Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1. oktoobril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt kohtuistungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtukutse toimetati kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 3 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks muu hulgas ka õigusabikulud summas 12 000 krooni. Hagejat on menetluses läbivalt esindanud Korteriühistu juhatuse liige YA. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt sama seadustiku §-s 218 sätestatule. Esindamine kohtus on sätestatud TsMS §-s 217. Tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja oleks kasutanud nende koostamiseks lepingulise esindaja abi. Samuti osales hageja juhatuse liige YA kohtu eelistungil. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks Osaühingu L (registrikood XXX kustutatud) poolt hagejale väljastatud kviitungist nr 033 summas 6 000 krooni, 03.07.2009.a lepingus nr 4 osutatud teenuste kirjeldusest ja maksekorraldusest nr 92, millest nähtuvalt on hageja tasunud IB’le 6 000 krooni. Seda enam, et õigusabikulude tasumist tõendava kviitungi 03.07.2009.a väljastanud Osaühing L on äriregistrist kustutatud juba 07.11.2005.a. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik teha, kui asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Seega ei kuulu hageja taotletud õigusabikulu summas 12 000 krooni antud juhul hüvitamisele. Õigusabikulude kostjalt väljamõistmine oleks antud juhul ka ebaõiglane, sest tegemist oleks kulutustega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud ta ette näha. Ülalesitatud seisukohti toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu praktika (vt nt: 24.03.2010.a määrus tsiviilasjas nr 2-08-11552 või 04.01.2010.a määrus tsiviilasjas nr 2-0741716).

2-09-51492 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja on tasunud kohtu poole pöördumisel riigilõivu 6 000 krooni. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 24 769,89 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 5 000 krooni. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.