lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-40451/23

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-40451/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1876
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OMEGA INVEST OÜ10866568(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-40451

Tsiviilasi

OÜ Omega Invest hagi Margot 22 968.42 krooni väljamõistmiseks 11 968.42 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

vastu

Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margot Mäe apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Margot Mäe

RESOLUTSIOON

Mäe

Vastustaja (hageja): OÜ Omega Invest (registrikood: 10866568), esindaja OÜ Incure Inkasso Agentuur Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2010 otsus ja saata OÜ Omega Invest hagi Margot Mäe vastu 22 968.42 krooni väljamõistmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

jaotus

otsustatakse

asja

uuel

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.OÜ Omega Invest esitas hagi Margot Mäe vastu 22 666.39 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 13.01.2006 limiidilepingu nr 473JM20600190. Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidi (15 000 krooni) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud summa tagastama igakuiste maksetega (555 krooni) hiljemalt 13.01.2010. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata igakuised järelmaksulimiidi maksed. Lepingu üldtingimuste järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva 25.04.2009 saabunuks. Lepingu ülesütlemisest teavitas pank 06.04.2009 kostjat kirjalikult ning nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. AS Sampo Pank on korduvalt kostjale kirju saatnud tema poolt teatatud aadressile (X). Kirjade saatmisega seotud kulud nõudis AS Sampo Pank vastavalt sõlmitud lepingu punktile 5.9 sisse. Intress on arvutatud vastavalt lepingus kokkulepitule ning seda on arvestatud põhinõude 15 292.07 krooni järgi, s.o summa järgi, mida kostja on kasutanud. AS Sampo Pank loovutas oma nõude M. Mäe vastu OÜ-le Omega Invest. Nõude loovutamisest teavitas pank kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud. Kostja väitega, mille kohaselt on ta teinud hagejale ettepaneku võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, ei olnud hageja nõus. Kostja keeldus hagejaga kohtuväliselt suhtlemast. Hageja nõudis kostjalt 22 666.39 krooni tasumist. Nõude moodustavad: põhivõlgnevus 15 279.07 krooni, intress (06.04.2009 - 26.11.2009) 1869.07 krooni, viivis (06.04.2009 26.11.2009) 934.53 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu (teenustasu) 4583.72 krooni. Hiljem hageja suurendas intressinõuet summale 2147.44 krooni (s.o perioodil 06.04.2009 – 31.12.2009). Viiviste osas palus hageja lugeda õigeks summaks 958.19 krooni (perioodil 06.04.2009 – 30.06.2009 342 krooni ning perioodil 01.07.2009 – 31.12.2009 616.19 krooni).
2.Kostja M. Mäe vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt takistas pank kostjal lepingu täitmist, pank võttis valesti tehtud maksetest maha kirjade saatmisega seotud kulud ja kokku leppimata intressi, kusjuures kirju ei saadetud. Samuti on pank valesti arvutanud intressid. Kostja kinnitas, et oleks olnud nõus hageja esindajale teenustasuna tasuma 300 krooni, mitte aga 4583.72 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus 19. jaanuari 2010 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis M. Mäelt OÜ Omega Ivest kasuks välja 21 968.42 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust lepingu sõlmimise üle. Poolte vahel sõlmitud limiidileping on käsitletav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 tähenduses. Poolte vahel on sõlmitud leping, millele kostja on alla kirjutanud, st ta on lepingus toodud tingimusi aktsepteerinud ja sellega võtnud endale kohustuse igakuiste maksete sooritamiseks. Kostja on menetluse jooksul esitanud vastuväite, et temal ei lubatud tagasimakseid sooritada ja selle tõendamiseks on esitanud kontoväljavõtte. Kohus ei nõustunud, et nimetatud dokumendiga oleks võimalik kostja sellekohast väidet tõendada. Rohkem tõendeid kostja esitanud ei ole. Kohus märkis, et poolte vahel sõlmitud limiidilepingu nr 473JM20600190 põhitingimuste kohaselt kohustub klient maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti sätestavad põhitingimused, et kui klient jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta esimeses järjekorras maksma pangale võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt pangas kehtivale hinnakirjale. Kohus asus seisukohale, et selline kokkulepe on kooskõlas ka VÕS § 115 lg-ga 2, mis sätestab, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 3.2. on sätestatud leppetrahv 1000 krooni, kui klient jätab täitmata lepingust tulenevad kohustused. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Eeltoodut arvestades pidas kohus õiguslikult põhjendamatuks kostjalt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu selles osas jättis kohus hagi rahuldamata. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on teinud kulutusi seoses võla sissenõudmisega 4583.72 krooni ulatuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 968.42 krooni (22 968.42 krooni – leppetrahv 1000 krooni).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M. Mäe esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2010 otsuse osaliselt ja palub maakohtu poolt väljamõistetud summat 10 000 krooni võrra vähendada või täielikult tühistada kostja maksejõuetuse tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nähtub hageja esitatud konto väljavõttest, et tegelik kostja võlg on 10 000 krooni; 2) on kohus rikkunud menetlusnorme. Ajal, millal kostjalt on võetud erinevad summasid, kehtis seadus, mis ei lubanud seda teha. Lepingus ei ole ette nähtud intressid sellises suurus, nagu nad olid kinni peetud. Kohus ei ole arvestanud hageja rikkumisi ja hageja ei lasknud kostjal põhimaksu tasuda. Tol ajal kehtinud VÕS § 415 kohaselt väiksemalt kui 200 eurot nõutavalt summalt ei võinud sissenõudmistasu võtta. Pank aga võttis kirja eest 3 korda tasu, kuid mitte

ühtegi kirja ei ole hageja saatnud. VÕS § 415 nägi ette kohustuse esimesena põhimakse maha võtta, mitte intressid ja kulud kirjadele; 3) on hageja ise põhjustanud olukorra, et kostja ei julgenud enam võlga maksta, kuna pank oleks raha võtnud sissenõudmistasude ja intresside katteks ning kasvatanud kostjavõla 150 000 krooni suuruseks.

5.OÜ Omega Invest vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb arusaamatuks, miks kostja arvates ta võlgneb hagejale vaid 10 000 krooni. Vastavalt hageja poolt esitatud kontoväljavõttele perioodil 13.01.2006 – 24.07.2009 on kostja kasutanud limiiti summas 15 279.07 krooni. Vastavalt limiidilepingu üldtingimuste punktile 4.2. suurendab panga poolt debiteeritud intress kliendi kasutuses olevat limiidi summat ning lepingu alusel kliendi kasutuses ja käsutuses olev summa võib ületada lepingu põhitingimustes nimetatud limiidi summat. Kostja on allkirjastades lepingut nimetatud üldtingimustega nõustunud. Lepingus kokku lepitud kuumakse arvelt kaetakse igakuiselt tekkinud intressid, mis debiteeritakse kliendi limiidikontolt üks päev enne kuumakse laekumist. Kui klient ei tasu kuumakset, loetakse intress tasutuks limiidisumma arvelt ning seega kliendi kasutuses olev limiidisumma suureneb; 2) on kostja väide, et hageja ei lasknud kostjal tasuda põhinõuet, ebaselge ja põhjendamata. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2. on kliendil õigus igal ajal leping üles öelda ja tagastada limiit ja intressid ennetähtaegselt. Klient kohustub tagama panga teavitamise lepingu ülesütlemisest vähemalt üks pangapäev enne lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole käesolevaks hetkeks avaldanud asjaolu, millal on kostja teinud avalduse lepingu üles ütlemiseks ega ka esitanud avaldust oma väite tõendamiseks, samuti on tõendamata asjaolu, millal ja millisel viisil on hageja takistanud kostjal maksete tegemist. Kui kostja ei teinud lepingu ülesütlemise avaldust, siis kohustus ta tegema makseid vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele; 3) on kostja valesti tõlgendanud VÕS §-i 415. Vastavalt VÕS § 415 lg 2 p-le 1 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele kohustub klient, kui ta on jätnud tähtaegselt või mittetäielikult tasumata maksed, esimeses järjekorras maksma pangale võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt pangas kehtivale hinnakirjale. Hagejal oli õigus esimeses järjekorras apellandi poolt tehtud maksetest arvestada maha sissenõudmiseks tehtud kulud summas 150 krooni. Kostja väide, et ta ei ole tema poolt teatatud aadressil kirju kätte saanud, on tõendamata. Hageja on nõus kostja poolt viidatud VÕS § 415 lg 2 p-ga 2, et teises järjekorras arvestatakse makse võlgnetava põhisumma katteks. Vastavalt eelpool toodud põhjendustele on kostja kasutanud limiiti summas 15 279.07 krooni, seega on tegemist põhinõudega ning kuulub tasumisele teises järjekorras pärast sissenõudmiseks tehtud kulude tasumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2010 otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saadab OÜ Omega Invest hagi M. Mäe vastu 22 666.39 krooni väljamõistmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Nähtuvalt asja materjalidest, on Sampo Pank limiidilepingu kostjaga üles öeldud alates 25.04.2009 (tl 23).

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna leping oli üles öeldud alates 25.04.2009, siis alates sellest ajast muutus kohustus sissenõutavaks ning kuni täitmiseni on hagejal õigus nõuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on hageja muuhulgas nõudnud perioodi eest alates 25.04.2009 nii viivist kui intressi. Maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et kui kohustus on muutunud sissenõutavaks, siis ei saa nõuda enam intressi ja viivist, võimalik on vaid viivise nõue. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja on ebaõigesti arvestanud intressi. Maakohus on välja mõistnud hageja kasuks kahju 4583.72 krooni, kusjuures vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused kahju väljamõistmise nõude rahuldamise kohta. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud maakohtule vaid nõudekirja (tl 25), muud tõendid kahju olemasolu ja suuruse kohta puuduvad. Kostja on kahju suurusele vastu vaielnud ja nõustunud vaid 300 krooni suuruse summaga. Maakohus on jätnud ka sellele kostja vastuväitele vastamata. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et VÕS § 415 lg 1 teisest lausest tulenevalt viivise nõudmine ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Riigikohus on 19.12.2007 otsuse nr 3-2-1-122-07 p-s 14 leidnud, et kui hageja kahju (kulu seoses võla sissenõudmisega) ületab viivist, siis hageja võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist.

8.TsMS § 436 lg 1 alusel peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-t 1 ja 442 lg-t 8. Samuti on maakohus rikkunud TsMS §-s 392 sätestatut sellega, et jättis välja selgitamata menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1 p 4). Asjaolu, et maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, ei vabastanud kohut eelmenetluse ülesannete täitmisest. Vastavalt TsMS § 392 lg-le 3 on kohtul õigus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Nimetatud rikkumised maakohtu poolt on menetlusõiguse normide olulised rikkumised TsMS § 656 lg 2 tähenduses ning kuna neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja