Kohtulahend

2-10-61077 Alingsas, Scanevätt Kristianstad ja Mitt Plagg AB/Bositex poolt tellitud kaup kogusummas 897 397,20 Eesti krooni, mille kohta on hageja esitanud arved nr 10263498, nr 10263506, nr 10263524, nr 10263528 ja nr 10263485. Antud kauba olemasolu kostja valduses kinnitab oma 04.11.2010.a elektronkirjas kostja esindaja. Kostja valduses on järgmine Hagejale kuuluv kaup: arve nr 10263498 – linad 150x280, 956 tk, maksumuses 31 270,76 SEK; arve nr 10263506 – linad 150x280, 4997 tk, maksumuses 163 451,87 SEK; arve nr 10263524 – linad 150x280, 6000 tk , padjapüürid 60x75, 7477 tk , padjapüürid 35x60, 3207 tk , maksumuses 308 150,95 SEK; arve nr 10263528 – linad 150x280, 418 tk, maksumuses 15 424,20 SEK; arve nr 10263485 – kangas (artikkel 406/150.02031-0025), 500 meetrit, maksumus 710 EUR. 15.11.2010.a saatis kostja hagejale elektronkirja, milles teavitab, et on nõus kauba kätte toimetama vaid juhul, kui kauba tellija tasub otse kostjale, kuni hageja poolt tasumata arvete ulatuses. Kostja teavitas samuti, et on kaupade osas rakendanud pandiõigust ning kasutab oma õigust müüa kaubad avalikul enampakkumisel, kui ühe kuu jooksul ei jõuta kolmepoolse kokkuleppeni. Kuna kostja väidetav nõue on tema enda väitel muutunud sissenõutavaks enne pankrotimenetlust, siis ei ole kehtiva seaduse kohaselt tema nõuet käsitleda muudmoodi kui tavavõlausaldaja nõudena, kelle väidetav nõue rahuldatakse tunnustamise korral üldkorras. Hageja pankrotihalduri hinnangul kuritarvitab kostja oma olemasolevat positsiooni, kui hoiab kinni hagejale kuuluvat kaupa (pankrotivara) ning keeldub seda väljastamast tellijatele enne hageja poolse võlanõude tasumist. Kostja käitumine, millega nõutakse oma võlanõude täitmist eelisjärjekorras enne kõiki teisi võlausaldajaid, rikub pankrotiseaduses sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning kahjustab otseselt Hageja ja hageja võlausaldajate (eelkõige pandipidajate) huve. Eelnimetatud kaupade tarnetähtaeg on saabunud ning hageja on kohustatud kauba tellijatele viivitamatult üle andma. Kauba üleandmisega viivitamine toob kaasa lepingujärgsed trahvid ja kahjunõuded. Oluline on antud juhul ka asjaolu, et kogu kaup on märgistatud konkreetse tellija soovitud andmetega (logoga) ning juhul kui tellijad hageja viivituse tõttu loobuvad kauba vastuvõtmisest, siis vähendab kauba hilisem muul viisil realiseerimine oluliselt kauba eest saadavat tulu. Seega on äärmiselt tõenäoline, et kostja jätkuv tegevus kaupade kinnihoidmisel põhjustab lähiajal olulise rahalise kahju. Hageja leiab, et kaup tuleb koheselt kostja poolt vabastada ja hagejale üle anda, et hageja saaks kauba üle anda kauba tellinud isikutele. Kostjal puudub õigus kaupa kinni pidada, kuna kaup on hageja omand. Samuti puudub kostjal õigus vedaja pandiõiguse kohaldamiseks, kuna varad on juba varasemalt panditud pandipidajate kasuks ning pankroti väljakuulutamisega seni kehtinud arestid lõppevad. Kauba kinnihoidmine võib tekitada pöördumatut kahju, kuna spetsiifiliste märkmetega kaupa on hiljem turuhinnaga võimatu realiseerida. Hageja pöördus 06.12.2010.a kostja poole sooviga võtta koheselt üle kauba valdus ning teavitada hiljemalt 07.12.2010.a kl 11.00-ks kuidas hageja kauba kätte saab. Samuti hoiatas hageja kostjat, et kauba väljastamisest keeldumise korral on hageja sunnitud pöörduma abi saamiseks kohtu poole. 07.12.2010.a kl 12.00 seisuga Kostja vastus puudub ning hageja on sunnitud esitama käesoleva taotluse suurema kahju ärahoidmiseks. Hageja soovib esitada hagi kauba väljanõudmiseks kostja valdusest. Hagi koostamiseks vajab hageja täiendavalt aega, et kokku koguda ja põhjalikult analüüsida kõik asjaga seotud erinevad dokumendid ja muud tõendid. Pankrotihaldur on olnud ainult lühikest aega hageja esindajaks ning seetõttu võtab kõikide asjaoludega kurssi viimine täiendavat aega. Samas on vajalik koheselt hageja nõude tagamine, kuna vastasel juhul võib tekkida suur rahaline kahju (kui näiteks tellijad loobuvad kauba ostmisest). Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja hagiavalduse tagamist enne hagi esitamist. Hageja hinnangul tuleks kaup hagi tagamise korras koheselt kostja valdusest vabastada ning tellijatele üle anda. Kui kosjtal on antud kaubast tulenevaid võimalikke nõudeid, siis need on võimalik lahendada hilisemas menetluses (kas kokkulepete või kohtumenetluse) kaudu, kuid suurema kahju ärahoidmiseks ei saa vaidluse lahendamiseni kaupa kostja juures hoida. Hageja rõhutab, et kostja väidetav õigus pandiõiguse maksmapanekuks või kaupade kinnipidamiseks ei

