Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-8) ning kohtuistungil selgitatu kohaselt toimus 16.02.2010.a algusega kell 16.00 aadressil Väike-Ameerika 8-203 Tallinnas OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. Koosolek oli kokku kutsutud OÜ Kati PT pankrotihalduri poolt Ametlikes Teadaannetes 09.02.2010.a avaldatud teatega (tl 9). Pankrotihaldur lubas koosolekul osaleda alljärgnevatel võlausaldajatel ja nende esindajatel, määrates võlausaldajatele alltoodud hääled: - AS SEB Pank, esindaja Katrin Martinson, 6338 häält; - Priit Toomjõe (pankrotis), esindaja Katrin Martinson, 2786 häält; - OÜ Tallinna Õigusbüroo, esindaja Alari Avamägi, 131 häält; - OÜ Credit24, esindaja Kristjan Vahar, 3000 häält; - Aime Toomjõe, esindaja Kristjan Vahar, 92 häält; - Lembit Toomjõe, esindaja Kristjan Vahar, 769 häält. Pankrotihaldur ei lubanud koosolekul osaleda võlausaldajana Madis Kasemetsal, kes oli nõude loovutamise lepingu alusel omandanud tunnustatud nõude P. Toomjõelt (pankrotis) ja keeldus M. Kasemetsa esindajalt Kristjan Vaharilt M. Kasemetsa poolt antud volikirja vastu võtmast (võlausaldajate üldkoosoleku protokoll tl 10-13). Seda hoolimata asjaolust, et M. Kasemetsa esindaja Kristjan Vahar esitas haldurile M. Kasemetsa teate nõudeõiguse loovutamisest (teade tl 16). Nõudeõiguse loovutamist tõendava kinnituse oli pankrotihaldurile enne koosoleku toimumist e-posti teel saatnud ka senine võlausaldaja Priit Toomjõe (e-kiri tl 17). Priit Toomjõe nõudeõigus OÜ Kati PT (pankrotis) vastu oli M. Kasemetsale üle läinud nimetatud isikute vahel 08.09.2009.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel (leping tl 18-19), mille punkti 5 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et OÜ Kati PT (pankrotis) vastu suunatud nõudeõigus läheb P. Toomjõelt M. Kasemetsale üle hetkest, kui OÜ Kati PT (pankrotis) suhtes algatatud pankrotimenetluses leiab P. Toomjõe nõue tunnustamist. Eelnimetatud tingimus saabus ja OÜ Kati PT (pankrotis) vastu suunatud nõue läks P. Toomjõelt M. Kasemetsale üle P. Toomjõe (pankrotis) nõude tunnustamise hetkest 28.01.2010.a vastavalt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile (tl 20-21). Seega oli 28.01.2010.a M. Kasemetsale läinud üle OÜ Kati PT (pankrotis) vastu suunatud võlanõue ja tal oli õigus osaleda OÜ Kati PT (pankrotis) 16.02.2010.a võlausaldajate üldkoosolekul, mida aga koosolek ei lubanud tal teha. Pankrotihaldur lubas koosolekul võlausaldajana M. Kasemetsa asemel osaleda hoopis senisel võlausaldajal Priit Toomjõel (pankrotis), keda esindas Katrin Martinson. AS SEB Pank taotlusel kokku kutsutud 16.02.2010.a OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate koosoleku päevakorras oli üks punkt – pankrotitoimkonna liikmete vabastamine ja uute toimkonna liikmete valimine. Enne koosoleku päevakorras olnud punkti arutamisele asumist tegi AS SEB Pank ja P. Toomjõe (pankrotis) esindaja Katrin Martinson ettepaneku tühistada 04.11.2009.a toimunud OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsus, mille kohaselt kinnitati võlausaldajad, kelle nõue on alla 1 000 000 krooni, väikese

