2-10-30257
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
25.oktoobril 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-30257
Hagi ese
KÜ Väimela Põllu 2 hagi I. S. vastu võlgnevuse 28 122, 50 krooni nõudes 25 407, 90 krooni Hageja KÜ Väimela Põllu 2, registrikood 80068880, asukoht Põllu tee 2-7 Väimela alevik Võru vald Võru maakond; kostja I. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada KÜ Väimela Põllu 2 hagi I. S. vastu. Välja mõista I. S. KÜ Väimela Põllu 2 kasuks 28 122 (kakskümmend kaheksa tuhat ükssada kakskümmend kaks) krooni KÜ Väimela Põllu 2 kontole nr 10402005838001 AS SEB Pank. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus KÜ Väimela Põllu 2 menetluskulud jätta I. S. kanda. Välja mõista I. S. KÜ Väimela Põllu 2 kasuks menetluskulu 9 480 (üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend ) krooni. Edasikaebamise kord KÜ Väimela Põllu 2 võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelsitungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 13-16) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.septembril 2010 (tl 18)). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning on korteriühistu Väimela Põllu 2 liige, kellel on korteriühistuseadusest tulenev kohustus igakuiselt tasuda korteriühistu poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt kommunaalteenuste arved. Esitatud arveid pole kostja alates jaanuarist 2009 hagejale korrektselt tasunud, olles hagejale regulaarselt võlgu. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku summas 28 122, 50 krooni, millest põhivõlg 25 407, 90 krooni moodustavad tasumata arved perioodi eest detsember 2008-mai 2010 eest ja 2 714, 60 krooni on viivisvõlgnevus. Neil asjaoludel esitas KÜ Väimela Põllu 2 hagi I. S. vastu võlgnevuse 28 122, 50 krooni väljamõistmiseks. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud väljavõtte kostja võlgnevuse kohta, kinnistusraamatu väljavõtte, kostjale saadetud võlanõude ( tl 7-9). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud hagis märgitud asjaolusid, viidates KÜS §-dele 5 lg 1, 13 lg 4 millede kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks
2 (4)
jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §-le 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 28 122, 50 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ja õigusabikulud 3 480 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5, 6, 10 ). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinda arvestades menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 6 000 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 10 000 krooni kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning arvestades käesolevat tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hagihinda. Kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, loeb kohus TsMS § 175 alusel 3 480 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
3 (4)
Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt I. S. välja mõista KÜ Väimela Põllu 2 kasuks menetluskuluna riigilõiv 6 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 3 480 krooni, kokku seega menetluskulu 9 480 krooni.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.