Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.06.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-58349
Tsiviilasi
OÜ Nordland Ehitus hagi AS-i EG Ehitus vastu lepingu täitmiseks ja leppetrahvi suuruses 11 300 000 krooni väljamõistmiseks ning AS-i EG Ehitus vastuhagi põhivõlgnevuse suuruses 7 038 187.35 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9 800 000 krooni hagi ja 13 491 102.75 krooni vastuhagi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nordland Ehitus apellatsioonkaebus ja AS EG Ehitus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Nordland Ehitus (registrikood 11381703, asukoht Tiigi t 15 Olgina alevikus Vaivara vallas IdaVirumaal), esindaja adv Enno Heringson Kostja AS EG Ehitus (registrikood 11097051, asukoht Radisti tee 7 Jüri alevikus Rae vallas Harjumaal), esindaja adv Nigul Saar
Kohtuistung
17.05.2010
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.10.2009 otsus muuta osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude survetrassi lõigu SK3 ümberpaigutamiseks, samuti menetluskulude jaotamise osas. Samuti tuleb täpsustada maakohtu resolutsiooni punkti 4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Tsiviilasja nr 2-08-58349 otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada OÜ Nordland Ehitus hagi AS EG Ehitus vastu järgmistes nõuetes: teha kanalisatsioonitorustikud veetihedaks; projekti järgides paigaldada kanalisatsiooni survetrassi lõik SK 3; lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku; teha reoveepumplad veetihedaks, paigaldada reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad,
juhtimiskilbid) ja paigaldada reoveepumpla PP1 projektijärgsele kõrgusele; kõrvaldada puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele; siluda veel silumata ehitusplats; pesta paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku, teostada eelnimetatud lõikudes kontrollfilmimine ja esitada see OÜ-le Nordland Ehitus; esitada OÜ-le Nordland Ehitus magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus; 2) Rahuldada osaliselt OÜ Nordland Ehitus hagi AS EG Ehitus vastu dokumentide üleandmiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks; 3) Kohustada AS-i EG Ehitus hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tegema Sininõmme elamurajoonis Vaivara vallas järgmised toimingud: 3.1 tegema kanalisatsioonitorustikud veetihedaks; 3.2 lõpetama tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku (viisil nagu seda on tehtud lõikudes Valgepaju ja Sinimetsa 3); 3.3 paigaldama projektijärgsesse asukohta kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK3; 3.4 tegema reoveepumplad veetihedaks; paigaldama reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid) ja paigaldama reoveepumpla PP1 projektijärgsele kõrgusele; 3.5 viima pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele paigaldatud survetorustiku osa madalamale, et kõrvaldada torustiku läbikülmumisoht; 3.6 siluma veel silumata ehitusplatsi; 3.7 pesema paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku; teostama eelnimetatud lõikudes kontrollfilmimine ja esitama see OÜ-le Nordland Ehitus; esitama OÜ-le Nordland Ehitus magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus; 4) Kohustada AS-i EG Ehitus hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest esitama OÜ-le Nordland Ehitus kaetud tööde aktid, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid ja seadmete garantiidokumendid. Kui eelnimetatud dokumendid on võõrkeelsed, siis tuleb need esitada koos tõlkega eesti keelde. 5) Välja mõista AS-lt EG Ehitus leppetrahv 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat) krooni OÜ Nordland Ehitus kasuks. 6) Jätta rahuldamata OÜ Nordland Ehitus hagi AS-i EG Ehitus vastu järgmistes nõuetes: kõrvaldada kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud. 7) Jätta AS-i EG Ehitus vastuhagi OÜ Nordland Ehitus vastu põhivõla 7 038 187.35 krooni ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. 8) Menetluskulud jätta hagi osas 20% ulatuses OÜ Nordland Ehitus kanda ja 80% ulatuses AS-i EG Ehitus kanda. Vastuhagi osas jätta menetluskulud täies ulatuses AS-i EG Ehitus kanda.
3.OÜ Nordland Ehitus apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.AS EG Ehitus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad OÜ Nordland Ehitus kaebuse osas 80% ulatuses hageja ja 20% ulatuses kostja kanda. Kulud AS-i EG Ehitus kaebuses osas jätta täies ulatuses kostja kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.09.2008 esitas OÜ Nordland Ehitus (edaspidi hageja, apellant I, tellija) hagi Harju Maakohtusse AS-i EG Ehitus (edaspidi kostja, apellant II, töövõtja) vastu lepingu täitmiseks ja leppetrahvi suuruses 11 300 000 krooni saamiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõudeid ja palus kohustada kostjat hiljemalt 2 kuu jooksul alates lahendi jõustumisest: lõpetama kanalisatsioonitorustiku ehitustööd - üleantavad torustikud peavad olema veetihedad; lõpetama tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku (viisil nagu seda on seni tehtud lõikudes Valgepaju ja Sinimetsa 3); teostama reoveepumplates vajalikud tööd, et reoveepumplad oleksid veetihedad ja sinna ei imbuks pinnasevesi; paigaldama reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid jms); paigaldama reoveepumpla PP1 õigele projektijärgsele kõrgusele; kõrvaldama puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele, mis toob kaasa torustiku läbikülmumisohu; siluma lõplikult veel silumata ehitusplats (taastada töödeeelne olukord); pesema paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku; teostama märgitud lõikudes kontrollfilmimine ja esitada see hagejale; samuti esitada hagejale magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus; esitama eestikeelne ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, teostusjoonised, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutusja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid, garantiidokumendid; projekti järgides paigaldama kanalisatsiooni survetrassi lõik SK 3; kõrvaldama kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2008 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama Sininõmme elamurajooni gaasivarustuse, vee, kanalisatsiooni, drenaaži ja sadevee välisvõrkude I etapi ehitustööd, survekanalisatsiooni torustiku ehitamise Narva – Narva-Jõesuu tee ääres olevast AS-le Narva Vesi kuuluvast survekanalisatsioonitrassist kuni töövõtja poolt ehitatava kanalisatsioonipumplani PP1. Hageja kohustus kostjale tasuma 11 300 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Töö üleandmise tähtajaks leppisid pooled kokku 30.06.2008. Siiani on hageja tasunud kostjale tööde eest kokku 9 120 417.45 krooni.