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-9754 nõudega võlausaldajaks ja võlausaldajad, kelle nõude suurus algab 1 000 000 kroonist, suure nõudega võlausaldajaks, tehes ettepaneku kinnitada selliseks piiriks 3 000 000 krooni. Nimetatuga tegi AS SEB Pank ja P. Toomjõe (pankrotis) esindaja koosoleku päevakorra täiendamise ettepaneku, kuivõrd koosoleku toimumise kutses ei olnud märgitud, et koosoleku päevakorra punktiks on ka varasema koosoleku otsuse tühistamine. Haldur pani AS SEB Pank ja P. Toomjõe (pankrotis) esindaja ettepaneku hääletusele ning koosolek otsustas AS-i SEB Pank ja P. Toomjõe (pankrotis) häältega, et väikese nõudega võlausaldajaks on võlausaldaja, kelle nõue on alla 3 000 000 krooni ja suure nõudega võlausaldajaks on võlausaldaja, kelle nõude suurus algab 3 000 000 kroonist. Eeltoodud otsusega loodi koosolekul võimalus valida pankrotitoimkonna liikmeks väikese nõudega võlausaldajana senise võlausaldaja P. Toomjõe (pankrotis) esindaja Andrus Õnnik, kuivõrd P. Toomjõe (pankrotis) oli saanud väikese nõudega võlausaldajaks (omades nõuet suurusega 2 786 000 krooni). Järgnevalt tegi koosolek vastavalt päevakorrale AS SEB Pank ja senise võlausaldaja P. Toomjõe (pankrotis) häältega otsuse, millega vabastati OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmed Georgi Zordania, Kristjan Vahar ja Alari Avamägi ning valiti toimkonna liikmeteks väikese nõudega võlausaldajatest võlausaldaja P. Toomjõe (pankrotis) seadusliku esindajana Andrus Õnnik ja suurte nõuetega võlausaldaja AS SEB Pank esindajatena Janek Alvela ning Katrin Martinson. Hagejad OÜ Tallinna Õigusbüroo ja M. Kasemets leiavad, et OÜ Kati PT (pankrotis) 16.02.2010.a koosoleku otsus, millega tühistati 04.11.2009.a võlausaldajate üldkoosoleku otsus ja tehti seejärel otsus, millega vabastati senised pankrotitoimkonna liikmed Georgi Zordania, Kristjan Vahar ning Alari Avamägi ja nimetati uuteks pankrotitoimkonna liikmeteks Andrus Õnnik, Janek Alvela ning Katrin Martinson, tuleb tunnistada kehtetuks, kuivõrd see ei vasta seadusele ja selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Väikese nõudega võlausaldajate nõude suuruse piiri muutmisega lõi koosolek võimaluse valida pankrotitoimkonna liikmeks isik, kelle nõude suurus ületas 04.11.2009.a võlausaldajate koosoleku otsusega määratud väikese nõudega võlausaldajate nõuete nõude suuruse piirmäära (1 000 000 krooni). Vaidlusalune koosoleku otsus ei vasta seadusele lisaks ka veel selles osas, et otsustatud väikese võlausaldaja nõude suuruse piirmäär ei ole OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate nõuete suuruseid arvestades proportsionaalne. OÜ Kati PT (pankrotimenetluses) selgelt eristatavad suure nõudega võlausaldajad – AS SEB Pank, Credit24 OÜ ja Madis Kasemets – ja väikese nõudega võlausaldajad – Lembit Toomjõe, Eesti Vabariik, OÜ Tallinna Õigusbüroo, Aime Toomjõe, Nordea Finance Estonia AS ja AS G4S Eesti. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 164 lg 1, 165 ja 170 ning pankrotiseaduse (PankrS) §-dest 74 lg 6, 79 lg 4, 80 lg 2, 81 lg 6, 83 lg 1 paluvad hagejad tunnistada kehtetuks OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate 16.02.2010.a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati väikese nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõue on alla 3 000 000 krooni ja suure nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõude suurus algab 3 000 000 kroonist ning vabastati OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmed Georgi Zordania, Kristjan Vahar ja Alari Avamägi ja nimetati pankrotitoimkonna liikmeteks Andrus Õnnik, Janek Alvela ning Katrin Martinson. