Lennuabi OÜ hagi Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 534,31 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: N M (Mals&Mals OÜ; epost xxx) Kostja: Turkish Airlines Inc. Eesti filiaal (registrikood 12480784, asukoht Tartu mnt 101, 10112 Tallinn) Kostja esindaja: advokaat Berta Kaleva (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lennuabi OÜ hagi Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Turkish Airlines Inc. Eesti filiaalilt Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus summas 400 eurot.
3.Välja mõista Turkish Airlines Inc. Eesti filiaalilt Lennuabi OÜ kasuks alates 03.07.2024 kuni 03.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 53,71 eurot.
4.Välja mõista Turkish Airlines Inc. Eesti filiaalilt Lennuabi OÜ kasuks sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
5.Välja mõista Turkish Airlines Inc. Eesti filiaalilt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhisummalt (s.o. 400 eurot) protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.09.2025 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jätta Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali kanda.
7.Rahuldada osaliselt Lennuabi OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista Turkish Airlines Inc. Eesti filiaalilt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulu summas 1 793,34 eurot.
9.Välja mõista Turkish Airlines Inc. Eesti filiaalilt Lennuabi OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 793,34 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 03.09.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt reisis Q Q, broneering XXX, 13.11.2023 Turkish Airlines Inc. Eesti filiaal opereeritaval lennul XXX suunaga TallinnIstanbul-Amman. Lend XXX suunaga Tallinn-Istanbul-Amman pidi saabuma 13.11.2023 kell 23:25, kuid lend tühistati ja asenduslendu pakuti reisijatele 14.11.2023. Lennu vahemaa suunaga Tallinn-Amman vahel on 3189 km. Eelnimetatud lennu puhul jõudsid reisija sihtpunkti asenduselennuga 24tundi hiljem ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot.
2.Lennufirma põhjendas tühistamist äikesetormi ohuga, mida prognoosis TAF. Kuid reaalajas ilmaraportid (METAR) ei kinnita kordagi äikese (kood TSRA) ega ka ohtlike rünkpilvede (CB - Cumulonimbus) esinemist lennujaama kohal. Esinenud TCU-pilved viitavad ebastabiilsele atmosfäärile, kuid see on tavaline nähtus ega takista lendamist. Kostja viide erakorralistele asjaoludele tugineb ilmaprognoosile, mitte tegelikele, instrumentaalselt mõõdetud ja rahvusvaheliselt tunnustatud METAR-andmetele. Need andmed näitavad, et vaadeldud perioodil puudusid meteoroloogilised tingimused (nagu äike, tugevad tuuleiilid, madal nähtavus), mis oleksid muutnud lennu opereerimise võimatuks või ohtlikuks.
3.METAR-väljavõtte kohaselt esines 13. novembril 2023 Istanbuli lennujaamas vihmahoogusid, hetkeks tugevat tuult (kuni 22 sõlme ehk ligikaudu 41 km/h) ja tormirünkpilvi (TCU/CB). Kuigi need tingimused võivad lennuoperatsioone mõjutada, ei ole nad iseenesest haruldased ja lennunduses eeldatakse, et lennuettevõtjad on valmis nendeks tingimusteks. Nähtavus oli valdavalt üle 10 kilomeetri, lühikest aega 4–8 kilomeetrit, mis üldiselt on piisav lennutegevuseks.
4.Hageja ka hageja ise on teinud METRA päringu 13.11.2023 lennu XXX kohta väljalennu ajale 18:35 (15:45 UTC) eelnenud ajast (13:00 UTC) ja kuni maandumise ajani 23:25 (20:25 UTC). Sellest nähtub, et ka Tallinnast-Istanbuli saabuva lennu saabumise ajal ega varem ei esinenud Istanbuli lennujaamas erakorralisi ilmastikutingimusi mis pidanuksid tingima Tallinn-Istanbul lennu XXX tühistamine. METAR andmetel olid 2
ilmastikutingimused sel 13.11.2024 Tallinn- Istanbul lennu XXX saabumise ajal 23:25 soodsad ning ei olnud erakordselt piiravad lennutegevuse jaoks.