3.30.06.2008 fikseeriti ehitusplatsi ülevaatuse käigus, et töövõtja ei ole ehitustöid täielikult ja nõuetekohaselt lõpetanud. Pooled leppisid kokku, et täitedokumentatsioon antakse hagejale üle 04.07.2008. Nimetatud kuupäeval esitas kostja mitmeid dokumente, seal hulgas tehtud tööde akti, kuid kõiki töid ei olnud ikkagi tehtud.
4.Kostja ei ole senini kõiki pooleliolevaid töid lõpetanud. Lõpetamata on tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku; reoveepumpla PP1 on valel kõrgusel; pumplatesse PP1 ja RPJ2 on paigaldamata pumbad, juhtimiskilbid ja muud projektijärgsed seadmed; ehitusplats on osaliselt silumata; teostamata on osades lõikudes torustike pesemine ja kontrollfilmimine; osa kontrollfilmimisest on ebakvaliteetne, kuna kaamera ei ole peatunud torude liitekohtades; survetrassi lõik SK3 on osaliselt pandud naaberkinnistule; osa trassist on paigaldatud liiga kõrgele. Täitedokumentatsiooni kontrollimisel selgus, et dokumentatsioon on puudustega ning paljud dokumendid on võõrkeeles. Samuti on ilmnenud, et pumplad ei ole veekindlad.
5.Pooled on lepingu p-s 9.1.5 kokku leppinud, et töövõtja kohustub tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest maksma leppetrahvi 0,274 % lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 365 päeva eest. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud.
7.Vastuväidete kohaselt ei saanud kostja hagejast tulenevatel põhjustel oma ülesandeid nõutud mahus täita. Hageja on rikkunud koostöökohustust. Tööde teostamisel selgus, et lepingudokumentide koosseisu kuuluv ja hinnapakkumise aluseks olnud AS GIB Geotehnika aruanne ei vasta tegelikkusele. Hinnapakkumise kohaselt oli tagasitäiteks arvestatud üksnes kohalik väljakaevatud pinnas. Pinnasekihid olid aga sellise koostisega, mis tingis täiendava täitematerjali veo umbes 10 000 tonni ulatuses, maksumusega 2 187 016 krooni, millele lisandub käibemaks. See on ebamõistlik täiendav kohustus.
8.Trassi lõikude nendes osades, kus kaevuluugi kõrgus on küll vastavalt projektis toodud absoluutkõrgusel, kuid ei ole ümbritseva pinnaga tasa, esitas hageja põhjendamatult pretensiooni tagasitäite tegemata jätmise osas. Projekti kohaselt pidi tagasitäide olema hageja poolt samaaegselt rajatava tee kõrgusega seotud ja pealt horisontaalne. Tagasitäide tulnuks rajada puistematerjalist vallina, mille rajamiseks ei esitanud hageja mingit juhist. Tasapinnalise planeeringuga rajatise asemel ümbritsevast maapinnast kõrgema valli rajamine ei saa toimuda ilma ehitusjoonise või kavandi olemasoluta.
9.Kaamera abil vaatlust ei ole kostja saanud osades trassi lõikudes teha, kuna hageja on jätnud tegemata trassidega paralleelselt kulgeva tee. Seetõttu ei saanud kostja trassi pehmetes kohtades autoga liikuda.
10.Pumpla PP1 on valel kõrgusel, kuid seetõttu, et hageja ei ole tõstnud pinda projektis ettenähtud kõrguseni. Kuna kanalisatsioonitrassi ei hakata koheselt ekspluateerima, ei paigaldata ka pumplatesse pumpasid, mille mass takistaks pumba plastkorpusel üles kerkida, vaid pumpade asemel on raskuseks vesi. Kostja on nõus vee pumplatest välja pumpama ja paigaldama sinna pumbad.
11.Vesi on tunginud trassi läbi kaevuluukide. Kostjal puudub vastutus sadevee valgumises trassidesse maapinna reljeefi tõttu madalamates kohtades olevate kaevuluukide kaudu. Kostja on esitanud trasside funktsioneerimiseks vajalikud juhendid eestikeelsetena. Tootesertifikaat esitatakse alati originaalkeeles.
12.Pooled olid kokku leppinud, et tööde vastuvõtmisel on hagejal õigus 7 päeva jooksul esitada vastulause. Kui vastulauset ei esitata 7 päeva jooksul, loetakse tööd vastu võetuks. Hageja tähtaegselt vastulauset ei esitanud.
13.Hageja nõutud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur. AS-i EG Ehitus vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
14.27.04.2009 esitas kostja vastuhagi. Kostja palus hagejalt välja mõista põhivõlgnevuse suuruses 7 038 187.35 krooni, viivised seisuga 31.03.2009 4 077 915.40 krooni, sealt edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sellest alates iga viivitatud päeva eest 0,274 % tasumisele kuuluvast summast kuni täitmiseni.
15.Hageja pidi pooltevahelise lepingu järgi tasuma kostjale tööde eest 11 300 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Makse teostamise tähtajaks oli 10 päeva arve saamisest. Töövõtulepingu p 9.2.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale viivist 0,274 % iga arve tasumisega viivitatud päeva eest tasumisele kuuluvast käibemaksuta summast. Viiviste arvestamise maksimumpäevadeks oli 365 päeva.