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja Kati PT OÜ (pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo ja pankrotitoimkonna esimees Katrin Martinson oma kohtule esitatud kirjalikes vastustes (tl 47-48 ja tl 97-98) märgivad, et vahetult enne võlausaldajate üldkoosolekut, s.o 16.02.2010.a. kell 14.34, saatis Priit Toomjõe (pankrotis) tõepoolest Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile emaili teel teate, et on nõude Kati PT OÜ (pankrotis) vastu summas 2 747 040 krooni loovutanud 08.09.2009.a M. Kasemetsale. Teade oli edastatud tavameiliga, mitte digitaalallkirjaga. Nimetatud asjaolu nähtub ka võlausaldajate üldkoosoleku protokollist. 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-9754 Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ei olnud enne koosolekut mingit informatsiooni P. Toomjõe (pankrotis) poolt nõude loovutamise kohta ega edastatud ka nõudeõiguse loovutamise dokumente. Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotihaldur küsis täiendavat teavet nõude võimaliku loovutamise kohta P. Toomjõe (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnikult, kuid ka temal puudus vastav teave. Samas peab Priit Toomjõe pankrotivõlgnikuna PankrS § 85 lg 1 kohaselt andma haldurile teavet oma vara ja kohustuste kohta, samuti pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Nõude tingimuslik loovutamine on ilmselgelt selline asjaolu, millest Priit Toomjõe oleks seadusest tulenevalt pidanud informeerima haldurit. Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik ei olnud kuni 16.02.2010.a. üldkoosolekuni nõude väidetavast loovutamisest teadlik. See asjaolu nähtub ajutise halduri aruandest ja nõuete kaitsmise koosoleku pikendamise määrusest tsiviilasjas nr 209-58025 (tl 99-100). Kostja pankrotihaldur on seisukohal, et väidetav uus võlausaldaja oleks pidanud lähtudes PankrS § 82 lg 3 ja lg 6 analoogia korras oma nõude omandamisest teatama Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile vähemalt kolm tööpäeva enne võlausaldajate üldkoosolekut, et halduril oleks olnud piisavalt aega kontrollida nõude loovutamise aluseks olevaid dokumente. Sellest lähtuvalt ei olnud Kati PT OÜ (pankrotis) halduril võimalik anda võlausaldajate üldkoosolekul hääli M. Kasemetsale ning seega on üldkoosoleku otsus seaduslik. Kostja pankrotitoimkonna esimees märgib oma vastuses veel, et on ebaselge, millised nõuded ja millises ulatuses on P. Toomjõe poolt loovutatud. Ta viitab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-55-09 ning leiab, et lepinguga seotud kujundusõigusi ei saa loovutada ning neid saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras VÕS § 179 järgi. Seega ei anna nõude loovutamise lepingu fakt iseenesest alust eeldada, et nõude esitamine OÜ Kati PT pankrotimenetluses on omandajale üle läinud. Lähtuvalt ülaltoodust palub kostja jätta OÜ Tallinna Õigusbüroo ja M. Kasemetsa hagiavaldus 16.02.2010.a. toimunud OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. 03.06.2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindajad on oma seisukohad esitanud kohtule kirjalikult, kohtuistungil nemad ei osalenud. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused PankrS § 79 lg 1 kohaselt kutsub haldur võlausaldajate koosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel, avaldades sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Antud juhul oli koosolek kutsutud kokku võlausaldaja AS SEB Pank taotluse alusel ja päevakorraga: „Pankrotitoimkonna tagasikutsumine ja uue toimkonna valimine“. 