lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-2-5-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-5-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-2-5-10 Tartu, 28 oktoober 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Artur Karasjovi vastu 14 000 krooni saamiseks Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-0883496 Artur Karasjovi teistmisavaldus Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474) Kostja Artur Karasjov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp 11. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

1.Jätta Artur Karasjovi avaldus Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2009. a otsuse teistmiseks tsiviilasjas nr 2-08-83496 rahuldamata.
2.Lugeda lõppenuks täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 084/2009/3766.
3.Teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Artur Karasjovi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2009. a tagaseljaotsusega Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi (hageja) hagiavalduse ja mõistis Artur Karasjovilt (kostja, edaspidi avaldaja) välja tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 14 000 krooni. Ühtlasi määras maakohus tagaseljaotsuse viivitamata täitmisele ja mõistis avaldajalt hageja kasuks välja 2600 krooni menetluskulu. Tagaseljaotsuse kohaselt tuleneb hageja nõue (põhinõue 7000 krooni, intress 1775 krooni, viivis 5225 krooni) SMS Laen OÜ ja avaldaja vahel interneti vahendusel 16. jaanuaril 2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 121895 ning SMS Laen OÜ ja hageja vahel 6. detsembril 2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nr 061206. Maakohus kohustas avaldajat 17. märtsi 2009. a hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Maakohus hoiatas, et kui avaldaja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on avaldajale isiklikult kätte toimetatud 26. märtsil 2009. Avaldaja, kellele anti kirjalikuks vastamiseks tähtaeg, ei vastanud kohtule tähtaegselt, s.o hiljemalt 15. aprillil 2009. Avaldaja esitas vastuse hagile 22. aprillil 2009. Kuna avaldaja ei selgitanud selles vastamisega hilinemise põhjuseid ega taotlenud vastuse esitamiseks tähtaja ennistamist, jättis maakohus avaldaja vastuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel menetlemata. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui avaldaja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest, teenuse kasutamise lepingust nr 121895, maksekorraldusest nr 85029, võlateatistest, nõude loovutamise lepingust nr 061206 ja selle lisadest nr 1 ja 2, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist, nõude loovutamise teatest, õigusabikulude arvest ja menetluskulude nimekirja. Maakohus leidis, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi tuleb rahuldada võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2 , § 113 lg 1, § 397 lg 1 ja § 402 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2.Avaldaja esitas 13. mail 2010 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt jõustus 11. detsembril 2009 Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-8523, milles tuvastati, et Zulfia Tõrzõu pani toime kelmuse, võttes mh avaldaja nimel interneti teel SMS-laenu, kandis laenatud summa kostja pangaparoole kasutades enda kontole ja omastas selle. Kelmusega tekitati AS-i-le (varem OÜ) SMS Laen kahju 7000 krooni. See on teistmisalus TsMS § 702 lg 2 p 9 alusel. Avaldajal ei ole hagejaga õigussuhet. Teine teistmisalus sama sätte kohaselt on see, et AS SMS Laen ei ole oma nõudeõigust avaldaja vastu tegelikult hagejale loovutanud. Nimelt esitas AS SMS Laen 15. jaanuaril 2009 kriminaalasjas tsiviilhagi ja selle alusel mõisteti eespool viidatud Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusega Z. Tõrzõult välja 7000 krooni AS-i SMS Laen kasuks. Seega pole tegelikult nõuet loovutatud.
3.Hageja ei ole teistmisavaldusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja tuleb jätta rahuldamata.
5.Avaldaja on tuginenud teistmise alusena TsMS § 702 lg 2 p-le 9, mille kohaselt on teistmise aluseks muu olulise asjaolu või tõendi esinemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend. Avaldaja väidab, et tema ei ole hagejaga tarbijakrediidilepingut sõlminud ja et seda tõendab Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-8523.
6.Kolleegium selgitab, et Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusest tulenev asjaolu, et avaldaja ei ole hagejaga lepingut sõlminud, pidi avaldajale teada olema enne vaidlustatava tagaseljaotsuse tegemist ning seega ei saa see asjaolu olla praegusel juhul teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 9

järgi. Kolleegium märgib, et juhul, kui otsus kriminaalasjas oleks olemas olnud tagaseljaotsuse tegemise ajal, ei annaks ka see alust tagaseljaotsuse teistmiseks, sest tagaseljaotsuse tegemisel ei hinnata TsMS § 444 lg 4 kohaselt tõendeid ja järelikult ei oleks saanud teha nimetatud otsuse tõttu teistsugust tagaseljaotsust. Sarnastele seisukohtadele on Riigikohus jõudnud ka 1. veebruaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09 tehtud kohtumääruse p-s 15.

7.Kolleegiumi arvates ei anna tagaseljaotsuse teistmiseks alust ka avaldaja väited nõude loovutamata jätmise kohta. See, et AS SMS Laen esitas kriminaalasjas tsiviilhagi ja Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusega kriminaalasjas 1-09-8523 mõisteti Zulfia Tõrzõult tema kasuks välja 7000 krooni, ei tõenda hageja nõude puudumist praeguses tsiviilasjas.
8.Kolleegium märgib, et avaldajal on võimalik VÕS § 1043 jj alusel esitada kahjutasunõue Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8523 kelmuses süüdi tunnistatud Zulfia Tõrzõu vastu, kui avaldajalt nõutakse täitemenetluses sisse tagaseljaotsusega väljamõistetud summad.
9.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohtu otsuse kohaselt esitas avaldaja hagivastuse 22. aprillil 2009, s.o seitse päeva pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Maakohus on tagaseljaotsuses avaldajale seda hilinemist ette heitnud ja jätnud vastuse TsMS § 331 alusel tähelepanuta. Samas on maakohus teinud tagaseljaotsuse 22. oktoobril 2009, s.o 6 kuud pärast hilinenud hagivastuse esitamist. Kolleegiumi hinnangul ületas maakohus TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud diskretsiooni piire. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei esitanud vastust tähtaegselt. Kolleegiumi hinnangul tuleks sellisel juhul eelistada tagaseljaotsuse tegemisele menetluse jätkamist. Selline menetluslik rikkumine ei anna TsMS § 702 jj järgi samuti alust maakohtu otsuse teistmiseks. Avaldaja ei ole kasutanud oma õigust esitada tagaseljaotsuse peale kaja TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel või mõnel muul samas paragrahvis viidatud alusel. Tagaseljaotsus on toimiku materjalide kohaselt avaldajale isiklikult kätte toimetatud
27.oktoobril 2010.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegium peatas 22. juuni 2010. a määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 084/2009/3766 kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus. Kuna käesoleva määrusega jäetakse teistmisavaldus rahuldamata, tuleb lugeda täitemenetluse peatamine lõppenuks.
11.Kuna teistmisavaldus jäetakse rahuldamata, jäävad teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.
12.Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb avaldaja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvata riigituludesse. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.