16.Kostja andis hagejale objekti üle 04.07.2008. Hageja ei esitanud kostjale 7 päeva jooksul tööde üleandmise kohta vastulauset. Seega tuleb lepingu objekt lugeda vastuvõetuks. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt tasu.
17.Leping oli sõlmitud eeldusel, et trassi tagasitäiteks saab ära kasutada kohapeal kaevisest väljakaevatud pinnase. Lepingutingimustele vastava trassi rajamiseks tuli aga kasutada täiendavat täitematerjali, mis põhjustas kostjale lisakulutusi summas 2 579 599 krooni, millele lisandusid ka gaasitrassi paigaldamise ja kanalisatsiooni ühe lõigu lisatööd 222 548 krooni ja 17 687 krooni. Kokku on hageja jätnud tasumata arveid 7 038 187.35 krooni, lisaks viivised. OÜ Nordland Ehitus vastus vastuhagile
18.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud vastuväite tööde suhtes. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja ei ole töid aktsepteerinud. Seega ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Samuti puudub kostjal alus nõuda hagejalt lepinguväliseid summasid. Lepingus on töö eest tasutav summa üheselt kokku lepitud. Esimese astme kohtu otsus
19.08.10.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt nõuetes: teha kanalisatsioonitorustikud veetihedaks; lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku; teha reoveepumplad veetihedaks, paigaldada reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid) ja paigaldada reoveepumpla PP1 õigele projektijärgsele kõrgusele; kõrvaldada puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele; siluda veel silumata ehitusplats; pesta paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku, teostada eelnimetatud lõikudes kontrollfilmimine ja esitada see hagejale ning esitada hagejale magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus. Kohus rahuldas osaliselt hagi dokumentide üleandmiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks. Kohus kohustas AS-i EG Ehitus hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest esitama hagejale eestikeelsed kaetud tööde aktid, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid ja garantiidokumendid. Kui eelnimetatud dokumendid on võõrkeelsed, siis tuleb need esitada koos tõlkega eesti keelde. Kohus mõistis kostjalt välja leppetrahvi 1 500 000 krooni OÜ Nordland Ehitus kasuks. Kohus jättis rahuldamata hagi AS-i EG Ehitus vastu järgmistes nõuetes: projekti järgides paigaldada kanalisatsiooni survetrassi lõik SK 3; kõrvaldada kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde
lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud 25% ulatuses OÜ Nordland Ehituse ja 75% ulatuses AS-i EG Ehitus kanda.
20.Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2008 ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama Sininõmme elamurajooni gaasivarustuse, vee, kanalisatsiooni, drenaaži ja sadevee välisvõrkude esimese etapi ehitamise vastavalt lepingu lisale 2, survekanalisatsiooni torustiku ehitamise Narva – Narva-Jõesuu tee ääres olevast AS-le Narva Vesi kuuluvast survekanalisatsioonitrassist kuni töövõtja poolt ehitatava kanalisatsioonipumplani PP1. Töö üleandmise tähtaeg oli lepingu p 1.4.1 kohaselt 30.06.2008. Vastavalt lepingu p-le 1.5.1 kohustus hageja tasuma kostjale 11 300 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Vaidlus puudub, et siiani on hageja tasunud kostjale 9 120 417.45 krooni.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.06.2008 kostja lõpetatud töid üle ei andnud. Kostja leiab, et tööd anti hagejale üle 04.07.2008, kuna hageja ei esitanud tööde üleandmisele vastuväidet. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.2 sätestab, et tellija kohustub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja töö 7 kalendripäeva jooksul üle vaatama ja andma kirjalikult oma aktsepti või esitama vastulause. Kui tellija ei allkirjasta töö üleandmise-vastuvõtmise akti ega esita vastulauset 7 kalendripäeva jooksul, loetakse töö üleandmise-vastuvõtmise akt tellija poolt vastuvõetuks.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega pidi vastulause 7 kalendripäeva jooksul kohale jõudma. Vaidlus puudub selles, et postiga jõudis hageja 11.07.2008 vastulause kostjani 14.07.2008. Hageja on väitnud, et vastulause saadeti 11.07.2008 kostjale ka faksiga. Elisa Eesti AS-i 09.03.2009 teatest selgub, et 11.07.2008 kell 16.45 on Kommivabrik OÜ telefonilt kostja telefonile tehtud kõne kestvusega 9,05 minutit. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Kommivabrik juhatuse liige on P. K., kes on ka hageja juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vastulause jõudis siiski 11.07.2008 faksiga kostjani. Seega ei saa lugeda töid hageja poolt vastuvõetuks.
23.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt tehtud tööd on puudustega või mitte. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg-st 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.
24.Hageja on palunud kostjal lõpetada kanalisatsioonitorustiku ehitustööd eesmärgiga, et üleantavad torustikud oleksid veetihedad. Vaidlus puudub selles, et torustikud peavad olema veetihedad. Kohtule esitatud videosalvestiselt ja fotodelt nähtuvalt on torustikes vesi sees. Kostja väide, et vesi tuli sinna läbi kaevukaante, mis on maapinnast madalamal, on tõendamata. Seega tuleb rahuldada hageja nõue teha kanalisatsioonitorustikud veetihedaks.