09.02.2010.a Ametlikes Teadaannetes ilmunud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud päevakorra punktina võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega määrati käesolevas pankrotimenetluses väikese nõudega võlausaldajate nõuete suuruse piirmäär, tühistamist ja muutmist. Kohus on seisukohal, et mõistlik võlausaldaja ei pidanud sellise päevakorra väljakuulutamisel teadma ega ette nägema võimalust tegelikult tehtud otsusteks. Selline päevakord eeldanuks isikute väljavahetamist, mitte aga suurte ja väikeste võlausaldajate piiri nihutamist. Seega tuleb nõustuda hagejaga, et päevakorda muudeti kohapeal ja seda väga oluliselt, sest ühe miljoni kroonise piirmäära pealt väikeste võlausaldajate piiri tõstmine kolmele miljonile kroonile tõi kaasa tegelikult kolme suurema võlausaldaja hulka kuuluvate võlausaldajate valimise toimkonda. Põhimõtteliselt ei sätesta PankrS (erinevalt äriseadustikust või mittetulundusühingute seadusest) seda, kuidas päevakorra muutmine üldkoosoleku käigus toimuma peab ja millistel tingimustel (kvoorum, ühehäälsus vms) seda üldse teha saab, 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-9754 mistõttu põhimõtteliselt saab ilma vastava eelneva päevakorrapunktita kindlasti päevakorda muuta ning seadus ei kohusta ka kõiki võlausaldajaid kohal olema, küll aga on käesoleval juhul kohtu hinnangul oluliselt rikutud PankrS § 74 lg 2 põhimõtet - pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Peale vastava suurte ja väikeste võlausaldajate piiri muutva otsuse tegemist antud pankrotimenetluses väikestel võlausaldajatel aga enam sõnaõigust ei ole, sest pankrotitoimkonda kuuluvadki sisuliselt suuremate nõuetega võlausaldajad – AS SEB Pank kahe liikmega (suurim nõue pankrotimenetluses, üle 6 miljoni krooni) ning Priit Toomjõe (pankrotis) ühe liikmega (suuruselt kolmas võlausaldaja nõudega ligemale 2,8 miljonit krooni). Suuruselt teine võlausaldaja, Credit24 OÜ (nõue 3 miljonit kroooni) küll pankrotitoimkonda ei kuulu, kuid järgmised võlausaldajad on esimesest kolmest kordades väiksemate nõuetega (suurim on Lembit Toomjõe nõue summas 794 200 krooni) ning kohtu hinnangul on proportsioon ja tasakaal väikeste ja suurte võlausaldajate vahel koosolekul vastuvõetud otsustega rikutud. Eeltoodu põhjal ning kogumis hinnates hageja ja kostja poolt esitatud selgitusi ning tõendeid ja lähtudes PankrS § 74 lg 2 mõttest ja päevakorra muutmisest koosoleku käigus, tuleb rahuldada OÜ Tallinna Õigusbüroo hagi OÜ Kati PT (pankrotis) vastu ning tunnistada kehtetuks OÜ Kati PT (pankrotis) võlausaldajate 16.02.2010.a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati väikese nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõue on alla 3 000 000 krooni ja suure nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõude suurus algab 3 000 000 kroonist ning vabastati OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmete ülesannetest Georgi Zordania, Kristjan Vahar ja Alari Avamägi ning nimetati pankrotitoimkonna liikmeteks Andrus Õnnik, Janek Alvela ja Katrin Martinson. Otsused on omavahel seotud, sest muudeti võlausaldajate isikulist esindatust pankrotitoimkonnas ning päevakorra muutmise käigus vastuvõetud otsuse kehtetus toob kaasa ka päevakorras olnud otsuse kehtetuse. Madis Kasemetsa hagi OÜ Kati PT (pankrotis) vastu jätab kohus aga nõude puudumise tõttu rahuldamata. Pankrotihaldur ei teinud kohtu hinnangul valesti, kui jättis üldkoosolekul M. Kasemetsale hääled andmata - esitatud dokumentide põhjal ja P. Toomjõe digiallkirjata kinnitus (e-mailiga) ei saanud olla haldurile piisav, et üldkoosolekul kohapeal veenduda ja otsustada nõude loovutamise üle. Haldur lähtus P. Toomjõe pankrotihalduri kui seadusliku esindaja kinnitusest, kes ei olnud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt samuti nõude loovutamisest teadlik. Seega isegi kui nõue oli üle läinud, ei saanud OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotihaldur seda tunnistada, kuna nõude loovutamise asjaolud olid üldkoosoleku toimumise hetkel (ja kohtu hinnangul ka praegu) ebaselged. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-09-58025) on Priit Toomjõe pankrotihaldur palunud nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise tähtaega pikendada kuni 30.11.2010.a, millise aja jooksul loodab haldur saada nõudeid tõendavaid või ümberlükkavaid dokumente. Vastav taotlus on kohtu 01.06.2010.a määrusega rahuldatud. Nimetatud kohtumääruses on märgitud, et haldur on saanud teada vaidlusalusest nõude loovutamisest ja see on tekitanud pankrotimenetluses mitmeid küsitavusi võlgniku käitumise, nõuete ja loovutamiste tegelikkuse ja seda kinnitavate dokumentide tõesuses. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, siis loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Pankrotimenetluse eripära on aga selles, et PankrS § 35 ja § 36 sätete järgi astub pankrotihaldur võlgniku vara ja nõuete (pankrotivara) käsutajana võlgniku asemele ning vaid pankrotihaldur saab esindada võlgnikku või selleks kedagi volitada. Antud juhul ei ole P. Toomjõe pankrotihaldur kui VÕS § 170 1. lause mõttes võlausaldaja (seaduslik esindaja) kinnitanud nõude loovutamist, mis pealegi oluliselt muudab P. Toomjõe (pankrotis) pankrotivara koosseisu, kusjuures kohus märgib, et PankrS § 36 lg 5 alusel võib selline loovutus (P. Toomjõe käsutas tulevikus tekkivaid nõudeid – nõudeõiguse loovutamise lepingu p 8 järgi sai ta nõude loovutamisest ka 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-9754 tasu) olla tühine. Igal juhul on kahtlus, et nimetatud leping võib olla tehtud tagantjärele. See vaidlus loovutuse kehtivuse üle võib P. Toomjõe pankrotimenetluses veel ees seista (kohus on andnud P. Toomjõe pankrotihaldurile täiendava tähtaja asjaolude selgitamiseks) ning kohus nõustub kostja viitega PankrS § 85 lg 1 sätetele, mida P. Toomjõe (pankrotis) kindlasti antud juhul rikkunud on. P. Toomjõe (pankrotis) ei ole välja andnud ka VÕS § 170 2. lause kohast dokumenti, mida M. Kasemets saaks esitada. Mis puutub kostja pankrotihalduri vastuväidetesse, et antud juhul tulnuks häälte määramise korra osas kasutada analoogiat PankrS § 82 lg 3 sätetega, mille kohaselt tulnuks häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitada hiljemalt kolm päeva enne vastava koosoleku toimumist, siis sellega kohus ei nõustu. Nõue oli kaitstud ning PankrS § 82 lg 6 kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Seega ei pea kaitstud nõude loovutamise korral enam uuesti nõude aluseks olevaid dokumente esitama, piisab kehtivast nõude loovutamist tõendavast dokumendist VÕS § 170 sätteid järgides. Kostja pankrotitoimkonna esimehe viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-55-09 ei ole aga kohtu arvates asjakohane. Antud juhul ei vaielda lepinguga seotud kujundusõiguste, vaid kogu nõude loovutamise kehtivuse üle. Kujundusõigused on üks lepinguga seotud õiguskaitsevahendite osa, sh hinna alandamise õigus, lepingu ülesütlemise või sellest taganemise õigus, aga mitte nõue ise. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud OÜ Tallinna Õigusbüroo nõudes OÜ Kati PT (pankrotis) vastu kostja OÜ Kati PT (pankrotis) kanda. Madis Kasemetsa esitatud nõude jättis kohus rahuldamata ning selles osas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt Madis Kasemetsa kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.