5.Flighetra.net andmetel lendasid 13.11.2023 Istanbuli lennujaamast välja lennud. Lennu XXX väljumise ajal 15:10 erinevates suundades küll mõningase hilinemisega, kuid lennu tühistamist tuli ette vaid ühel juhul (põhjus on hagejale teadmata). Kollasega märgitud hilinemised on kõik marginaalsed, st alla 30 minuti, ja punasega märgitud on üle 30 minuti, kuid lennud siiski väljusid ja polnud ilmastikust tingitud väljalennu keeldu, mis toonuks kaasa lennu tühistamise. Samuti nähtub, et 13.11.2023 kella 23.25 ajal, mil pidi saabuma Tallinn-Istanbul lend XXX saabus enamik lende Istanbuli õigeaegselt (rohelisega märgitud) või mõne minutilise hilinemisega (kollasega märgitud, hilinemine kuini 30 minutit).
6.Enamikku flightera.net vahendusel nähtavatest Istanbuli saabunud ja lahkunud lende opereeris kostja ise, seega võib hageja hinnangul kostja otsus mitte lennata 13.11.2023 suunal Istanbul-Tallinn (lend XXX) ja suunal Tallinn-Istanbul (lend TK 1424) viidata pigem operatiivsele ja majanduslikule otsusele, mitte iga üksiku lennu puhul tehtud vältimatule ohutusotsusele, sest ilm võimaldas kostja teisel lendudel lennata Istanbuli Lennujaamast välja kui ka Istanbuli Lennujaama.
7.VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhinõue on 400 eurot (1 reisija x 400 eur). Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest 03.07.2024 (kostja on kinnitanud selle viitenumbriga TK-11068534) (lisa 6) kuni hagiavalduse esitamiseni 03.09.2025. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 53.71 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.09.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 40 eurot (1 reisija x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kostja vastus
8.Kohtule 22-12-2025. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et TLL-IST lennu XXX tühistamise põhjuseks oli Istanbuli ilmastikukontrolli asutuse MADKOM-i (Meteorological Emergency Committee ehk meteoroloogiline hädaolukorrakomitee, st Istanbuli Lennujaama ilmastikuautoriteet) poolt lennu tühistamise ettekirjutamine kostjale, kusjuures MADKOM-i ettekirjutuse põhjuseks olid lendamiseks ja maandumiseks sobimatud ilmastikuolud Istanbuli Lennujaamas.
9.TLL-IST 13.11.2023 lend XXX tühistati MADKOM-i otsuse alusel sisselennu ISTTLL XXX tühistamise tõttu. MADKOM on Istanbuli Lennujaama kõrgeim pädev ilmastikuautoriteet, mille ettekirjutused on kostjale kui lennuettevõtjale järgimiseks kohustuslikud. Nimelt nõudis MADKOM kostjalt Istanbuli Lennujaamas prognoositud halbade ilmastikuolude tõttu 13.11.2023 toimuma pidanud sisselennu IST-TLL XXX 3
tühistamist. Seoses sisselennu tühistamisega oli kostja sunnitud tühistama ka sisselennule järgnema pidanud vaidlusaluse TLL-IST lennu.
10.Kostja selgitab, et Istanbulist saabuvat sisselendu XXX ja Tallinnast väljuvat vaidlusalust lendu XXX pidi teenindama üks ja sama meeskond ning sama lennuk. Tegemist oli kahe järjestikuse lennuga, mille puhul on oluline arvestada Euroopa Kohtu praktikat. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui üks ja sama lennuk teostab mitu järjestikust lendu, siis kõik varasemat lendu puudutanud erakorralised asjaolud mõjutavad ka sellele järgnevat lendu. Seega, kui varasemale lennule XXX rakendusid erakorralised asjaolud, kanduvad need erakorralised asjaolud edasi ka sellele järgnevale lennule XXX, kuna lennu toimumine sõltus otseselt eelneva lennu saabumisest ja samast meeskonnast. Praegusel juhul olid sellisteks erakorralisteks asjaoludeks lendamiseks sobimatud ilmastikuolud ning MADKOM-i otsus tühistada IST-TLL sisselend halbade ilmastikuolude tõttu.
11.Tühistatavate lendude valimisel lähtutakse lennunduses põhimõttest, et tühistamisest tekkivaid ebamugavusi tuleks minimeerida nii palju kui võimalik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sh reisijate arvu tühistatavatel lendudel, alternatiivseid marsruute ja seda, kuidas ja kui kiiresti on võimalik tühistatud lendudega lendama pidanud reisijad võimalikult väheste ebamugavustega oma lõppsihtkohta toimetada.