25.Hageja palus lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku (viisil nagu seda on seni tehtud lõikudes Valgepaju ja Sinimetsa 3). Poolte vahel puudub vaidlus, et nendes lõikudes on tagasitäitetööd lõpetamata. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 1.2.1 kohaselt kuuluvad lepingu mahtu kõik tööd, mis on vajalikud lepingu objektiks olevate tööde tegemiseks, sealhulgas tööd, mida ei ole käesolevas lepingus otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Seega kuulub ka tagasitäite tegemine kostja tööde hulka. Seda kinnitab asjaolu, et osades lõikudes on kostja tagasitäitetööd ka teinud. Kostja on väitnud, et tulenevalt ekslikust AS GIB Geotehnika aruandest arvestas ta tagasitäiteks kohaliku väljakaevatud pinnase. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et AS-i GIB Geotehnika aruanne oli ekslik. Samuti ei saa täiendava täitematerjali toomist tagasitäite tööde tegemiseks pidada lisatööks, mille eest on kostjal õigus nõuda täiendavat tasu. Sellest tulenevalt on kostjal kohustus lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2,
Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku nii, nagu on seda tehtud lõikudes Valgepaju ja Sinimetsa 3.
26.Hageja on palunud teostada reoveepumplates vajalikud tööd, et reoveepumplad oleksid veetihedad. Samuti paigaldada reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid) ning paigaldada reoveepumpla PP1 õigele projektijärgsele kõrgusele. Kostja ei vaidlustanud, et pumpla PP1 on valel kõrgusel, kuid väitis, et hageja ei ole tõstnud pinda projektis ettenähtud kõrguseni. Samuti on kostja märkinud, et kuna kanalisatsioonitrassi ei hakata koheselt ekspluateerima, ei paigaldata ka pumplatesse pumpasid, mille mass takistaks pumba plastkorpusel üles kerkida, vaid pumpade asemel on raskuseks vesi. Vastuse kohaselt on kostja nõus vee pumplatest välja pumpama ja paigaldama sinna pumbad. Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, nagu oleks pumpla PP1 valel kõrgusel hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Vaidlust ei ole selles, et reoveepumplates on vesi. Kostja on ise vee sinna raskuseks lasknud. Samas on tõendamata, et muul viisil sinna vett ei valgu. Kostja väide reoveepumplate veetihedusest on tõendamata. Reoveepumplatesse projektijärgsete seadmete paigaldamisele kostja vastu ei vaielnud. Seega tuleb kostjat kohustada paigaldama reoveepumpla PP1 õigele projektijärgsele kõrgusele, teha reoveepumplad veetihedaks ning paigaldama reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid).
27.Hageja on palunud kõrvaldada puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele, mis toob kaasa torustiku läbikülmumisohu. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjal vastav osa survetorustikust viia madalamale, et oleks välistatud külmumisoht.
28.Hageja on palunud siluda veel silumata ehitusplatsi. Kostja ei ole sellele nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Pooled ei vaidle selle üle, et ehitusplatsi silumine on lepingu olemusest tulenevalt töövõtja kohustus. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on ehitusplatsil juurdetoodud või väljakaevatud pinnase kuhjad. Seega tuleb hagi selle nõude osas rahuldada.
29.Hageja on palunud pesta paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku ning teostada märgitud lõikudes kontrollfilmimine ja esitada see hagejale. Samuti palus hageja esitada magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.1 kohaselt kuulub täitedokumentatsiooni hulka kanalisatsiooni-, drenaaži- ja sadeveetorustike kontrollfilmimise salvestus. Kostja ei vaielnud vastu, et trassi osades lõikudes jäi kontrollfilmimine tegemata, kuid seda hagejast tulenevatel põhjustel, kuna hageja poolt on jäänud tegemata trassidega paralleelselt kulgev tee. Kohus on seisukohal, et lepingust tulenevalt ei olnud tee ehitamine hageja kohustuseks, mistõttu ei ole kontrollfilmimine jäänud tegemata hagejast tulenevatel põhjustel. Samuti nähtub videosalvestiselt, et kaamera ei ole peatunud osades torude liitekohtades. Vaidlus puudub selles, et kontrollfilmimisele peab eelnema torustiku pesemine. Seega tuleb hagi selle nõude osas rahuldada.
30.Hageja on palunud kostjal esitada eestikeelse ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, teostusjoonised, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid ja garantiidokumendid. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.1 sätestab, et kostja peab hagejale esitama ehitise kasutusloa saamiseks ning hilisemaks kasutamiseks vajaliku, õigusaktides ja projektdokumentatsioonis nimetatud täitedokumentatsiooni ning kasutusja hooldusjuhendid kahes eksemplaris paberkandjal ning teostusjoonised kahes eksemplaris paberkandjal ja elektroonilisel andmekandjal. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et tal on kohustus hageja nõutud dokumendid esitada, kuid on leidnud, et kõik dokumendid on esitatud. Samuti on kostja leidnud, et ta ei pea sertifikaate tõlkima. 04.07.2008 üleandmisakti kohaselt on kostja hagejale küll üle andnud täitedokumentatsiooni kaustad, kuid sellest ei nähtu, mis konkreetsed dokumendid ikkagi üle anti. Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet, et kõik dokumendid on üleantud. Hageja 11.07.2008 vastulausest tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nähtub, et kostja on
hagejale üle andnud suurel hulgal erinevaid dokumente. Muuhulgas ilmneb, et üle on antud ka ehitustööde päevik ning teostusjoonised. Kuna need on üle antud, siis tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Samuti nähtub 11.07.2008 vastulausest, et üleantud on ka materjalide sertifikaadid ning kasutus- ja hooldusjuhendid, kuid need on suures osas võõrkeelsed. Keeleseaduse (KeeleS) § 1 lg 1 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. Seega tuleb kostjal esitada hagejale eestikeelsed kaetud tööde aktid, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid ning garantiidokumendid. Kui dokumendid on võõrkeelsed, siis tuleb esitada need koos tõlgetega eesti keelde.
