Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik M.Z (isikukood XXX; tegelik elukoht XXX; esindajad telefon XXX; e-post XXX) usaldusisik K.O (isikukood XXX; K.O; XXX; telefon XXX; epost XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M.Z (isikukood XXX) pankrot 2. aprillil 2026 kell 17.00 ja algatada M.Zi kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisik K.O töötasu suuruseks 891 eurot, millele lisandub käibemaks 213,84 eurot, kokku 1104,84 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot, K.O XXX (registrikood 10016048, KMKR EE100121575, arvelduskonto nr XXX AS SEB Pank).
4.Välja mõista M.Z-i pankrotivarast usaldusisiku tasu 5 eurot, millele lisandub käibemaks 1,20 eurot, kokku 6,20 eurot, K.O Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048, KMKR EE100121575, arvelduskonto nr XXX AS SEB Pank).
Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes K.O (isikukood XXX; K.O XXX; telefon XXX; e-post XXX).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 20. aprillil 2026 kell 10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
7.Kohustada M.Z-i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.
8.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja
võlanimekiri.
10.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 2. aprill 2027.
11.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
12.Jätta menetluskulud M.Z-i kanda.
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.M.Z (avaldaja) esitas 11.10.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse (tsiviilasi nr 2-25-17085). Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav M.Z (sünd 29.06.2012), kes ei ela koos avaldajaga. Avaldaja ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine töövõime- ja sotsiaaltoetus kokku 750 eurot. Igakuised väljaminekud on 750 eurot: transpordikulud 50–100 eurot, sidekulud 12 eurot, ülalpidamismaksed avaldajast lahus elavale lapsele 150–750 eurot ja lapse koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud vastavalt vajadusele. Elukindlustuseks maksab avaldaja igakuiselt 10 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Avaldaja omab vara (garaažiboks), mille väärus on umbes 4500 eurot. M.Z selgitas, et sissetulekute ja kohustuste proportsioon käib talle üle jõu, ühe võlausaldaja (Bondora AS) nõue on tema hinnangul õiguslikult vastuvõetamatu, tal on kujunenud psüühikahäired (patoloogiline hasartmängurlus ja tubakasõltuvus). Tervisliku seisundi tõttu ei ole M.Z püsivat tööd leidnud. M.Z soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Tema kohustuste suuruseks on 17 600 eurot ja igakuised maksed on kuni 250 eurot.
2.Kohus võttis 17.02.2026 määrusega M.Z-i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks K.O , keda kohustas hiljemalt 19.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja 2
makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 18.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4.30.03.2026 ärakuulamisel selgitas M.Z , et tal on Bondora AS laenu tõttu tekkinud makseraskused. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 50 eurot ja töövõimetoetus 674 eurot. Ühe kuu makseks võlausaldajatele võiks olla 150 eurot. Ta maksab lapsele elatist ja ka toetab vanemaid. M.Z nõustus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ning on aru saanud sellega kaasnevatest kohustustest. Kohtu põhjendused
5.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. M.Z-i sissetulekuteks on töövõimetoetus 674 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 50 eurot kuus, kokku 724 eurot kuus. Avaldaja osas tehti töövõimetoetuse määramise otsus 22.10.2025, mille kohaselt on M.Z-il puuduv töövõime – töövõimetoetuse maksmise periood on 21.11.2025 – 10.11.2030 ja toetuse suuruseks on 21,74 eurot päevas (30-päevase kuu puhul 652,20 eurot kuus). 