Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-07-13681

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 09.04.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt Ametlikes Teadaannetes ilmus teade, et 30.03.2007 toimub AS JN Fashion Line Internatsional (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek Narvas l. Mai 2 vastavalt Pankrotiseaduse § 106 lg 2 alusel OÜ Livrello, kui uue võlausaldaja nõudel. Koosolek võttis vastu otsuse tunnistada kaitstud võlausaldajate AS JN Fashion Laine Internatsional (pankrotis) FIE Tatjana Šušerova ja AS Nestco Trading nõuded kehtetuks, et väidetavalt on esitatud vale informatsiooni. Hageja peab koosolekul tehtud otsust põhjendamatuks ja kehtetuks järgmistel põhjustel. Koosoleku algul teatas pankrotihaldur, et igal koosolekust osavõtjal on üks hääl, kuigi Narva Linnakohtu jõustunud määrusega kohtunik Natalja Losevtsova kinnitas häälte arvuks hoopis 10 159 vastavalt 1000 EEK nõue üks häält. Kui see oli pankrotihalduri poolt teatavaks tehtud, nõudsime, et koosolekul osaleks kohtunik, millele haldur vastas, et siin otsustan mina keda kutsuda koosolekule ja kui teile ei meeldi võite ära minna. Järgnes koosoleku juhataja valimine ja protokollija valimine. Haldur pakkus protokollijaks Gennadi Michelsoni jäägi arusaamatuks kellena ta seal esineb. Kas FIE Tatjana Šušerova endine esindaja, kelle initsiatiivil alustati pankroti menetlust AS JN Fashion Laine Internatsional (pankrotis) vastu või füüsiline isik kellel lubas osaleda haldur. Kuigi koosolekul osalejad olid selle vastu määras haldur protokollijaks siiski Gennadi Michelsoni. Tekib kahtlus, et haldur eelistab Michelsoni kuna nad töötasid antud pankrotimenetluses koos. Kuid antud juhul on Gennadi Michelsoni. võlausaldaja OÜ Livrello juhatuse liige. Vastavalt Pankrotiseaduse § 55 lg 2 peab kõigisse võlausaldajatesse ja võlgnikusse haldur suhtuma võrdselt. Kui püüdsime selgust saada uue võlausaldaja OU Livrello suhtes, vastati meile, et see ei ole teie asi, kuidas sai võlausaldajaks OÜ Livrello. Pidevalt sekkus koosoleku juhatamisse Gennadi Michelsoni kuigi talle sõna ei antud. Järgnes häälte jagamine: 1 - hääl OÜ Livrello, kuigi ei olnud esitatud ühtki dokumenti, mis seda kinnitaks, et tal on õigus sellele häälele. 1 - hääl FIE Tatjana Šušerova (uus võlausldaja Juri Nesterenko). OÜ Katrameks - 1 hääl. AS NestcoTrading 1 hääl. MTA 1 hääl. Pankrotihaldur 1 hääl. AS JN Sewing Enterprise (pankrotis) 0 häält. Koosolekul hääletati kes on FIE Tatjana Šušerova ja AS Nestco Trading nõude vastu vastu hääletas, pankrotihaldur, OÜ Livrello ja MTA. Kui ülejäänud Šušerova ja AS Nestco Trading ning OÜ Katrameks hääletasid poolt vastati, et teie hääled ei loe siin midagi. Kui pankrotitoimkonna esimees soovis vastavalt Pankrotiseaduse § 73 lg 2 tutvuda halduri toimikuga öeldi Genandi Michelsoni poolt, et sellist asja ei eksisteeri.

2(6)

Tsiviilasi nr 2-07-13681

Peale seda haldur teatas, et koosolek on lõppenud, ja palus allkirjastada protokoll. Protokoll oli koostatud käsitsi, loetamatus kirjas ja arusaamatu, küsimusele millal saame protokolliga tutvuda vastati, et 10 päeva pärast. Pankrotihaldur oma tegevusega rikkus Pankrotiseaduse § 73 lg 2 ja 81 lg l sätteid, milles öeldakse, et otsus võetakse vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega. Ülaltoodust juhindudes ja Pankrotiseaduse § 83 lg 1 palutakse tunnistada AS JN Fashion Laine Internatsional (pankrotis) 30.03.2007 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku kehtetuks, kuna selle vastuvõtmisel on rikutud seadust ja võlausaldajate üldõigusi. Samuti palutakse kutsuda kohtusse tunnistajad.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 09.04.2007. TsMS § 131 lg 1 järgi osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Tsiviiltoimiku materjalide kohaselt moodustab kostja aktsiakapital 305 700 krooni, seega saab hagihinnaks 30 570 krooni (305 700 krooni / 10).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, tunnistajate ülekuulamisest hageja loobus. Kostja nimel osalenud pankrotitoimkonna esimees I. Golovina hagi ei tunnistanud, kuna see on ebaselge, ei ole selge millised seaduse nõuded olid rikutud, ei nähtu kuidas on kahjustatud võlausaldajate huvid, palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohtu 14.07.2010 resolutsiooniga jäeti hagi rahuldamata. Hageja ei teatanud kohtule, kas ta soovib esitada apellatsioonkaebuse, mistõttu kohus leiab, et peab 14.07.2010 tehtud otsust täiendama puuduva osaga. Vastavalt TsMS § 448 lg 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Tulenevalt TsMS § 632 lg 3 teisest lausest kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 3(6)