31.Hageja on palunud projekti järgides paigaldada kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK 3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud survetrassi lõik on ekslikult paigaldatud naaberkinnistule. Tunnistajana ülekuulatud kostja töötaja M. A., kes töötas vaidlusalusel objektil survekanalisatsiooni ja gaasitorustiku projektijuhina, ütluste kohaselt nihutati survetrassi lõigu SK 3 asukohta Kalle Norma soovil. Hageja esindaja K. N. on kinnitanud, et trassilõigu nihutamisest räägiti M. A.ga. Nii tunnistaja M. A. ütlustest kui ka M. N. selgitustest nähtuvalt ei olnud pooltel soovi paigutada survetrassi lõiku naaberkinnistule, vaid see paigutati sinna ekslikult. Kohus loeb tunnistaja M. A. ütlustega tõendatuks, et survetrassi lõik SK 3 pandi naaberkinnistule hageja juhendamise tulemusena. Asjaolu, et hageja eksis juhendamisel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Oluline on see, et survetrassi lõigu asukohta nihutati hageja soovil. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna survetrassi lõigu SK 3 naaberkinnistule paigaldamise põhjustas hageja enda tegu, siis ei saa hageja kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Seega tuleb hagi selle nõude osas jätta rahuldamata.
32.Hageja on palunud kõrvaldada kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud. Seega on hageja esitanud nõude tulevikus ilmneda võivate puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 1 saab õiguskaitsevahendeid kasutada kohustuse rikkumise korral. Ei ole teada, kas torustike kontrollfilmimise ja katsetuste tegemisel ilmneb töödes puudusi. Seega ei ole võimalike täiendavate puuduste olemasolu käesoleval hetkel tõendatud. Samuti ei oleks sellisel konkretiseerimata kujul esitatud nõue täidetav. Sellest tulenevalt tuleb hagi selle nõude osas jätta rahuldamata.
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista leppetrahvi. Töövõtulepingu p 9.1.5 sätestab, et töövõtja kohustub lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 0,274 % lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 365 päeva eest. Kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole hagejale siiani töid lõplikult üle andnud. Seega on maksimaalse leppetrahvi suuruseks 11 301 130 krooni. Hageja on palunud välja mõista 11 300 000 krooni. Kostja on palunud leppetrahvi vähendamist. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab lepingu hinnale vastavat leppetrahvi. Kohus leiab, et leppetrahv sellises suuruses on ebamõistlikult suur. Arvestades asjaolu, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud, peab kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi suurust 1 500 000 kroonini.
34.Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et töid ei saa lugeda üleantuks. Seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu järgi veel saamata tasu. Samuti on kohus tuvastanud, et täiendava täitematerjali toomist tagasitäitetööde tegemiseks ei saa
pidada lisatööks ning kostjal ei ole selle eest õigust nõuda täiendavat tasu. Lisaks on kostja nõudnud hagejalt tasu gaasitrassi paigaldamise ja kanalisatsiooni ühe lõigu lisatööde eest summas vastavalt 222 548 krooni ja 17 687 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et need tööd ei olnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks, vaid olid lisatööd. Sellest tulenevalt tuleb vastuhagi jätta täielikult rahuldamata. OÜ Nordland Ehitus apellatsioonkaebus
35.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt ning uue otsusega kohustada AS-i EG Ehitus hiljemalt 2 kuu jooksul alates käesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumisest paigaldama projekti järgides kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK3, mõista kostjalt välja leppetrahvi 11 300 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi jättis maakohus õigesti täies ulatuses rahuldamata.
36.Kaebuse põhjenduste kohaselt oli apellandi üheks nõudeks kohustada AS-i EG Ehitus projekti järgides paigaldama kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud survetrassi lõik on ekslikult paigaldatud naaberkinnistule. Vastustaja väiteks oli, et survetrassi lõik SK 3 paigaldati naaberkinnisasjale apellandi esindaja juhiste järgi. Tunnistaja M. A. ütlustest aga nähtub, et K. N. ei käskinud survetrassi lõiku SK 3 naaberkinnisasjale panna. Vastupidi: tunnistaja M. A. kinnitas vastusena K. N. küsimusele, et küsimus oli trassilõigu nihutamises kinnisasja piires. Seega ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et apellandi esindaja soovis vaidlusaluse survetrassi paigaldamist naaberkinnisasjale. Tulenevalt ülaltoodust ei saanud kohus järeldada, et survetrassi lõik SK 3 pandi naaberkinnistule hageja juhendamise tulemusena. Apellant ei ole juhendamisel eksinud, vaid soovinud trassi nihutamist kinnisasja piires, mida tunnistaja M. A. kinnitas. Trassi kinnisasja piiridest väljapoole paigaldades on eksinud vastustaja. Eeltoodust nähtuvalt on kohus vääralt hinnanud tunnistaja ütlusi ja ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 lg 3. Apellant ei saa olla vastutav, kui vastustaja ei täitnud saadud juhist nõuetekohaselt, vaid paigaldas trassi hoopis võõrale kinnisasjale. Järelikult rikkus vastustaja üldist hoolsuskohustust ega kontrollinud vastava ala professionaalina, et trass jääks ikka õige kinnisasja piiridesse.
