Kohtulahend

ASJAOLUD

Avaldaja leiab, et antud juhul on vajalik peatada kinnistu vormistamine enampakkumuse võitnud isikule ja edasine täitemenetlus peatada, et reguleerida ja säilitada olukord kuni asjas tehtava kohtutäituri otsuse jõustumiseni või selle vaidlustamisel maakohtu määruse jõustumiseni. Tuleb tagada olukord, et kaebuse ja hagi rahuldamise korral ei oleks omandiõigus läinud üle käesolevas täitemenetluses enampakkumise võitnud isikule juhuks kui kaebused rahuldatakse. Ning ei ole tagatud, et nimetatud isik ei koorma kinnistut asjaõigustega ning ei ole tagatud ka see, et ta ei võõranda kinnistut, mis raskendaks ilmselgelt kaebuse ja hagi rahuldamisel tehtavate lahendite täitmist.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 4771 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TsMS § 382 lg 1 sätestab, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. Avaldaja põhjendas, ei saa koheselt esitada kaebust maakohtule kohtutäituri tegevusele, toimingutele ja otsustele enne kui on esitatud kaebuse kohtutäituri tegevusele lahendamiseks kohtutäiturile. Samas ei ole otstarbekas hagi esitamine enne kui kohtutäitur on kaebuse lahendanud. Hagi esitamisel on vaja tasuda riigilõiv ja juhul kui kohtutäitur siiski peaks kaebuse rahuldama ja hageja võtab hagi tagasi, saaks hageja riigilõivust tagasi vaid 50 %. Hagi esitamine enne kaebuse lahendamist kohtutäituri poolt võib kaasa tuua põhjendamatuid menetluskulusid. Seega ei ole mõistlik hagi esitamine enne kui kohtutäitur on kaebuse otsusega lahendanud. Kohus leiab, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et hagi esitamine enne kaebuse lahendamist kohtutäituri poolt võib kaasa tuua põhjendamatuid menetluskulusid, ei ole piisav põhjendus selleks, et tagada hagi enne hagi esitamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovib avaldaja saavutada, et kordusenampakkumisel müüdud vara ei läheks kordusenampakkumise võitja omandisse. Seadus ei sätesta antud juhul hagita menetluses esialgse õiguskaitse rakendamist. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul otsustab täitemenetluse peatamise kohtutäitur ise, otsusele õigus esitada kaebus. Juba toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on vaja aga esitada vastav hagi (TMS § 223). Hagi tagamine seoses kohtutäiturile esitatud kaebuse ja selle peale tehtud otsuse võimaliku hilisema menetlemisega kohtus, ei anna avaldajale soovitud tulemust kinnistu enampakkumise tulemuste osas.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.