Tsiviilasi nr 2-07-13681

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Vastavalt PankrS § 79 lg-le 4 haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Vastavalt PankrS § 100 lg 1 nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldur määrab nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul pidada mitu nõuete kaitsmise koosolekut. Sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et võlausaldajal ja võlgnikul on enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. 12.03.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud teate kohaselt (elektrooniline väljaanne Ametlikud Teadaanded) haldur teatas, et tulenevalt Pankrotiseaduse § 106 lg 2 toimub uus nõuete kaitsmise koosolek 30.03.2007 algusega kl 14.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja ruumides asukohaga 1.Mai tänav 2, Narva. Nõudeavalduste ja kirjalikult esitatud vastuväidetega saab tutvuda 5 päeva jooksul enne koosolekut Advokaadibüroos Sergei Narusberg asukohaga Paldiski mnt 22, Tallinn 10149, eelneval kokkuleppel halduriga e-post [email protected] või telefonil 648 0170. Teate ilmumise ajal kehtinud PankrS § 106 lg 2 redaktsiooni kohaselt kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. 30.03.2007 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt üldkoosoleku päevakorras oli üks küsimus – nõuete kaitsmine. Kohus leiab, et üldkoosolek oli kokku kutsutud protseduurireeglitest ja tähtajast kinni pidades. Hageja mainib, et 30.03.2007 nõuete kaitsmise koosolekul pankrotihaldur andis hääled järgmiselt: üks võlausaldaja – 1 hääl.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-07-13681

AS Fashion Line International (pankrotis) 30.03.2007 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli lisa ja registreerimislehe kohaselt hageja esindaja osales 30.03.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ning kirjutas alla tunnustatud nõuete nimekirjale. Samuti registreerimislehe kohaselt J N sai 10 159 häält, seega hääled anti mitte hageja poolt näidatud viisil. 30.03.2007 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (tl 40-43) ei ilmne, et üldkoosolekul tekkis vaidlus häälte arvu osas. Tulenevalt PankrS § 80 lg-st 3 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Kohtunikule pole mitte keegi teatanud, et häälte arvu määramisel võib tekkida vaidlus ning ka kohtunikul selliseid kahtlusi ei tekkinud. 30.03.2007 üldkoosoleku protokollis kirjapandu ei ole hageja poolt tõenditega ümber lükatud. 30.03.2007 üldkoosoleku protokollist on näha, et G. Mihelson oli protokollija. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud PankrS § 62 lg 1 kohaselt haldur täidab oma kohustusi isiklikult. Üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel võib haldur kasutada kolmandate isikute abi. Pankrotimenetlusega seotud tehingu võib haldur teha ka esindaja kaudu. PankrS § 80 lg 1 kohaselt võlausaldajate üldkoosolekut juhatab haldur. Kohus leiab, et sellega, et protokolli koostas mitte haldur, aga teine isik, ei olnud rikutud võlausaldajate huvid. 30.03.2007 üldkoosoleku protokolli kohaselt koosoleku juhatas pankrotihaldur. Teised tõendid ei ole kohtule esitatud. Hageja väide, et häälte jagamisel iga võlausaldaja, peale AS JN Sewing Enterprise (pankrotis), sai 1 hääl, ei vasta esitatud dokumentidele. Vastavalt 30.03.2007 üldkoosoleku protokolli lisale (registreerimisleht) MTA sai 1 893 häält, J N 10 159 häält, OÜ Katrameks 30 häält töötajad kokku 322 häält, AS Nestco Trading 4 859 häält ja OÜ Livrello sai 19 häält. 30.03.2007 üldkoosoleku protokollist ei ilmne, et mõned võlausaldajad hääletasid FIE Tatjana Šušerova ja AS Nestco Trading nõuete poolt, seega hageja väited, et neile vastati, et nende hääled ei loe siin midagi, jäävad paljasõnalisteks. Kohus leiab, et hageja väide, et üldkoosolekul pankrotitoimkonna esimehele ei andnud võimalust tutvuda halduri toimikuga, öeldes, et see ei eksisteeri, on antud asja arutamisel asjakohatu kuna ei saa olla aluseks võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt PankrS § 103 lg 7 tunnustatud nõuete kohta oli halduri poolt koostatud nimekiri, millele kirjutasid alla kõik kohalolevad võlausaldajad. Lähtudes kõigest ülaltoodust leiab kohus, et kõik 30.03.2007 nõuete kaitsmise üldkoosolekul vastuvõetud otsused on seaduslikud, nende kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust, seoses millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

5(6)

Tsiviilasi nr 2-07-13681

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.