12.Käesoleval juhul osutus MADKOM-i otsuse tulemusena üheks tühistatavaks lennuks reisija TLL–IST lennule XXX eelnenud IST-TLL sisselend XXX. Eeltoodu tõendamiseks esitab kostja kohtule kostja juhtimiskeskuse 13.11.2023 e-kirja, milles edastatakse kostja lennujaamade juhtidele info 13.11.2023 halbade ilmastikuolude tõttu tühistatud lendude kohta. E-kirjast nähtub, et vaidlusalusele lennule eelnenud sisselend XXX on märgitud tühistatud lendude nimekirjas. Samuti lisab kostja vastusele 13.11.2023 kostja esindaja ekirja, millega kostja esindaja edastab kostja Tallinna Lennujaama meeskondadele TELEX sõnumi, kust nähtub, et halbade ilmastikutingimuste tõttu tühistati ka reisijate TLL-IST lend XXX – seda kinnitab TELEX sõnumis sisalduv rida „CNL WEAT XXX/13NOV23“.
13.Sisselennu XXX ja lennu XXX tühistamise põhjuseks olid lendamiseks ja maandumiseks sobimatud ilmastikuolud Istanbuli Lennujaamas. Reisija 13.11.2023 lennule eelnenud sisselennu tühistamise põhjuseks oli 13.11.2023 MADKOM-i otsus, mis tehti 12.11.2023 koostatud ilmastikuprognooside alusel. Lisatud TAF raportitest nähtub, et 12.11.2023 koostatud ilmastikuprognooside kohaselt oodati 13.11.2023 Istanbuli Lennujaamas ajavahemikus 09:00–13:00 UTC äikest (TSRA), tugevaid vihmahooge ning rünksajupilvi (CB), samuti periooditi oluliselt piiratud nähtavust. Näiteks on TAF-is märgitud: “TEMPO 1309/1313 2000 TSRA FEW013 SCT018CB BKN025”, mis tähendab, et just sellel ajavahemikul, mil pidi toimuma vaidlusaluse lennu eelnev sisselend XXX, oli oodata äikest, tugevat vihma ja madalaid pilvi. Prognoositud halbade ilmastikuolude tõttu vähendas Istanbuli Lennujaama lennuliiklust koordineeriv asutus MADKOM 13.11.2023 sissetulevate lendude mahtu ning nõudis mitmete lendude, sh vaidlusalusele lennule eelnenud sisselennu XXX tühistamist. Kuna vaidlusalust lendu XXX pidi teenindama sama lennuk ja meeskond, ei olnud võimalik seda lendu teostada. Asjaolu, et kõiki Istanbuli Lennujaama saabuvaid lende ei tühistatud, ei viita sellele, justkui oleks kostja tühistanud vaidlusaluse lennu põhjendamatult.
14.Hageja on viidanud sellele, et enamik 13.11.2023 Istanbuli saabunud ja väljunud lende toimusid. Sellest järeldab hageja, et ilmastikutingimused Istanbuli lennujaamas ei saanud olla halvad ning kostja tühistas lennu operatiivsetel ja majanduslikel kaalutlustel. Kostja 4
leiab, et see seisukoht on eksitav. Esiteks, halvad ilmastikutingimused ei tähenda tavaliselt, et kõik lennud tühistatakse. Lennunduses on sellistes olukordades tavapärane praktika lendude mahu vähendamine, eriti kui tegemist on äikese, tugeva vihmasaju ja rünksajupilvedega, mis mõjutavad lennujaama läbilaskevõimet. Kostja ei ole väitnud, et kõik 13.11.2023 lennud tühistati, vaid on selgitanud, et lendude mahtu tuli vähendada.
15.Teiseks, hageja väide, et kostja tühistas lennu operatiivsetel või majanduslikel põhjustel, ei vasta tõele. Seda kinnitab eelnevalt esitatud ja analüüsitud MADKOM-i otsus ning Istanbuli Lennujaamas prognoositud ilmastikutingimused. Kostja tegi kõik endast oleneva, et vältida reisija hilinemist lõppsihtkohta. Asenduslend, mis väljus 14.11.2023, oli antud olukorras mõistlikuim ja parim lahendus. Reisija lennu XXX ja sellele eelnenud sisselennu XXX tühistamise puhul ei olnud kindlasti tegemist asjaoludega, mida kostja oleks saanud või pidanud mõistlikult ette nägema või oleks suutnud neid mõjutada, seega pidi kostja leidma reisijale mõistliku alternatiivse viisi lõppsihtkohta jõudmiseks.
