2-10-31873
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
08.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-31873
Tsiviilasja hind
3 529, 13 krooni
Hagi ese
AS EMT hagi V. D. vastu 4 682, 03 krooni nõudes.
Pooled ja nende esindajad
hageja AS EMT, registrikood xxxxxxxx, asukoht Valge 16 Tallinn, esindaja Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ; kostja V. D. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxx.
rahuldada AS EMT hagi V. D. vastu. Välja mõista V. D. AS EMT kasuks 4 682 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend kaks) krooni ja 3 senti. Välja mõista V. D. AS EMT kasuks viivis 0,15 % päevas tasumata põhinõudelt, so 3 529, 13 kroonilt alates 05.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS EMT menetluskulud jätta V. D. kanda. Välja mõista V. D. AS EMT kasuks menetluskulu 3 250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb V. D. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord AS EMT võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. V. D. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 39-42), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 30.oktoobril 2010 (tl 49). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.12.2008 liitumis- ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel hageja kohustus osutuma kostjale mobiilside teenust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb hagejale 1.juuli 2010 seisuga 3 529, 13 krooni. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p 5.12 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi eest 11.04.2009-1.07.2010 eest summas 677, 90 krooni. Üldtingimuste p 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Tulenevalt EMT lepinguga seonduvate teenuste hinnakirjast on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmistasu summas 475 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis V. D. vastu 4 682, 03 krooni tasumist, millest esitatud võlgnevus on 3 529, 13 krooni, viivised 677, 90 krooni ja võla sissenõudmise kulud 475 krooni.
2 (4)
Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 682, 03 krooni ja arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 0,15 % päevas tasumata põhinõudelt, so 3 529, 13 kroonilt alates 05.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5-8, 36). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva
3 (4)
tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 500 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt V. D. välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse ja maksekäsu avalduse esitamisel kokku 1 750 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 500 krooni, kokku seega menetluskulu 3 250 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.