Tsiviilasi nr 2-10-28274
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
17.juuni 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-28274
Tsiviilasi
A K taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist
Menetlustoiming
Hagi tagamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja : A K (is.kood X; elukoht : X)
esindajad
Kostja : T M (is.kood X; elukoht : X)
Juhindudes TsMS §79 lg.1, §371 lg.1 p.2, ,§372 lg.5, §382 lg.1, §§463466 ja §661, kohus määras: Keelduda A K hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest, sest asi ei allu Tartu Maakohtule. Tagastada A K hagi tagamise taotlus koos lisadega.
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Hageja taotlus 15.06.2010.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud A K avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avalduse kohaselt : on hageja ja T M sõlminud 13.07.2009.a. väljaostukohustusega rendilepingu, mille alusel hageja rentis T.M sõiduauto XXX X (reg.nr. XX XXX) ning millise rendiobjekti pidi T.M mõistliku aja jooksul pärast viimase rendimakse laekumist ümber registreerima hageja nimele. Hageja väidab, et pärast tema poolt viimase osamakse tasumist hakkas T.M esitama täiendavaid nõudeid ning keeldus sõiduki hageja nimele vormistamisest. 14.06.2010.a. pöördus hageja poole T M, kes nõudis rendiobjektiks olnud sõiduki väljaandmist, teatades, et T.M on sõiduki müünud temale ja ta on sõiduki omanikuna kantud autoregistrisse. Hageja avaldab, et soovib esitada kohtule hagi omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele sõidukile, kuid arvestades asjaolu, et T.M võib püüda realiseerida sõidukit kolmandatele isikutele ja seeläbi muuta võimatuks tulevase kohtulahendi täitmise, palub hageja kohaldada hagi tagamist enne hagi esitamist, keelates T.M sõiduki võõrandamine ja koormamine.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, põhjalikult tutvunud taotlusega ja analüüsinud selles toodud motiive, leiab, et hageja taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist menetlusse võtmisest tuleb antud juhul keelduda, sest asi ei allu Tartu Maakohtule.
„Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 26/05-197) §382 lg.1 (kolmas lause) sätestatust tulenevalt esitatakse hagi tagamise avaldus enne hagi esitamist sellele kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. Hageja on hagi tagamise taotluses avaldanud, et soovib esitada kohtule hagi omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele sõidukile T M vastu. Nimetatud isiku elukohaks on hageja märkinud „X m/k“ /tl.1/. TsMS §69 lg.1 kohaselt on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus; kohtualluvus on üldine valikuline või erandlik. TsMS §79 lg.1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi (üldine kohtualluvus). Kuna isiku, kelle vastu hageja soovib suunata nõude, elukohaks on Harju maakond, ei kuulu taoline hagi (ja seeläbi hagi tagamise taotlus) menetlemisele Tartu Maakohtus. Kohus lisab, et kui eeldada hageja poolt nõude suunamist taotluses viidatud lepingut rikkunud isiku vastu, siis lepingu punkt 10.2 sätestab vaidlust lahendava kohtuna Harju Maakohtu /tl.5/ (kokkuleppeline kohtualluvus TsMS §71 ja §104) ning ka lepingupooleks oleva T M elukohaks on X, X, X m/k /tl.5/ (s.o. üldisest kohtualluvusest TsMS §79 lg.1 tulenevalt Harju Maakohtu menetluspädevus). Asjaolusid, mis võimaldaksid eeldada üldise, valikulise või erandliku kohtualluvuse sätete kohaselt hagiasja lahendamise kuulumist Tartu Maakohtu menetluspädevusse, kohus esitatud materjalide põhjal tuvastanud ei ole. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et hagi (hagi tagamise taotluse) lahendamine ei allu menetluspädevuslikult Tartu Maakohtule. Kuna TsMS-s hagi tagamist puudutavad sätted ei reguleeri õiguslikke tagajärgi hagi tagamise taotluse esitamisel ebaõige kohtualluvuse korral, kuid TsMS §381 lg.1 (kolmas lause) viitab sõnaselgelt hagi tagamise taotluse kohtualluvuslikule seotusele
hagi esitamisega ja seeläbi on hagi tagamise taotlus kohtualluvuse mõttes samastatav hagiavalduse esitamisega, kohaldab kohus selle menetlusliku küsimuse lahendamisel õigusnormi analoogiat. TsMS §371 lg.1 p.2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust (ja hagi tagamise taotlust) menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Ülalmotiveerituga asus kohus seisukohale, et hagi (hagi tagamise taotluse) lahendamine ei allu menetluspädevuslikult Tartu Maakohtule, mistõttu tuleb keelduda A.Koik’i poolt esitatud hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida hageja tähelepanu ka asjaolule, et TsMS §377 lg.1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eelnimetatud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt peab taotletav hagi tagamise abinõu olema seotud materiaalõigusliku nõudega ning -hagi tagamine olema suunatud asja lahendamisel tehtava kohtuotsuse täitmise võimalikkusele ja/või hageja nõuet otseselt mõjutava kostja tegevuse välistatusele. Hagi tagamise taotlusest nähtuvana viitab hageja lepingulisele (rent, ost-müük vms.) suhtele, millist reguleerib ja sellekohased õiguskaitseviisid sätestab „Võlaõigusseadus“ (VÕS) (RT 60/02-374). Samas on hageja taotluses viidanud soovile esitada asjaõiguslik negatoor- või vindikatsiooninõue, millist õigussuhet reguleerib ja õiguskaitseviisid sätestab „Asjaõigusseadus“ (AÕS) (RT 39/03-590). Seega teeb kohus hagejale ettepaneku menetlustoimingute edaspidistel teostamisel hinnata kohustuse tekkealuseid (TsÜS §5) ning sellest johtuvana kaaluda nõude formuleeringut ja nõude adressaati ning seeläbi teha otsustus ka kohtualluvuse valiku osas.
Aare Kaldma kohtunik 17.06.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.