16.Võttes arvesse, et hageja põhinõue on täielikult alusetu ja põhjendamatu, tuleb täielikult rahuldamata jätta ka kõik hageja viivise- ja sissenõudmiskulude nõuded. Hageja sissenõudmiskulude nõue on pahatahtlik ja tuleb jätta rahuldamata. Nõuete loovutamise lepingutest nähtub, et hageja saab tasu nõude sissenõudmise eest. Hageja kuritarvitab VÕS § 1131 lõiget 1, kuivõrd ta soovib üksnes kostja arvel rikastuda. Alternatiivselt palub hageja jätta sissenõudmiskulude nõude rahuldamata, sest hageja rakendab seda normi hea usu põhimõtte vastaselt ja kuritarvitab õigusi ning soovib tekitada kostjale ja teistele lennuettevõtjatele kahju (TsÜS § 138 lõige 2). Kohtu põhjendused
17.04.02.2026. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
18.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu kostjalt väljamõistmise osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
19.Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: • Reisijal oli kinnitatud broneering XXX kostja 13.11.2023. a kell 18:45 lennule XXX Tallinn-Istanbul-Amman. • Lend pidi saabuma Istanbuli 13.11.2023. a kell 23:25 ning sihtpunkti 14.11.2023. a kell 04:30, kuid lend tühistati (dtl 28, 185). • Tallinn – Amman lennu vahemaa on 3 189 km. • Kostja pakkus 13.11.2023. a kell 9:45 saadetud e-kirjas reisijatele asenduslendu 13.11.2023. a kell 12:25 lennule TK1422 Tallinn-Istanbul-Amman või 14.11.2023. a kell 18:45 lennule XXX Tallinn-Istanbul-Amman (dtl 185). • Reisija poolt valitud asenduslend väljus 14.11.2023. a kell 18:45 ning saabus sihtkohta 15.11.2023. a kell 04:50 (dtl 38). • Reisija hilines sihtpunkti 24 tundi ja 20 minutit.
20.Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista hüvitis summas 400 eurot, viivis ja võla sissenõudmiskulu. Hageja hinnangul ei esinenud lennu tühistamise puhul tegelikkuses METAR andmetel erakorralisi asjaolusid, mis oleksid tinginud lennu 5
tühistamise. 13.11.2023. a olid ilmastikutingimused lennu XXX planeeritud saabumise ajal (s.o 23.25) soodsad ning ei olnud erakordselt piiravad lennutegevuse jaoks. Hageja lisab ka, et flighetra.net andmetel lendasid 13.11.2023. a Istanbuli lennujaama välja lennu TK 1423 väljumise ajal (s.o. 15:10) erinevates suundades küll mõningase hilinemisega, kuid lennu tühistamist tuli ette vaid ühel juhul. Samuti nähtub, et 13.11.2023. kella 23:25 ajal, mil pidi saabuma Tallinn-Istanbul lend TK 1424 saabus enamik lende Istanbuli õigeaegselt.
21.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja vastuväite kohaselt oli lennu tühistamise ajal Istanbuli lennujaamas lendamiseks ja maandumiseks sobimatud ilmastikuolud. Vaidlusalune lend tühistati lennule eelneva, lend nr XXX, tühistamise tõttu. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud TAF 12.11.2023. a ilmastikuraporti (dtl 132133), METAR ilmastikuraporti (dtl 134-135) ja kostja juhtimiskeskuse e-kirjad (dtl 120125). Kostja pakkus reisijale asenduslendu. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud 13.11.2023. a saadetud e-kirja (dtl 185).
22.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
23.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
24.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
25.Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 punkti a kohaselt pakub tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral reisijatele abi vastavalt määruse 261/2004 artiklile 8. Määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt – kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijale seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu. 6
26.Kohtu hinnangul on lennuettevõtjal õigus raskete ilmastikuolude tõttu lend tühistada ja sellele otsustusele ei ole kolmandatel isikutel põhjust hinnanguid anda. Samas ei tõenda kostja poolt esitatud tõendid, et tegelikkuses oleksid 13.11.2023. a kell 15:10 Istanbuli lennujaamast välja lennu TK 1423 väljumise ajal (s.o. 15:10 (12:10 UTC)) olnud halvad ilmastikuolud.
