Kohtulahend

Smartoil OÜ on esitanud avalduse hagita menetluses ning on põhistanud avalduse esitamise hagita menetluses järgmiste asjaoludega: TsMS § 475 lg 1 p 131 lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad hagita menetluses. Raudteeseaduse (RdtS) § 3 p 2 kohaselt on raudtee maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Kuna raudtee on avalikult kasutatav tee, siis kohaldub sellele AÕS §-s 156 sätestatu ning käesolev tsiviilasi tuleb lahendada hagita menetluses (TsMS 611 peatükk). Tartu Maakohtu 08.septembri 2010 määrusega jäeti käiguta Smartoil OÜ avaldus raudteele juurdepääsu tagamiseks ja määrati Smartoil OÜ-le tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks, hagiavalduse esitamiseks hiljemalt 21 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldajale kättetoimetamisest. Määruse põhjenduste kohaselt kohus leidis, et tulenevalt tee- ja raudtee seadusest on raudtee tee eriliik ja sellega seotud erisusi reguleerib raudteeseadus. Avaldusest ei nähtu, et avaldajal puudub oma kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (milliselt) või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, mistõttu on tal õigus nõuda juurdepääsu AÕS § 156 alusel. RdtS § 9 lg 1 kohaselt raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks majandus-ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. RdtS § 8 lg 1,2 kohaselt peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele. RdtS § 8 lg 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühendust taotleva isiku ja raudtee omaniku või valdaja vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks. Seega on käesolevas asjas põhjendatud avaldaja poolt ühenduse tingimustes või tasus kokkuleppe mittesaavutamisel nõude esitamine hagimenetluses raudtee omaniku või valdaja vastu, lähtudes RdtS § 8 lg 2. Vastavalt TsMS §-de 198 lg 1 p 1; 205 lg 1 on hagimenetluses menetlusosalised pooled. Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. Smartoil OÜ-l tuleb kohtule esitada nõuetekohane hagiavaldus. Samuti tuleb avaldajal märkida hagihind ja arvestades TsMS § 139 lg 2, 3 sätestatut tasuda hagilt riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Kuna avalduse kohaselt on hageja ja kostja asukoht Tallinnas, siis on avaldaja esitanud avalduse muusse kohtusse, kui hageja või kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse. Seega tuleb avaldajal, arvestades TsMS § 363 lg 4 sätestatut, põhjendada hagi esitamist Tartu Maakohtu Võru kohtumajja. Smartoil OÜ ei ole määratud tähtpäevaks kohtu nõudmisi täitnud, vaid on esitanud vastuväite Tartu Maakohtu 08.septembri 2010 määrusele käiguta jätmise kohta. Vastuväite põhjenduste kohaselt ei pea avaldaja esitama hagiavaldust, kuna kõik vaidlused, mis puudutavad juurdepääsu asukohta, kasutamise tähtaega ja tasu määramist lahendatakse hagita menetluses. Avaldaja esitas avalduse hagita menetluses avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad sätete alusel (611. peatükk). Kõigile juurdepääsu vaidlustele tuleb kohaldada hagita menetluse sätteid, sest see on seadusandja tahe. Puudub loogiline põhjendus, miks raudtee, kui tee eriliigi suhtes peetavad juurdepääsu vaidlused peaks hagimenetluses lahendama. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et avaldaja on palunud kindlaks

2 (4)

määrata mõistliku tasu juurdepääsu tagamise eest. Kinnisomandi kitsenduste eest nähakse reeglina ette omaniku õigus saada mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 3, § 148 lg 2, § 156 lg 1). Seega tuleb juurdepääsu tagamise ja kasutustasu suuruse vaidlus lahendada ühes hagita menetluses. Avaldaja on 28.mai 2010 avalduse punktis 1.8 selgelt viidanud asjaolule, et tal puudub juurdepääs raudteed mööda avalikult kasutatavale raudteele. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja huve. Riigikohus on märkinud, et isegi siis, kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas vastustaja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja vastustajat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (3-2-1-45-04 p 14). Seega peab kohus käesolevas menetluses sisuliselt kaaluma, kas raudteeühenduse mittevõimaldamine muudab kütusehoidla kasutamise ebamõistlikult kulukaks või võimatuks. Maanteed mööda kütusevedu on ebamõistlikult kallis ja avaldajat koormav võrreldes raudteeveoga. Lisaks märgib avaldaja, et Riigikohus on 28. aprilli 2009 otsuses nr 3-2-1-32-09 asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. Arvestades asjaolu, et raudteeharu on kogu aeg eksisteerinud ja seda kaudu on rongidega kütust veetud, siis peab kohus kaaluma eelkõige juurdepääsu võimalust raudteed mööda avalikult kasutatavale raudteele. Kohus jääb käesolevas asjas 08.septembri 2010 kohtumääruses toodud seisukoha ja põhjenduste juurde. Kohus nõustub avaldajaga täielikult, et AÕS § 156 lg 1 sätestatu ei tähenda, et kui avaldajal on võimalik maanteed mööda pääseda ligi oma kütusehoidlatele, siis tal puudub õigus nõuda juurdepääsu raudtee kaudu. Aga seda reguleerib eriseadusraudteeseadus. Avaldajal sisuliselt ei puudu kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, mis on AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu taotlemise eelduseks (avaldaja ei ole seda teed ka vaatamata 8.septembri 2010.a. kohtumääruses toodule ka nimetanud), vaid ta taotleb, et Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu) tagaks avaldajale raudteeveeremi läbilaskmise mööda viimasele kuuluvat raudteed sellega liituvale avaldajale kuuluvale haruraudteele RdtS § 8 lg 1,2 alusel. RdtS § 7 lg 2 kohaselt korraldab avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeinfrastruktuuri kasutamist raudtee läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena. Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudtee-ettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja näol. Seega on ka avaliku raudtee kasutamine reguleeritud raudteeseaduse erisätetega. TsMS § 6181 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses lahendatakse TsMS 61.peatükis sätestatud korras avaldusi AÕS §-de 156 lg 1, 158 lg 1 ja AÕS RakS § 152 toodud alustel. Käesolevas asjas on samuti ilmselt põhjendatud avaldaja poolt ühenduse tingimustes või tasus kokkuleppe mittesaavutamisel nõude esitamine hagimenetluses raudtee omaniku või valdaja vastu, lähtudes RdtS § 8 lg 2. Seetõttu jätab kohus rahuldamata Smartoil OÜ poolt esitatud vastuväite 8.septembri 2010 käiguta jätmise määruse peale. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud Smartoil OÜ tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks, arvestades TsMS §-des 3401 lg 1 sätestatut, Smartoil OÜ ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud,

3 (4)

esitamata on nõuetekohane hagiavaldus ja tasumata sõltuvalt tsiviilasja hinnast riigilõiv, tuleb keelduda TsMS § 340 1 lg 2 alusel Smartoil OÜ avalduse raudteele juurdepääsu tagamiseks menetlusse võtmisest ja tagastada see avalduse esitajale. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.