Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-07-48158 maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõuet OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 443 754,- Eesti krooni esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p. 1 tähenduses.

Edasikaebamise kord Määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega on pooled kokkuleppel lühendanud ühele tööpäevale, määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Asjaolud 19.11.2007.a. esitas OÜ Viiking Projekt (pankrotis) kohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu tagatise andmise tagasivõitmiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamise nõudes. Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-07-30890 rahuldati AS Transiitveod pankrotiavaldus ning 12. oktoobril 2007.a. kuulutati välja OÜ Viiking Projekt (registrikood 10702565, asukoht Valuste tee 6, Lihula, 90303 Lihula vald) pankrot (lisa nr 2). Kohtuotsusega nimetati võlgniku OÜ Viiking Projekt pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud enne pankroti väljakuulutamist tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve ning mis tuleb seetõttu PankrS § 109 lg 2 kohaselt kohtu poolt kehtetuks tunnistada. Võlgniku omandis on Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1076732 kantud kinnisasi aadressil Lihula vald, Lihula vallasisene linn, Valuste tee 6. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 22. märtsi 2007.a. kinnistamisavalduse alusel (lisad nr 3-4) on 09. aprillil 2007.a. kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 2.800.000,00 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Hüpoteegikande kohaselt on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud Eesti Vabariigi nõuete kasuks. Eelmärgitud tehinguga ehk hüpoteegi seadmisega võlgniku omandis olevale kinnisasjale saavutas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) olukorra, kus võlgniku pankrotimenetluses rahuldatakse kinnisasja müümisel Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel enne teisi tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudeid st Eesti Vabariik saavutas võlgniku pankrotimenetluses eelisseisundi võrreldes teiste võlgniku võlausaldajatega. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on võlgniku pankrotimenetluses esitanud nõude summas 2 443 754,- krooni (lisa nr 5). Vaidlusalune tehing kahjustab võlausaldajate huve ning kuulub PankrS § 118 lg 1 kohaselt käesoleva hagi alusel kehtetuks tunnistamisele, sest Eesti Vabariik teadis või pidi teadma tehingu tegemisel, et sellega kahjustatakse teiste võlgniku võlausaldajate huve. Võlgnik ei olnud kohustatud sõlmima Eesti Vabariigiga (Maksu- ja Tolliameti kaudu) asjaõiguslepingut hüpoteegi seadmiseks, mis tagaks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõudeid. Pelgalt asjaolu, et võlgnikul oli maksuvõlg, ei sea võlgnikule kohustust sõlmida tehinguid, millega koormataks vara Eesti Vabariigi kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks.

2-07-48158 Eeltoodu ja PankrS § 109 lg 2, 153 lg 1 p 1, 114 lg 1 p 2, 118 lg 1, 110 lg 1 p 2, lg 2, AÕS § 64 1 alusel palub hageja:

TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

2-07-48158 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg. 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on avaldanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 168 lg. 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. TsMS § 661 lg. 4 järgi poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud ühe tööpäevani. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS §

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.