hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 5593104697); hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (osaühing GS Core, e-post xxx, xxx); kostja X (isikukood XXX, e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 422.42 eurot, viivis 31.64 eurot ja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 422.42 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 07.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 119.91 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
4.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud X (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 134.20 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Rediem Capital AB esitas 06.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.03.2025 aadressil xxx. Võlgnik X esitas 03.04.2025 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväited esitas X kohtule 07.04.2025 ja 06.05.2025. Pärnu Maakohtu 06.05.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2
2-25-107162 Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 07.05.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Rediem Capital AB esitas 26.05.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 542.33 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 542.33 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 289.32 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 253.01 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast, sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja palub välja mõista riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 134.20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 03.12.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 13392417. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu lepingu 23.08.2023 üles. 23.09.2024 loovutas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu kostja vastase nõude Rediem Capital AB koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 29.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja hinnangul ei ole leping kehtivalt üles öeldud ning hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue maksegraafiku alusel on tühine. Kostja hinnangul on hageja nõue ebaselge. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab 3
2-25-107162 seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava 4
2-25-107162
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes alternatiivselt ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude ümberarvestuse. Kostjale on väljastatud laen summas 639 eurot. Algne kokkulepe nägi ette igakuiseid makseid summas 13.31 eurot või 22.78 eurot. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.01.2023 iga kuu 10.-ks kuupäevaks tegema igakuiseid põhiosamakseid summas 13.31 eurot (viimane 13.43 eurot). Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 96.67 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Tehtud maksed katavad täielikult ära 7 kuu maksekohustuse (10.01.2023 – 10.07.2023) ja osaliselt, 3.50 euro ulatuses ka 10.08.2023 makse kohustuse. 10.08.2023 maksest on tasumata põhiosa 9.81 eurot. Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates 10.09.2023 maksest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.08.2023 – 10.05.2025 maksete tasumata põhiosa kokku 289.32 eurot (9.81 + 21 x 13.31). Kõik järgnevad maksed alates 10.06.2025 maksest (19 makset), kogusummas 253.01 eurot (18 x 13.31 + 13.43), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus ridadel 30-48 märgitud summades ja tähtpäevadel. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on ebaselge.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et ümberarvestuse puhul ei ole leping lõppenud. Hageja toob välja, et tal on õigus VÕS § 416 sätestatud korras leping üles öelda ja hageja võib seda teha kohtumenetluse ajal. Seetõttu esitas hageja hagiavalduses kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate.
5
2-25-107162 VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. RKTKo 3-2-1-35-09 punkti 15 kohaselt: „Praeguses asjas on kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Kolleegium on seisukohal, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt“. Võttes arvesse, et hageja ei ole kogu lepingut VÕS § 179 alusel üle võtnud, ei ole hageja hagiavalduses esitatud ülesütlemisavaldus kehtiv.
8.Hageja on esitanud täiendavalt nõude TsMS § 369 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on kostja poolt tasumata maksete tõttu saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi ja tasumise nõudeid. Sama on hageja nimel teinud ka hageja esindaja. Kostja on meeldetuletusi ja oma lepingulisi kohustust täielikult ignoreerinud. Kostja ei ole enam kui 1,5 aasta jooksul makseid teinud ega tasumata jätmist kuidagi põhjendanud. Võttes arvesse kostja esitatud seisukohti kohtumenetluses, on kohtu hinnangul alust eeldada, et võlgnik ei täida lepingu alusel kohustusi õigel ajal. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks perioodil 10.08.2023 – 10.03.2026 kokku (9.81 + 31 x 13.31) 422.42 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa suuruseks on perioodil 10.04.2026 - 10.12.2026 (8 x 13.31 + 13.43) 119.91 eurot.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Võttes arvesse, et hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhivõlg 289.32 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni muutus sissenõutavaks veel 10 osamakset, on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 31.64 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 289.32 eurot, periood 27.05.2025 – 30.06.2025, viivisemäär 11,15% aastas, 3.09 eurot; summa 289.32 eurot, periood 01.07.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 22.53 eurot;
6
2-25-107162 -
summa 13.31 eurot, periood 11.06.2025 – 30.06.2025, viivisemäär 11,15% aastas, 0.08 eurot; summa 13.31 eurot, periood 01.07.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 1.04 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.07.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 1 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.08.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.88 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.09.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.77 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.10.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.66 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.11.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.54 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.12.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.43 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.01.2026 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.32 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.02.2026 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.20 eurot; summa 13.31 eurot periood 11.03.2026 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 0.10 eurot; kokku (3.09 + 22.53 + 0.08 + 1.04 + 1 + 0.88 + 0.77 + 0.66 + 0.54 + 0.43 + 0.32 + 0.20 + 0.10) 31.64 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 422.42 eurot, viivis 31.64 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 119.91 eurot, viivis põhivõlalt 422.42 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 07.04.2026 kuni põhivõla 422.42 eurot tasumiseni ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
12.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg-st 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. 7
2-25-107162 Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 175 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 110 eurot õigusabikulu (käibemaksuta). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 110 eurot, kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110 eurot. Tasudele lisandub käibemaks (22 %). Hageja ainsaks toiminguks on hagi koostamine 110 eurot + KM 22 % = 134.20 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja tunnihinda ja ajakulu põhjendatuks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20+134.20) 329.20 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.