37.Maakohus leidis, et nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud. Apellant on seisukohal, et kohus on leppetrahvi alandanud vääralt nii menetluslikel kui materiaalõiguslikel põhjustel. Kohtul puudus üldse võimalus leppetrahvi alandada, kuivõrd vastustaja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust selleks. Nimelt on Riigikohus korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. AS-i EG Ehitus lepinguline esindaja esitas kohtukõnes vaid ühe lause, mis viitas leppetrahvi alandamise soovile, öeldes, et leppetrahvi taotleme vähemaks. VÕS § 162 lg 1 ja eelviidatud Riigikohtu praktikast nähtuvalt võib leppetrahvi kohus vähendada üksnes kohustatud poole taotlusel. Taotluse esitamine on tsiviilkohtumenetluses konkreetne protsessitoiming, mida ei või sugugi teha suvalisel ajal, kui pool seda parasjagu soovib, vaid seda tuleb teha TsMS-s sätestatut arvestades. TsMS § 329 lg 1 piirab avalduste ja taotluste esitamise eelmenetlusega, välja arvatud juhul, kui vastavat avaldust või taotlust ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Märgitut toetab ka TsMS § 329 lg 2, mis sätestab, et kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit. Vastavalt TsMS § 329 lg-le 1 ei saa aga üldse pärast eelmenetluse lõpetamist uusi taotlusi ilma mõjuva põhjuseta esitada. Juhul, kui seda siiski tehakse, peaks taotlust esitav isik kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 1 põhistama, miks ta taotlust õigel ajal ei esitanud ning tooma esile mõjuva põhjuse. Käesoleval juhul ei toonud AS-i EG Ehitus lepinguline esindaja leppetrahvi alandamise taotlust esitades esile, miks ta ei saanud sellist taotlust esitada eelmenetluse käigus. TsMS ei näe ette võimalust, et kohtukõne käigus saaks pool esitada mistahes taotlusi. Nimelt sätestab TsMS § 402 lg 2, et menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata
üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Antud juhul ei ole vastustaja esitanud taotlust leppetrahvi vähendamiseks varasemalt ja TsMS-s sätestatut järgides, mistõttu kohus ei oleks tohtinud kohtukõnes esitatud taotlust üldse arvesse võtta.
38.Maakohus ei oleks saanud esitatud taotlust rahuldada isegi eeltoodut arvestamata ka põhjusel, et vastustaja ei ole leppetrahvi alandamist mitte mingil määral põhjendanud. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kohtud on viivise vähendamisel eksinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 194 lg 1 ja TsMS § 91 lg 1 vastu, jagades poolte vahel ebaõigesti tõendamiskoormise. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus TsMS § 91 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, muuhulgas et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokkulepitud kahjuhüvitise tähenduse. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole selgitanud, miks on kokkulepitud viivis ebaproportsionaalset suur – järelikult pole apellant saanud sellele ka vastu vaielda ning Riigikohtu juhendist nähtuvalt tulnuks sellisel juhul leppetrahvi alandamise taotlus üldse jätta rahuldamata.
39.Ka käesoleval juhul ei esitanud vastustaja lepinguline esindaja mitte ühtegi põhjendust (näiteks viiteid poolte majanduslikule olukorrale, tehtud töö ulatusele vms VÕS § 162 lg 1 nimetatule, mida kohus saaks arvestada), miks ta taotles oma kohtukõnes leppetrahvi vähendamist. Eeltoodust tulenevalt puudus apellandil võimalus sellele taotlusele vastu vaielda ja kohtul puudus võimalus taotluse põhjendusi hinnata. Apellandi õigusi on oluliselt rikutud, kuna leppetrahvi alandamine ei olnud esimeses astmes üldse arutluse all ja lõpuks kohtukõnes esitatud taotlust isegi ei põhjendatud, siis puudus apellandil võimalus esitada vastavale taotlusele ka oma vastuväiteid ja seisukohti.
40.Väär on kohtu seisukoht, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud. Selline väide teeb kohtuotsuse vastuoluliseks: rahuldades apellandi nõuded suuremas osas ja jättes vastustaja vastuhagi rahuldamata, möönab kohus äärmiselt õigesti apellandi positsiooni õigust, mille kohaselt tööd ei ole valmis. Ainus objektiivne tõend teostatud tööde ulatuse kohta on märkusteta akteeritud tööde aktid. Apellant on menetluse jooksul korduvalt rõhutanud, et märkusteta on töid akteeritud, mitte vastu võetud, üksnes 15,57% tööde lepingulisest mahust. Ülejäänud summad on sisuliselt makstud ettemaksuna: lepinguline ettemaks on apellandil summas 1 333 400 krooni. Sellele lisandub 5 711 447.95 krooni, millises summas on töid akteeritud märkustega ja millist summat apellant lepingu alusel ei oleks üldse olnud kohustatud maksma, kuid tegi seda heauskselt, uskudes kostja lubadusi. Kokku on ettemaks 7 044 847.95 krooni, kuid kuna lepingu eesmärgiks oli tervikliku objekti valmimine, siis tuleb ettemaksuks lugeda kogu hageja poolt tasutud summa, mille eest hageja ei ole mingit reaalselt kasutatavat hüve vastu saanud. Märgitust tulenevalt ei põhine kohtu väide, et tööd on valdavas osas tehtud, mitte ühelegi tõendile. Kohus on antud juhul leppetrahvi vähendanud lausa pöördvõrdeliselt: puudusteta akteeritud töid on 15,57% (ja tegemata seega 84,43%), kuid kohus on alandanud leppetrahvi 86,75% võrra, see on rahuldanud vaid 13,25%. Märgitu ei ole ilmselgelt proportsionaalne.
41.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue (TsMS § 436 lg 1) tähendab muuhulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Antud juhul on kohus nõustunud hagi rahuldades, et tööd on lõpetamata. Märgitud otsuses toodud järelduste aluseks on ilmselt ka teostatud tööde aktid. Rahuldades hagi suuremas osas, kuid alandades leppetrahvi, tuginedes väitele, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud, on kohtulahend oma olemuselt vastuoluline. Kohtuotsuse põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtu mõttekäik peab olema kontrollitav - antud juhul ei ole kontrollitav kohtulahendis esitatud kohtu väide tööde teostamise kohta „valdavas osas”.