19.02.2026 müüs M.Z endale kuuluva garaaži (HÜ Kivi Auto liikmesus nr 5) hinnaga 4000 eurot JAKO Invest OÜ-le. Talle kuulub telefon väärtusega 40 eurot. Avaldaja konto jääk seisuga 03.03.2026 on 1,07 eurot. Võlgnikul ei ole vara käsutamine piiratud, mistõttu kontode jääk võib olla muutunud. Võlausaldajate nõudeid on kokku 8008,71 eurot, millest põhinõuded moodustavad 7506,52 eurot ja kõrvalnõuded 502,19 eurot. M.Z-il on eraisiku ees üks võlg – XXX ees ca 100 eurot (seisuga 06.03.2026). M.Z-il on laenulepingutest tulenevad nõuded kahe eraisiku vastu: 1) R. T., 14.10.2024 antud laen 500 eurot; 2) R. U., 29.09.2024 antud laen 500 eurot. Avaldaja ei ole veel laene tagasi saanud ning ta on laenu andnud ka krediidiandjalt saadud laenu arvelt. M.Z maksab oma alaealisele lapsele vabatahtlikult elatist. M.Z on hasartmängusõltlane (nt garaaži müügist saadud rahast kulutas ca 3300 eurot hasartmängudele). Avaldaja jooksvad kulutused kuus on 162–762 eurot: sidekulud 12 eurot ja elatis 150–750 eurot. Usaldusisik on vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kontrollinud ulatuses, mida võiks mõistlikult eeldada ning ei saa välistada, et menetluse jätkumisel nõudeavalduste sisust tulenevalt detailse vastutustundliku laenamise põhimõtete kontrolli käigus võidakse tuvastada võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisi. Võlgniku vastu olevad laenunõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Avaldaja suudaks võlgade ümberkujundamise menetluses praeguse sissetuleku juures maksta kohustusi ca 150 euro kaupa. Juhul, kui tasuda põhiosa nõudeid (7506,52 eurot) igakuiselt võlgniku poolt soovitud 150 euro kaupa, siis kuluks võlgade maksmiseks ca 50 kuud, ehk 4 aastat ja 1 kuu. Võlgniku hinnangul on ta maksejõuetu, kuna igakuised maksed ei ole talle jõukohased. Usaldusisiku hinnangul võlgnik ei ole maksevõimeline, sest pärast laenumaksete tasumist jääb talle nii enda vajadusteks kui lapse elatise tasumiseks ca 470 eurot. Elatusmiinimumi arvestades peaks see summa olema 659 eurot. Võlgnikul igasugune vara puudub. Töötamised võivad jääda võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt lühiajalisteks. 3
M.Z-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on laenukohustuste võtmine olukorras, kus ta oli teadlik nii oma töövõimetusest kui ka hasartmängusõltuvusest. Maksejõuetuse tekkimise aega on hetkel keeruline hinnata. Usaldusisik tegi kohtule ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 8008,71 eurot ning M.Z-i sissetulekuteks on töövõime- ja sotsiaaltoetus kokku 724 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik tervislike probleemide tõttu stabiilselt ei tööta ning töötamiste perioodid võivad olla lühiajalised. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
7.Kohus, vaadanud M.Z-i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi.
8.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel M.Z-i pankrotihalduriks K.O , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku 4
ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et K.O on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 02.04.2027. Usaldusisiku tasu
11.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 tundi ja 30 minutit tasuga 140 eurot tunnis. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 1890 eurot, millele lisandub käibemaks 453,60 eurot, kokku 2343,60 eurot. Usaldusisiku tasust 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, tuleb välja mõista riigi vahenditest. Usaldusisiku tasust 1004 eurot, millele lisandub käibemaks 240,96 eurot, kuulub väljamõistmisele M.Z-i pankrotivarast. Büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg 13 tundi 30 minutit on põhjendatud. Kohus, arvestades riigi vahenditest usaldusisiku tasu poole tunni hüvitamise piirmäära, määrab tasuks K.O-le usaldusisiku ülesannete täitmise eest 891 eurot, millele lisandub käibemaks 213,84 eurot, kokku 1104,84 eurot. Usaldusisiku tasu hüvitamine 1098,64 euro ulatuses tuleb määrata riigi vahenditest ning PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel 6,20 euro ulatuses pankrotivarast. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o K.O Õigusbüroo osaühingule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.