Kohtu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2010.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-40093
Tsiviilasi
DOÜ avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist.
Menetlustoiming
Hagi tagamise otsustamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: DOÜ (registrikood xxx, asukoht Xxx); Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik (Advokaadibüroo Aavik & Partnerid, Tuukri 19, 10152 Tallinn; epost: [email protected]); Puudutatud isik: RKAS Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Kohtumääruse resolutsioon
hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. TsMS § 381 lg 2 kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus, tutvunud avaldaja taotlusega hagi tagamiseks enne hagi esitamist, leiab, et avaldaja taotlus hagi tagamise abinõu rakendamiseks enne hagi esitamist tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et avaldaja ei ole avalduses märkinud, milliseid nõudeid kavatseb avaldaja hagimenetluses esitada (TsMS § 381 lg 2). Ainuüksi asjaolu, et nõude aluseks olevad dokumendid ei ole eesti keeles, ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks ei ole võimalik haagivaldust koheselt esitada. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et avaldaja poolt taotletav abinõu, ei ole antud juhul kohane. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 256 lg 1 kohaselt võib kinnisasja koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, lg 2 kohaselt võib ostueesõiguse seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kohus selgitab, et ostueesõigus on õigus astuda kahe isiku poolt sõlmitud võõrandamislepingusse ühe lepingupoole, omandaja, asemele. AÕS § 257 lg 3 kohaselt kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 kohaselt ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi kuuenda lõike kohaselt eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. Kohus selgitab, et juhul kui müüja ostueesõigust rikkudes ostueesõigusega koormatud eseme omandi ostjale üle annab, on müüja tehtud käsutustehing, mis ostueesõiguse nurjas, tühine. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et tulenevalt VÕS §- ist 249 ja 250, peab olema müüja ja ostja vahel sõlmitud müügileping ning seejärel on ostueesõigust omaval isiku kahe kuu jooksul õigus teostada ostueesõigust. Kui kohus antud juhul seaks kinnistusraamatusse keelumärke, siis ei oleks RKAS-il võimalik sõlmida ostjaga müügilepingut ning selle tulemusena ei saaks DOÜ teostada ostueesõigust. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et avaldaja taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks enne hagi esitamist, tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
Mai Grauberg Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.