42.Kohus ei ole leppetrahvi alandamisel arvestanud apellandi kui võlausaldaja huvi, see tähendab jäeti arvestamata leppetrahvi tagatisfunktsioon. Samas on kohus vääralt hinnanud võlgnikupoolset kohustuse täitmise ulatust, mida antud juhul tulnuks teha just
nimelt läbi võlausaldaja huvi hindamise. Seda, et kaalumisele kuulub just nimelt apellandi huvi, kinnitab ka VÕS § 162 sõnastus, mis sõnaselgelt osundab teise lepingupoole õigustatud huvile. Apellant leiab, et leppetrahvi alandamise peamised printsiibid on kohaldatavad ka VÕS-i regulatsiooni suhtes. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 märkinud, et vastavad põhimõtted kehtivad üldiselt ka leppetrahvi või viivise nõudmisel VÕS-i järgi ja nende suuruse vähendamisel VÕS § 113 lg 8 või § 162 järgi. Seda, et kohus peab arvestama eelkõige just võlausaldaja huvidega, ilmneb selgelt näiteks ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-78-05, kus kohus märgib, et seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Siiski ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse leppetrahvi sissenõudmisel piiramatud. Kohtul on diskretsiooniõigus otsustada võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes viivise alandamise üle.
43.Käesolevas asjas ei ole maakohus arvestanud apellandi huve ning samuti poolte lepinguvabadust. Apellandi huviks oli tööd tähtaegselt tervikuna kätte saada, et enda ja oma lepingupartnerite poolt planeerituga edasi minna. Kui töid ei saadud tähtajaks tervikuna valmis, siis ei olnud apellandil vahet, kui suures või väikses ulatuses vastustaja oli töid teinud – seega oli leppetrahvil lisaks kahju hüvitamise funktsioonile ka ilmselge tagatisfunktsioon. Puudub vaidlus, et pooleliolevaid töid ei saaks apellant kasutada hoolimata sellest, kui suures ulatuses need parasjagu valmis on. Siinkohal ongi kohus teinud olulise vea ka materiaalõiguslikus mõttes, põhjendades leppetrahvi vähendamist vaid väitega, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud. Märgitud apellandi huvi oleks kohus pidanud analüüsima lähtuvalt just nimelt leppetrahvi tagatisfunktsioonist lähtuvalt. Maakohtu otsuses on poolte vaheline leppetrahv kaotanud aga igasuguse tagatisfunktsiooni, mis omakorda riivab poolte lepinguvabadust.
44.Seda, et pooled soovisid leppetrahvile lisaks kahju hüvitamise funktsioonile anda ka just nimelt tagatisfunktsiooni, kinnitab leppetrahvi määra kujunemise loogika. Nimelt on lepingu p-s 9.1.5 sätestatud, et töövõtja, see on vastustaja, kohustub kokkulepitud lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi summas 0,274% lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 365 päeva eest. Vastustaja ise pakkus tööde valmimise ajaks välja 30.06.2008 ning see fikseeriti pooltevahelise lepingu p-s 1.4.1. Märgitud asjaolu ei ole vastustaja vaidlustanud. Samas apellant planeeris koos lepingupartneritega sellest daatumist nähtuvalt oma järgneva tegevuse. Eeltoodust nähtuvalt oli leppetrahvi määr saadud viisil, et 100% (lepingu hind käibemaksuta) on jagatud aastas olevate päevade arvuga 365. Seega leppisid pooled sisuliselt kokku, et juhul, kui vastustaja ei suuda töid, mille tähtaeg oli lepingu järgselt viis ja pool kuud, lõpetada enam kui kolm korda pikema tähtaja jooksul, so tööde tähtaeg venib aasta võrra, siis sisuliselt kaotab vastustaja õiguse töö eest raha saada. Märgitud kokkulepe kannab endas ilmselgelt tagatisfunktsiooni. Märgitu oli ka igati mõistlik kokkulepe, kuivõrd ei saa eeldada, et professionaalsel ettevõtjal nagu vastustaja kulub kokkulepitud tööde teostamiseks enam kui kolm korda rohkem aega algselt kokkulepitust.
45.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 rõhutanud, et ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta alati leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Muu kui rahalise kohustuse rikkumise juhuks kokku lepitud leppetrahvi puhul võib võlausaldaja tõendada ka muu täitmishuvi olemasolu. Apellant on juba esimeses astmes selgitanud oma täitmishuvi, see on saada tähtaegselt funktsionaalne tervik seoses Sininõmme elurajooni kõigi teede ja kommunikatsioonide väljaehitamisega. Käesolevaks hetkeks pidi töö valminud olema juba aasta ja neli kuud tagasi. Töö ei ole tänaseni valminud ja apellant ei saa seda mitte mingil määral kasutada – märgituga on kohus täiesti vääralt hinnanud töö valmimise ulatust.
46.Lisaks sellele, et kohus on ebaõigesti hinnanud tööde tegemise ulatust, ei ole kohus eeltoodust nähtuvalt arvestanud ka kogu rikkumise ulatuse ja tagajärgedega apellandile, eelkõige sellega, et apellant ei saa tehtut kasutada enne, kui kõik tööd on 100% lõpetatud ja valmis. Kohus on jätnud täiel määral arvestamata leppetrahvi tagatisfunktsiooni,
kuivõrd on vääralt hinnanud nii vastustajapoolset lepingu täitmise ulatust kui ka selle tagajärgi apellandile. Apellant on seisukohal, et kohustise täitmise ulatust tuleks hinnata eelkõige selle järgi, kui suures osas saab võlausaldaja seda kasutada või muul viisil tarbida. Vastustajapoolne lepingu rikkumine on lükanud enam kui aasta võrra edasi nii apellandi kui tema lepingupartnerite plaanide realiseerumise, mistõttu on apellant tasunud oma lepingupartnerile Sininõmme Kodu OÜ-le 11 300 000 krooni leppetrahvi. Vastuolus TsMS §-ga 436 ei ole kohus märgitud fakti arvestanud ega põhjendanud, miks apellandipoolne leppetrahvi kandmine ei puutu käesolevasse asjasse. Maakohus ei pannud tähele, et apellandi kahju on samaväärne nõutava leppetrahviga ja eeltoodust nähtuvalt on see igati proportsionaalne apellandi tähelepanuväärsete huvide rikkumisega.