27.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on lennu tühistamine tehtud 13.11.2023. a kell 03:37 (kohalik aeg)(dtl 123). Kostja väitel on tuginetud 12.11.2023. a TAF raportile, mis lubas äikest, tugevaid vihmahooge ning rünksajupilvi. Kohus on kontrollinud kostja väiteid. 12.11.2023. a kell 16:40 (UTC) TAF raport (pikaajaline ilmaprognoos) lubas ajutisi tugevaid vihmahooge, äigest ja hootist tugevat tuult. 12.11.2023. a kell 22:40 (UTC) TAF raport lubas 40% tõenäosusega 13.11.2023. a kell 09:00 kuni 13:00 UTC äikest ja tugevaid vihmahooge. 13.11.2023 kell 04:40 TAF raport vihma, äikest ja tugevaid tuulehooge ei ennustanud. 13.11.2023 kell 10:40 TAF raport vihma, äikest ja tugevaid tuulehooge ei ennustanud. Nii METAR kui TAF uuendab prognoose 7 tunnise ajavahemiku järel. Seega 7 tundi enne lennu õhkutõusmist oli teada, et puudus tegelikkuses igasugune vajadus lendude tühistamiseks halbade ilmaolude tõttu ning 15 tundi enne õhkutõusmist oli halbade ilmastikuolude tõenäosus 40%. METAR (lühiajaline ilmaprognoos) andmed näitavad, et tegelikkuses valitsesid 13.11.2023. a kell 12:10 UTC lendude õhkutõusmiseks soodsad ilmaolud. Hageja poolt esitatud flighetra.net väljavõtte kohaselt väljusid vaidlusalusel ajavahemikul lisaks teiste lennuettevõtjate lendudele ka Turkish Airlines Inc lennud, mis kohtu hinnangul tähendab seda, et kostja ei tühista tavapäraselt lende olukorras, kus pikaajaline ilmaprognoos lubab 40% tõenäosusega halbu ilmastikuolusid. Juhul kui Istanbuli lennujaam tühistab osaliselt lennud lennujaama koormuse optimeerimiseks, on see lennujaama ja lennuettevõtja vaheline õigussuhe, mis ei saa kohtu hinnangul mõjutada kostja vastutust reisija ees ja reisija õigusi.
28.Kohus on aga käesolevas menetluses seisukohal, et kostjapoolne tegevus asenduslendude pakkumisel seadis reisija olukorda, kus tegelikkuse ei olnud reisijal mõistlikku alternatiivi võimalikult kiiresti sihtpunkti jõuda. Kostjani jõudis teave lennu TK 1423 tühistamise kohta 13.11.2023. a kell 5:03 eesti aja järgi (dtl 120). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jõudis teave kell 12:25 toimuva asenduslennu kohta reisijani kell 09:45. Kuivõrd algselt planeeritud lend pidi väljuma 13.11.2023. a kell 18:25 puudus reisijal igasugune mõistlik põhjus olla teabe saamise hetkel lennujaamas. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud reisija elukoht ka lennujaama vahetus läheduses, mistõttu puudus reisijal võimalus olla lennujaamas 45 minutit pärast asenduslennust teadasaamist. Euroopa Kohus on otsuses C-263/20 leidnud, et EU määruse 261/2004 artikli 2 punkti 1 ja artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu rohkem kui tunni võrra varasemaks. Käesoleval juhul väljus esimene alternatiivne asenduslend 6 tundi ja 20 minutit varem ja võimalikest alternatiivsetest lendudest teavitati reisijat ette 2 tundi ja 40 minutit. Kostja pakkus teise alternatiivina lendu 14.11.2023. a kell 18:25, mis saabus sihtkohta 24 tundi hiljem. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks teinud pingutusi, mis oleksid võimaldanud reisijal jõuda sihtpunkti esimesel võimalusel (vt Riigikohtu 19.11.2025. a lahend 2-23-117906 p 17 ja EKo 11.06.2020. C-74/19, p 59-60). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 03.07.2024. a kuni 03.09.2025. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 53,71 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 7
teises lauses sätestatud määras alates 04.09.2025. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kohtusse pöördumine ja hüvitise väljamaksmise viibimine on tingitud hageja käitumisest. Hageja pöördus kostja poole, pöördumine jäid tähelepanuta. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 53,71 eurot on põhjendatud.
30.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 04.09.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja viivitamist ei saa kohtu hinnangul põhjendatuks pidada. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse.
31.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus tähtaegselt täita. Kostja sellesisulised vastuväited on otsitud ja paljasõnalised. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 1 680 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 534,31 eurot tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 175 eurot.
34.TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja menetluskulusid 61,66 euro võrra.
35.Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha ning täiendava seisukoha koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud.
36.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 8
175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu käesolevas menetluses, kus tuli esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 1 618,34 eurot.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.