Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-31647 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja OÜ Setplus 19.12.2006.a. arvelduslaenulepingu nr 2006043544 limiidiga 300 000 krooni. 30.11.2007.a. sõlmisid OÜ Setplus ja hageja laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, mille alusel kehtestasid laenu tagastamise kuupäevaks 01.12.2008.a. 01.12.2009.a. on sõlmitud laenulepingu lisakokkulepe nr 2, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 01.06.2009.a. Laenulepingu täitmise tagatiseks oli seatud hüpoteek kolmandale isikule kuuluvale korteriomandile aadressil XXX. Samuti on 19.12.2006.a. sõlmitud laenulepingu täitmise tagatiseks käendusleping E S. 08.06.2009.a. Viru Maakohtu otsusega kuulutati välja OÜ Setplus pankrot võlausaldaja OÜ Port One avalduse alusel. Pankrotimenetluses on tunnustatud hageja nõue summas 267 584.89 krooni II järgu nõudena. 16.07.2009.a. algatatud täitemenetluse käigus müüdi panditud korter ja hageja sai tagatise müügist 132 611.49 krooni. Vastavalt käenduslepingu punktidele 4.6. ja 5 on käendaja vastutus kehtestatud summas 390 000 krooni ja käendusega on tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuse täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti võlaõigusliku lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Hageja saatis 22.05.2009.a. kostjale meeldetuletuse põhivõlgniku võlgnevuse kohta vaatamata sellele, et käendaja on põhivõlgniku juhatuse liige. 16.06.2009.a. saatis hageja kostjale teate põhivõlgniku pankrotimenetlusest. Samuti saadeti kostjale kiri 26.03.2010.a. ettepanekuga asuda kohustuse täitmisele vabatahtlikult. Kostja hageja kirjadele ei reageerinud. Seisuga 28.06.2010.a. moodustab põhivõlgniku võlg 129 738.88 krooni, millest 126 641.29 krooni moodustab tasumata laenu põhiosa, 2 217.61 krooni tähtaegselt tasumata intress, 879.98 krooni laenu tagasimaksmisega viivitamisel arvestatud viivis. Kohtuistungil on hageja teatanud, et OÜ Setplus pankrotimenetluse käigus on võlgnevust tasutud 1 642.50 krooni ja seetõttu hageja vähendab oma nõuet selle summa võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlg 128 096.38 krooni ja viivis alates 29.06.2010 kuni tagastamata põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Põhivõlgnikuks on OÜ Setplus ja 08.06.2009.a. on väljakuulutatud põhivõlgniku pankrot ja hageja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud. Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 19.12.2006.a. sõlmisid AS SEB Pank ja OÜ Setplus 19.12.2006.a. arvelduslaenulepingu nr 2006043544 limiidiga 300 000 krooni (t.l. 4-10), 30.11.2007.a. sõlmisid AS SEB Pank ja OÜ Setplus laenulepingu lisakokkuleppe nr 1 (t.l. 11), mille alusel kehtestasid laenu tagastamise kuupäevaks 01.12.2008.a. ja 01.12.2009.a. sõlmiti laenulepingu lisakokkulepe nr 2 (t.l. 12), millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 01.06.2009.a. Lk 2 / 4

2-10-31647 Arvelduslaenulepingust nr 2006043544 tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmisid AS SEB Pank ja E S 19.12.2006.a. käenduslepingu nr 2006043546 (t.l. 13-15). Evgeny Shabas on andnud kinnitused käenduse kehtivusest seoses laenutähtpäevade muutmisest arvelduslaenulepingus AS SEB Pank ja OÜ Setplus vahel (t.l. 16-17). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et laenu tagastamise tähtaeg on saabunud. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas, et 08.06.2009.a. Viru Maakohtu otsusega on välja kuulutatud OÜ Setplus pankrot (t.l. 20). Pooled ei vaidle, et 16.07.2009.a. on täitemenetluse käigus müüdud arvelduslaenulepingu nr 2006043544 tagatiseks seatud kolmandale isikule kuuluv korteriomand ja hageja sai tagatise müügist 132 611.49 krooni. Pooled ei vaidle, et OÜ Setplus (pankrotis) võlgnevus hageja ees on põhivõlgnevus 124 998.79 krooni, intress 2 217 krooni ja viivis 879.98 krooni (t.l. 18-19, 67-69). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) Lk 3 / 4

2-10-31647 võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning vastavalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtuvalt VÕS § 145 lg 2, käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu alusel vastutab kostja E S OÜ Setplus (pankrotis) arvelduslaenulepingust tekkinud kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest iseseisvalt. Käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärgiks tagada võlausaldaja nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, vaidlust ei ole, et OÜ Setplus ei ole täitnud arvelduslaenulepinguga võetud kohustusi. Pooled ei vaidle, et E S on OÜ Setplus (pankrotis) juhatuse liige ja ta oli teadlik OÜ Setplus kohustuste mittetäitmisest. Kohus tuvastas, et hageja on saatnud E S kui käendajale ka teatise OÜ Setplusi pankrotimenetlusest ja ettepaneku tasuda OÜ Setplusi kohustus (t.l. 21-22). Vaidlust ei ole, et kostja käenduslepingujärgseid kohustusi täitnud ei ole ja OÜ Setplusi võlgnevust hageja ees täitnud ei ole. Seega kostja vastutab OÜ Setplus (pankrotis) võlgnevuse eest, mis on põhivõlgnevus 124 998.79 krooni, intress 2 217 krooni ja viivis 879.98 krooni ja ka viivise eest, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Vaidlust ei ole, et E S vastutuse piirmääraks on käenduslepingu punktide 4.6. ja 5 alusel 390 000 krooni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 128 096.38 krooni ja viivis alates 29.06.2010 kuni tagastamata põhinõude (124 998.79) täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.