Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-147-10 Tartu, 21. detsember 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Osaühingu Triaad Grupp hagi Tallinna Ülikooli, Aleksander Rossmanni ja Oleg Kuzmini vastu kahju hüvitamiseks ja Oleg Kuzmini osaühingust väljaarvamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-73096 Osaühing Triaad Grupp määruskaebus Hageja Osaühing Triaad Grupp (registrikood 10422877), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja Tallinna Ülikool (registrikood 74000122), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu. Kostjad Aleksander Rossmann (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Oleg Kuzmin (isikukood xxxxxxxxxxx), nende esindaja vandeadvokaat Janek Väli 22. november 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-73096 osas, millega jäeti Osaühingu Triaad Grupp menetlusabi taotlus rahuldamata, ning saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt Osaühingult Triaad Grupp 115 000 krooni riigilõivu tasumist, jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.
Tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le Osaühingu Triaad Grupp määruskaebuselt
13.augustil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus jättis 21. juuni 2010. a otsusega rahuldamata Osaühingu Triaad Grupp (hageja) hagi Tallinna Ülikooli, Aleksander Rossmanni ja Oleg Kuzmini (kostjad) vastu 2 250 697 krooni 78 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ja Oleg Kuzmini osaühingust väljaarvamiseks.
2.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Samas esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu ajatamiseks, kuivõrd tal ei ole raha, et seda korraga tasuda. Lisaks palus hageja jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 1. Viidatud säte piirab ebaproportsionaalselt juriidilise isiku kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. juuli 2010. a määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning andis hagejale tähtaja apellatsioonkaebuselt 115 000 krooni
suuruse riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et kohtu nõudmise täitmata jätmisel tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda (resolutsiooni p 2 ja 3). Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestavad TsMS § 183 lg-d 1 ja 2 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud, mille kohaselt saab menetlusabi anda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Hageja taotlust ei saa rahuldada, sest ta ei kuulu nimetatud juriidiliste isikute hulka, samuti ei ole välja kuulutatud tema pankrotti. Hagejal tuleb tasuda riigilõiv kolmekümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest arvates. TsMS § 137 lg 1, § 139 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sõltuvalt tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2 250 697 krooni 78 senti ja sellise hinna korral tuleb riigilõivuseaduse kohaselt tasuda lõivu 115 000 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuses palub hageja tunnistada TsMS § 183 lg 1 (või alternatiivselt § 181 lg 31) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ning ringkonnakohtu määruse tühistada, kohustades ringkonnakohut menetlusabitaotlust sisuliselt läbi vaatama. Lisaks palub hageja määruskaebuse tagada ning peatada ringkonnakohtu määruse (resolutsiooni p 2 ja 3) täitmine, kuni määruskaebuse lahendamiseni. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et TsMS § 183 lg 1 tuleks jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata. See, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda juriidiliste isikute suuri riigilõive ajatada, riivab oluliselt nende kohtusse pöördumise õigust. Hagejal peaks olema analoogselt TsMS § 181 lg-s 31 sätestatuga võimalus taotleda riigilõivu ajatamist. Alternatiivselt palub hageja tunnistada TsMS § 181 lg 31 põhiseaduse vastaseks, sest selles sätestatud riigilõivu ajatamise võimalus peaks puudutama kõiki isikuid.
5.Vastuses määruskaebusele märkisid kostjad, et puudub alus tunnistada TsMS § 181 lg 31 põhiseadusvastaseks. Kostjad paluvad peatada asja menetluse, kuni Riigikohtu üldkogu otsustab menetluses olevas teises tsiviilasjas TsMS § 183 lg 1 põhiseadusele vastavuse küsimuse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti hageja menetlusabi taotlus rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt hagejalt 115 000 krooni riigilõivu tasumist, jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, tuginedes sellele, et hageja ei kuulu TsMS § 183 lg-tes 1 ja 2 märgitud juriidiliste isikute hulka, kellel on õigus saada riigilt menetlusabi. Hageja leiab määruskaebuses, et riigilõivu ajatamise võimaluse puudumine riivab
oluliselt tema kohtusse pöördumise õigust.
8.Kolleegium leiab, et asjas kohaldub TsMS § 181 lg 31. Viidatud säte kehtis vaidlustatud ringkonnakohtu määruse tegemise ajal, kuid ringkonnakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 181 lg-s 31 märgitud tingimustel on kohtul kaalutlusõigus riigilõivu osamaksetena tasumise määramiseks.
9.Riigi menetlusabi andmist menetluskulude kandmisel reguleerib TsMS § 180, mille lg 1 p 2 järgi võib kohus menetlusabina menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181. Viidatud sätte lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena (p 1) ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (p 2). Menetlusabi andmist füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ning pankrotivõlgnikule on piiratud vastavalt TsMS § 182 ja § 183 alusel. Riigikohus märkis 9. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-10 tehtud määruse p-s 9, et TsMS § 183 ei kohaldu juhul, kui isik taotleb menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumist kuumaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, ning selgitas, et eeltoodu on kooskõlas riigilõivu eesmärgiga. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega sätestas TsMS § 180 lg 1 p 2 riigilõivu ajatamise võimaluse ja seda sõltumatult TsMS §-s 183 kehtestatud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangutest. Eeltoodud põhjustel ei ole TsMS § 183 lg 1 asjassepuutuv säte.
10.14. juunil 2010 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus, millega täiendati TsMS § 181 lg-ga 31. Selle kohaselt, kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu ei ole alust talle menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 31 võimaldab kohtul riigilõivu ajatada juhul, kui riigilõivu korraga tasumine takistaks kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega ei kohaldu TsMS § 183 juhul, kui kohus kaalub menetluskulude (riigilõivu) ajatamist TsMS § 181 lg 31 alusel (vt viidatud tsiviilasja nr 3-2-1-95-10 põhjendused riigilõivu eesmärgi kohta). Küll aga tuleb kohtul hinnata kohtuasja tähtsust taotlejale ja menetlusabi taotleja menetluses osalemise eduvõimalust TsMS § 181 lg 1 p 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 181 lg 31 põhiseadusega kooskõlas, võimaldades riigilõivu ajatada ja seda sõltumatult TsMS §-s 183 kehtestatud piirangutest, mis kohalduvad juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmisel.
11.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada hageja taotletud viisil menetlusabi andmise üle. Kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel hageja taotluse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtul anda hagejale uus tähtaeg apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks.
12.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
13.Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo Amos OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ arvelduskontole. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.