hagiavalduse eest 0900037/15st;
4.Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
5.Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma hageja menetluskulud summas 575,21 (viissada seitsekümmend viis eurot 21 senti) eurot, so 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust e 479,34 eurot ja hageja õigusabikulud 95,87 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kompromisslepingu kohaselt kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 5 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud, menetluse käik BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Ragnar Sarapik (edaspidi kostja) sõlmisid 09.01.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900037/15st (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 7569,65 eurot, mis oli lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 118 439,26 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,96% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostjal kohustus hagejale tasuma lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 02.02.2009. a, millist kohustust kostja täitma ei asunud. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Hageja ütles 07.08.2009 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 118 439,26 krooni. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,96% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 27 523,17 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud

teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 2 000 krooni. Arvestades, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, toimus kõne all oleva krediidilepingu sõlmimine inkassomenetluse raames. Lepingu põhitingimustes on eritingimusena välja toodud, et kostja kohustub maksegraafiku alusel tasuma krediidiandjale muuhulgas ka inkassomenetlusega seotud võla sissenõudmise kulud summas 14 068,71 krooni. Seega moodustab hageja võla sissenõudmise kuludega seotud nõue kokku 16 068,71 krooni. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale 1184,39 krooni lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 1184,39 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 118 439,26 krooni, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 30,96% võlgnetavalt summalt aastas. 19.11.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 47 163,94 krooni ning hageja taotleb TsMS § 367 alusel alates 19.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivis 30,96% tagastamata krediidisummalt aastas. 19.11.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Ragnar Sarapik'u vastu 210 379,47 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 118 439,26 krooni, intress 27 523,17 krooni, viivis 47 163,49 krooni, lepingu sõlmimise tasu 1184,39 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 16 068,71 krooni /tlk 4-45/. 24.11.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 49-52/. Dokumendid on kostja emale Õ. Sarapik'ule allkirja vastu üle antud 29.11.2010. a. 28.12.2010. a rahuldas Pärnu Maakohus tagaselja kohtuotsusega BIGBANK AS hagi Ragnar Sarapik'u vastu 210 379,47 krooni nõudes. Kompromissleping 30.12.2010. a saabus kohtusse poolte vahel 16.12.2010. a sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

1.Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:
1.1.hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 210 379,47 krooni (13 445,70 euro) nõudes.
2.Kostja tunnistab tingimusteta:
2.1.hageja nõuet summas 212 991,49 krooni (13 612,64 eurot), mis moodustab alljärgnevates summadest:
2.1.1.118 439,26 krooni (7569,65 eurot) tagastamata krediidisumma,
2.1.2.27 523,17 krooni (1759,05 eurot) sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
2.1.3.49 775,96 krooni (3181,26 eurot) viivis kompromissilepingu sõlmimise, so 16.12.2010. a seisuga,
2.1.4.1184,39 krooni (75,70 eurot) lepingu sõlmimise tasu,
2.1.5.16 068,71 krooni (1026,98 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulud.
2.2.kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summa 9000 krooni (575,20 eurot), millest 7500 krooni (479,34 eurot) on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning hageja õigusabikulud 1500 krooni (95,87 eurot). Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.
3.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 15 000 krooni (958,67 eurot), millest 7500 krooni (479,34 eurot) taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i Swedbank'i arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse „lep nr 0900037/15st, tsiviilasi nr 2-10-57689, riigilõivu osaline tagastamine“.
4.Kostja tasub hagejale kokku 221 991,49 krooni (14 187,54 eurot), millest 212 991,49 krooni (13 612,64 eurot) moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 9000 krooni (575,20 eurot) lepingu punktis 2.2 nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20900037153 alljärgnevalt:
4.1.tasudes 30. detsember 2010. a vähemalt 2000 krooni (127,82 eurot).
4.2.tasudes alates jaanuarikuust 2011. a kuni aprillikuuni 2011. a igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 2000 krooni (127,82 eurot).
4.3.tasudes võla jäägi hiljemalt 15. mai 2011. a ühekordse maksena.
5.Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
6.Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0848% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täielik tasumiseni.
7.Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
8.Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
9.Pooled on teadlikud, et:
9.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
9.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
9.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
9.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
9.5.Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
10.Käesolev leping on koostatud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse 28.12.2010. a ja 16.12.2010. a sõlmitud kompromissleping saabus kohtusse 30.12.2010. a. Seega ei olnud nimetatud kuupäevaks hagi kohta tehtud lahend jõustunud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-07 p 11-13 kohaselt TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta TsMS § 429 lg 5 kohaselt selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Viidatud sätetest tuleneb, et hagejal on õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohtu otsus jõustub TsMS § 655 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi eelkõige siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata või kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 670 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui ringkonnakohtu otsust ei kaevata kassatsiooni korras edasi, jõustub see 30 päeva pärast otsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Vähemalt selle ajani on ka hagejal TsMS § 429 lg 1 järgi õigus hagist loobuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, kas pärast hagi lahendava kohtuotsuse tegemist on hagist loobumise vastuvõtmise üle pädev otsustama lahendi teinud kohus või kõrgema astme kohus. Seega puudub kehtivas õiguses otsene regulatsioon selle kohta, millise kohtu poole peab hageja pöörduma, kui ta soovib pärast lahendi tegemist hagist loobuda. Asja menetlemisel peab kohus TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtuma Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, milline kohus on pärast hagi lahendava otsuse tegemist pädev hagist loobumise vastuvõtmise üle otsustama, ja puudub ka sellele õigussuhtele lähedast suhet reguleeriv menetlusseaduse säte, tuleb kolleegiumi arvates lähtuda selle küsimuse lahendamisel TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Muu hulgas saab lähtuda TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine. Ringkonnakohtu käsitlus, et hagist saab pärast hagi lahendava otsuse tegemist loobuda üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, ei vasta TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele. Kolleegiumi arvates piirab selline käsitlus hageja õigust loobuda hagist pärast kohtuotsuse tegemist juhul, kui hagejal puudub TsMS §-s 668 sätestatud kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes TsMS § 678 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluste olemasolul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et Riigikohus saab võtta kassatsioonkaebuse menetlusse põhjusel, et hageja on esitanud hagist loobumise avalduse.

Samuti ei taga ringkonnakohtu käsitlus seda, et hagist loobumine saaks otsustatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, sest lisaks hagist loobumise vastuvõtmise otsustamisele tuleks Riigikohtul lahendada esmalt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimus ning hagist loobumine ei oleks võimalik ilma täiendavate, hagist loobumiseks mittevajalike kohtukuludeta. Kolleegiumi arvates ei takista hagi lahendanud kohtul hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamist ka asjaolu, et kohus on hagi lahendava otsuse juba teinud ja menetlus selles kohtuastmes lõppenud. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata muu hulgas juhul, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 431 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ringkonnakohtu menetlus lõpeb TsMS § 435 lg 2 kohaselt otsuse tegemisega. Õige on ka see, et TsMS § 447 lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Ringkonnakohtul on aga tähelepanuta jäänud, et TsMS § 447 pealkirjast tulenevalt käib eelnimetatud keeld kohtuotsuses vigade parandamise kohta. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust saab TsMS § 668 mõttest tulenevalt kontrollida üksnes Riigikohus kassatsioonkaebuse esitamise korral ning Riigikohtul on TsMS § 691 kohaselt õigus alama astme kohtu(te) otsus(ed) tühistada. Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi tühistamine ei ole ringkonnakohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. Eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et pärast asja sisulist lahendamist saab asja lahendanud kohus ise otsustada hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava(d) otsuse(d) tühistada. Kohus, toetudes eelnimetatud Riigikohtu lahendile leiab, et analoogiline olukord on ka käesolevas menetluses. Pooled on kohtule esitanud kompromissi, millega nad on avaldanud tahet menetluse lõpetamiseks. Kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel tühistab kohus varem tehtud lahendi. Kohus leiab, et varem käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse tühistamine lahendi teinud Pärnu Maakohtu poolt ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. TsMS § 447 lg 1 kohaselt pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus, tuginedes Riigikohtu eelpool viidatud lahendile leiab, et TsMS § 447 lg 1 ei ole käesoleval juhul vastuolus 28.12.2010 tehtud tagaseljaotsuse tühistamine. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 7500 krooni so 479,34 eurot ja hageja õigusabikulud summas 1500 krooni so 98,87 eurot. Kompromisslepingu kohaselt lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni /tlk 32/, mille laekumist on kohus kontrollinud 19.11.2010. a /tlk 46/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 7500 krooni e 479,34 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Eeltoodust tulenevalt BIGBANK AS-le tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 479,34 eurot. Riigilõivu summas 15 000 Eesti krooni tasus BIGBANK AS 18.11.2010. a maksekorraldusega nr 92917888 arveldusarvelt nr 10002006454004 SEB Pank, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Ragnar Sarapik vastu esitatud hagiavalduse eest 0900037/15st.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja