Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.04.2010 laekus Viru Maakohtule Koduliising OÜ poolt põhjendatud nõudega hagiavaldus P R vastu 876 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja OÜ Koduliising ja kostja (P R) sõlmisid 05.03.2007 järelmaksuga müügilepingu nr 2570305097, mille alusel hageja müüs kostjale pesumasina Samsung ja tolmuimeja Nordy, kokku hinnaga 5532 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksudega jooksva kuu 20.kuupäevaks summas 461 krooni. Kostja ei täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt. Tasumata jäi täies ulatuses viimane osamakse summas 461 krooni ja osaliselt eelviimane osamakse summas 291 krooni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma asja üle ostjale ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks asja ostuhinna järelmakseid tasunud. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletusi võlgnevuse osas, viimati 09.04.2008, kuid vaatamata selle jätkas kostja lepingu rikkumist. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt, lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Hagi esitamise seisuga 05.04.2010 on viivisemäär VÕS RakS § 14 ja VÕS § 94 lg 1 ja 113 lg 1 järgi 8 % aastas, ehk 0,02% päevas ja moodustab sama kuupäeva seisuga summaliselt 124 krooni. Hagi esitamise seisuga (hagiavaldus koostatud 05.04.2010) kuulub kostjal tasumisele kokku summas 876 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 752 krooni ja viivised 124 krooni.. Hageja tugineb oma nõudes veel Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1 ja 3; § 82 lg 2; § 113 ja 94 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 876 krooni väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - koopia hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, võlgnevuse arvestus, üldtingimused, kostjale väljastatud meeldetuletuse koopia, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja volitusi tõendav volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud registrijärgsele elukoha aadressile (xxxx) ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist kohtule oma e-posti aadressilt 24.09.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 08.10.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud ega mittevastamise põhjusest teatanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja esitatud teabe kohaselt kostja võlgnevust tasunud ei ole. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi, jättes tähtaegselt tasumata ostetud asja ostuhinna järelmaksed. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub kokku väljamõistmisele 876 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 752 krooni ja viivis 124 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuluks on vastavalt taotlusele hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (maksekorraldus nr 11505, 06.04.2010). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.