1.Võtta vastu EESTI KESKKONNATEENUSED AS hagist osaline loobumine EESTI KESKKONNATEENUSED AS hagis X vastu ning lõpetada menetlus põhinõude summas 4,35 euro ning nimetatud summalt arvestatud viivise osas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista Xilt EESTI KESKKONNATEENUSED AS-i kasuks põhivõlgnevus summas 14,66 eurot, viivis seisuga 06.04.2026 summas 4,62 eurot
ning viivis põhivõlgnevuselt alates 07.04.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.11.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt loetakse vastavalt jäätmeseaduse § 69 jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest. X (kostja) ei olnud sõlminud jäätmeveo lepingut, mistõttu ta loeti liitunuks korraldatud jäätmeveoga ja EESTI KESKKONNATEENUSED AS (hageja), kui korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, asus temalt seaduse alusel jäätmeid koguma. Kostja oli Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, XXX aadressil jäätmevaldaja, kus korraldatud jäätmeveo teenusepakkuja oli hageja. Kooskõlas kehtinud jäätmeveo teenustasu suurusele esitas hageja kostjale osutatud jäätmeveo eest arved, mille kostja on jätnud tasumata: 30.06.2023 esitatud arve nr TLNO23138677 summas 14,42 eurot; 31.05.2023 esitatud arve nr TLNO23134533 summas 11,21 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhinõue summas 25,63 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt iga tasumata arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kokku summas 7 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõude tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 25,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 7 eurot ning viivise põhisummalt alates 08.11.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12.12.2025 ning täiendavalt 27.02.2026 esitatud dokumendis loobus hageja osaliselt nõudest (tühisõidu eest arve tasumise nõudest). Hageja esitanud kostjale arve nr TLNO23134533 summas 11,21 eurot (s.h tühisõit) ning arve nr TLNO23138677 summas 14,42 eurot (s.h 2
2
tühisõitu). Arvestades, et tühisõidu hinnaks on arvete kohaselt 1,21 eurot (+ km), siis jääb hageja põhinõudeks 21,28 eurot (9,76 +11,52) ning sissenõutavaks muutunud viivisenõudeks 6,50 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata või rahuldada osaliselt 5 euro ulatuses. Hageja on hagiavalduses seadnud hagi piirid, milles esitas nõude arve 30.06.2023 nr TLNO23138677 ja arve 31.05.2023 nr TLNO23134533 alusel, nõudes kostjalt 25 euro ja viivise 7 eurot tasumist. Õiguslikuks aluseks on kostja märkinud jäätmeseaduse § 69 ja VÕS § 1023 lg 2, millega kostja ei nõustu. Kostja arvab, et asjas kohalduvad alusetult rikastumise sätted (VÕS § 1028 lg 1), milles kostja saab 2023 maikuus tehtud 0,24m3 konteineri tühjenduse eest nõuda kostjalt alusetu rikastumise eest tasu summas 2 eurot 50 senti ja 2023 juunikuus tehtud 0,24m3 konteineri tühjenduse eest nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tasu summas 2 eurot 50 senti. Kostja ei nõustu, et mais ja juunis oleks hageja kostja konteinerit tühjendanud rohkem kui kaks korda. Seega tunnustab kostja alusetu rikastumise sätete alusel nõuet 2023 mai ja juuni eest kokku 5 eurot. Nn tühisõit(e) maksumusega 1 euro ja 27 senti korra eest nädalas ei ole kostja arvates hagejal õigus nõuda, sel juhul hageja õigusvastaselt teadlikult rikastaks alusetult kostjat (VÕS § 1035 lg 1). Hageja viivise arvestus on eeltoodu alusel vale. Kostja jättis hageja 01.05.2023 lepingu nr 1153125 sõlmimata, sest ei ole nõus selles olevate tüüptingimustena käsitlevate tingimustega põhjusel: kostjal on olemas endal nõuetele vastav jäätmemahuti, kostjal üksi elades ei teki nii suurt prügi kogust, mille vedu peaks toimuma igal nädalal (hageja tühjendab ka tühja konteineri maksumusega 2 eurot ja 71 senti), kostja ei ole nõus hageja hinnakirjas märgitud teenuste maksumusega mh nn tühisõit maksumusega 1 euro ja 27 senti (Jäätmevedu toimub jäätmekäitleja -hageja poolt Tallinnas Välja tänaval asuvatest kõrvuti seisvatest eramutest, milles jäätmekäitleja tühjendab prügikonteinerid samal päeval kõikidel Välja tänaval asuvatest jäätmevaldajate konteineritest). Seega selline tüüptingimus tühisõit maksumusega 1 euro ja 27 senti eeltoodud asjaoludel ei ole mõistlik, sest sellist eraldi sõitmise kulu jäätmekäitlejale ei ole tekkinud maksumusega 1 euro ja 27 senti, see on ebaõiglane tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 13.02.2026 määrusega. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3
3.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 12.12.2025 ning täiendavalt 27.02.2026 esitatud dokumendis loobus hageja osaliselt nõudest (tühisõidu eest arve tasumise nõudest). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada põhinõude 4,35 euro ning nimetatud summalt viivise väljamõistmise osas.
4.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale esitanud arve nr TLNO23134533 summas 11,21 eurot (s.h kolm kuni 0,24m3 konteineri tühjendust ning üks tühisõit) (dtl 39) ning arve nr TLNO23138677 summas 14,42 eurot (s.h kolm kuni 0,24m3 konteineri tühjendust, kolm 0,08m3 bio. jäätmete konteineri tühjendust ning 2 tühisõitu) (dtl 40). Arved on esitatud seoses aadressiga XXX, Tallinn. Puudub vaidlus, et jäätmevaldajaks nimetatud aadressil oli kostja ning korraldatud jäätmeveo teenusepakkujaks oli hageja. Samuti puudub vaidlus selles, et pooltel ei ole sõlmitud lepingut jäätmeveoks.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 21,28 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Kohus selgitab, et lepingu olemasolu ei ole seaduse järgi korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise eelduseks, kuna liitumine toimub seaduse jõul. JäätS § 69 lg 1 loob jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte VÕS § 3 p 6 mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta. Vedaja kohustus jäätmeid vedada, mh jäätmete kogumise sagedus ja tingimused ning jäätmeveo teenustasu
4
suuruse määramise kord nähakse JäätS § 66 lg 4 järgi ette kohaliku omavalitsuse volikogu määruses. Riigikohus on oma 3-2-1-80-13 lahendi p-s 57 märkinud, et vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud ning seega peab õigus nõuda hagejalt tasu, sh tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord selgelt tulenema õigusaktist. Arvetel märgitud teenuse osutamise ajal 2023 aasta mais ja juunis oli minimaalne segaolmejäätmete ja biojäätmete mahuti tühjendamise sagedus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 17 lõikele 2 ja 3 vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Kohtule nähtub, et kuni 0,24m3 konteineri tühjenduse tasuks oli Kristiine linnaosas ühe mahuti eest koos käibemaksuga 3,36 eurot ning 0,08m3 biolagunevate jäätmete konteineri tühjendus ühe mahuti eest koos käibemaksuga 0,61 eurot ( https://www.keskkonnateenused.ee/homecustomer/organized-waste/319). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda tasu osutatud teenuse eest vastavalt minimaalsele veosagedusele või reaalselt osutatud teenuse mahule Kristiine linnaosas kindlaksmääratud tasu eest. Kohus on 13.02.2026 määruses hagejale selgitanud, et hagejal on kohustus tõendada, millal konkreetselt kostja teenust osutas arvestades, et minimaalne jäätmete veo sagedus oli 1 kord kahe nädala jooksul, kuid arvetes on märgitud kolm vedu (dtl 93-95). Hageja ei ole täiendavaid tõendeid kolme veo osas esitanud. Seega on arve nr TLNO23134533 põhjendatud üksnes kahe kuni 0,24m3 konteineri tühjenduse eest summas 6,72 eurot (3,36 x 2) ning arve TLNO23138677 põhjendatud kahe kuni 0,24m3 konteineri tühjenduse eest ning kahe 0,08m3 bio. jäätmete konteineri tühjenduse eest kokku summas 7,94 eurot (3,36 x 2 + 0,61x2). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud 14,66 euro ulatuses.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 6,50 eurot ning viivise põhisummalt alates 28.02.2026 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult
5
või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arve nr TLNO23134533 tuli tasuda 20.06.2023. Seega muutus hageja nõue kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses summas 6,72 eurot sissenõutavaks 21.06.2023. Viivis perioodil 21.06.2023 kuni 06.04.2026 moodustab nimetatud summalt 2,15 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Arve nr TLNO23138677 tuli tasuda 20.07.2023. Seega muutus hageja nõue kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses summas 7,94 eurot sissenõutavaks 21.07.2023. Viivis perioodil 21.07.2023 kuni 06.04.2026 moodustab nimetatud summalt 2,47 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 06.04.2026 (s.o kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas 4,62 eurot ning alates 07.04.2026 viivis põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 14,66 eurot, viivis seisuga 06.04.2026 summas 4,62 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 07.04.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega ning asjaoluga, et hageja on menetluses osaliselt oma nõudest loobunud.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskulde rahalist suurust.