2-10-61077 ole kostja enda väiteid ja Viru Maakohtu 30.11.2010 määrust arvestades üldse võimalik. Pankrotiseadus lähtub nii nõuete kui vara tsentraliseeritusest ja halduri kontrollist. Pankrotiseaduse algpõhimõtete kohaselt peab olema välistatud igasugune nõuete rahuldamine või pankrotivõlgniku võlgade sissenõudmine otseselt või kaudselt väljaspool pankrotimenetlust. Seega, hagi tagamisega ei riivataks ühtki kostja seadusega kaitstud huvi. Arusaadavalt on välistatud, et kostja realiseerib kauba ja oma väidetava pandiõiguse väljaspool pankrotimenetlust. Ainsaks sellekohaseks võimalikuks menetluseks on pankrotimenetlus. Kuna kostja väidab endal olevat pandiõiguse just konkreetsele tema valduses olevale kaubale, siis selle kauba kinnipidamine ning sellega kaasnev müügilepingu ülesütlemine tellija poolt kahjustaks ka kostja enda huve. Kauba üleandmisel on tal võimalik oma huvid realiseerida võrdsetel alustel teiste võlausaldajatega pankrotiseaduses sätestatud korras ja alustel. Hageja palub kohtul hagi tagamise korras keelata kostjal hagejale kuuluva kauba kinnipidamine ning kohustada kostjat viivitamatult väljastama kaup hagejale. Hagi tagamise abinõuna palub hageja keelata kostjal Alpi Eesti OÜ-l hagejale Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) kuuluva kauba kinnipidamine ning kohustada kostjat Alpi Eesti OÜ viivitamatult andma üle hagejale Kreenholmi Valduse AS-ile (pankrotis) alljärgneva kauba valdus: arve nr 10263498 – linad 150x280, 956 tk, maksumuses 31 270,76 SEK; arve nr 10263506 – linad 150x280, 4997 tk, maksumuses 163 451,87 SEK; arve nr 10263524 – linad 150x280, 6000 tk, padjapüürid 60x75, 7477 tk, padjapüürid 35x60, 3207 tk , maksumuses 308 150,95 SEK; arve nr 10263528 – linad 150x280, 418 tk, maksumuses 15 424,20 SEK; arve nr 10263485 – kangas (artikkel 406/150.02031-0025), 500 meetrit, maksumus 710 EUR. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 382 lg 1 kohaselt kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine ja p 10 kohaselt kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus tegi kindlaks, et hageja soovib esitada hagi kostja vastu kauba väljanõudmiseks kostja valdusest ning hagi koostamiseks vajab hageja täiendavat aega. Hagi tagamise taotluses enne hagi esitamist taotleb hageja hagi tagamise korras keelata kostjal hagejale kuuluva kauba kinnipidamine ning kohustada kostjat viivitamatult andma üle hagejale kaup. Kuna hageja nõudeks hagi esitamisel oleks kauba väljanõudmine kostja valdusest ja ka hagi

2-10-61077 tagamise korras nõuab hageja kauba väljanõudmist kostja valdusest, siis kohus leiab, et hageja hagi tagamise korras olekski hageja nõue rahuldatud. Kohus leiab, et hagi tagamise eesmärgiks ei saa olla hageja võimalike nõuete rahuldamine hagi tagamise abinõude kaudu. Kohus ei pea võimalikuks hagi tagamise abinõuna kohustada kostjat andma kaupade valdusõigust üle hagejale. Kauba valdusõiguse üleandmine ei ole kindlasti hagi tagamise abinõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, millega oleks reguleeritud ajutiselt Hageja ja Kostja vaheline õigussuhe või määratud kindlaks asja kasutusviis või mingi muu taoline abinõu. Kohus leiab, et hageja taotluses kirjeldatud võimaliku kahju ärahoidmist seoses hagejale kuuluva kauba kinnipidamisega, mida hageja on seostanud tulevikus esitatava kauba väljanõudmise hagiga kostja vastu, ei ole põhjendatud tagada hageja soovitud hagi tagamise abinõuga. Kohtu arvates puudub käesolevas asjas alus arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse (asja väljanõudmise nõue) täitmist või selle võimatuks teha.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.