47.Rahaliste nõuete puhul on asutud kohtupraktikas seisukohale (muuhulgas Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05), et igal juhul tuleb rahuldada kõrvalnõue proportsioonis põhivõlaga – leppetrahvi ja viivise alandamist alla põhisumma peab taotlema ja põhistama võlgnik. Põhinõudest suuremaid kõrvalnõudeid peab omakorda põhistama võlausaldaja. Apellant on käesoleval juhul esitanud leppetrahvinõude proportsioonis lepingu hinnaga just kogu käesolevas kaebuses ja ka esimeses astmes rõhutatud põhjusel: apellant ei saa mitte mingiski osas tehtut kasutada ega arvestada leppetrahvi näiteks proportsioonis teostatud tööga, mida ta saab kasutada. Apellant leiab, et poolte vahel kokku lepitud leppetrahv määraga 0,274 % lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest on igati mõistlik leppetrahvi määr. Kuigi viivis ei ole VÕS-i järgi enam leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, siis nende ajaloolise seotuse tõttu ja funktsioonide sarnasust arvestades võib leppetrahvi määra mõistlikust võrrelda viivise mõistliku määraga. Maakohtu meelest on antud asjas mõislikuks leppetrahvi määraks 0,0363% (11 300 000 krooni = 100%, väljamõistetud 1 500 000 krooni on sellest 13,25%, mis jagatuna 365 päevaga on 0,036). Selline leppetrahvi määr on vaid 13,25% apellandi nõudest ning on kohtupraktikat arvestades äärmiselt väike. Maakohus on vastustaja poolsed lepingu rikkumised tuvastanud, seega on leppetrahvi nõudmiseks vastav eeldus täidetud. Samuti puudub vaidlus, et apellant asus koheselt leppetrahvi nõudma ja osundas kogu kohtueelse ja kohtuliku menetluse jooksul, et nõuab seda kuni kohustuste täitmiseni vastustaja poolt või maksimaalsuuruses.
48.Maakohus on vähendanud viiviseid liiga palju ega ole seda nõutavalt põhjendanud. Apellant peab veelkord vajalikuks korrata, et kohus ei ole mõistnud seda, et apellant saab vastustaja poolt tehtud töid kasutada üksnes siis, kui need on tervikuna valminud. Kohus ei ole samuti tähele pannud apellandi poolt rõhutatut, et vastustajalt tellitu oli vaid üks osa pikas ahelas: apellant ja lepingupartnerid ostsid maa, tegid detailplaneeringu, sealhulgas kommunikatsioonide ja teede projektid, hoonete projektid jne, tellisid erinevate kommunikatsioonide ja teede ehituse ning püüdsid müüa samal ajal maju. Kogu ettevõtmise eesmärgiks oli saada lõpuks tulu kruntide müügist ja kogu ettevõtmise periood oli planeeritud 3-4 aastat. Vastustaja poolne lepingu rikkumine on kogu projekti edasi lükanud vähemalt 1,5 aastat, millest tulenevalt on temalt igati põhjendatud leppetrahvi väljamõistmine täisulatuses.
49.Eeltoodust nähtuvalt kuuluvad ümbermuutmisele ka poolte kohtukulud. Isegi juhul, kui nõuete rahuldamine ja mitterahuldamine jääks samasse proportsiooni, on menetluskulude jaotus apellandi suhtes ebaõige: tema nõuded rahuldati suuremas osas täielikult ning AS-i EG Ehitus vastuhagi jäeti samas täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab printsiibi, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
50.Vastuhagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, seetõttu on äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus TsMS §-ga 162, et apellant peab kandma 25% nii enda kui vastaspoole kulusid ka vastuhagi puudutavas osas. Apellant leiab asjaolusid arvestades, et vastustaja kanda tuleb jätta kõik vastustaja enda menetluskulud. Apellandi kulud peab vastustaja hüvitama vastuhagi osas ja proportsioonis nõuete rahuldatud osaga. Lisaks on oluline märkida, et
käesolevas tsiviilasjas esitati vastuhagi 27 minutit enne põhiistungi algust. Seetõttu lükkus põhiistung edasi, kusjuures apellandi esindaja pidi ennast uuesti märgitud istungiks ette valmistama. Apellant on seisukohal, et ka märgitu peab hüvitama vastustaja. Apellandi seisukohta kinnitab TsMS § 169 lg 1, mille kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Käesoleval juhul on selge, et vastuhagi oleks olnud võimalik esitada ka varem kui 27 minutit enne määratud põhiistungit. Järelikult oleks kohus pidanud oma menetluskulude jaotuses määrama, et menetluse venimisest tingitud kohtukulud jäävad vastustaja kanda täies ulatuses. TsMS § 173 lg-st 2 tulenevalt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Järelikult oleks kohus pidanud ka tähele panema antud olulist menetluse venimist, mille põhjustas vastustaja.
51.Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb OÜ Nordland Ehitus vastu. AS EG Ehitus apellatsioonkaebus
52.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse selles osas, millega hagi rahuldati kas osaliselt või täielikult, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
53.Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kostja vastuhagi, tuginedes sellele, et hagejal raha maksmise kohustus muutus sissenõutavaks sellest, et tema poolt teostatud töö loeti vastuvõetuks. Vaidlus puudus selles, et lepingus kokkulepitud tähtpäeval 30.06.2008 hageja töid vastu ei võtnud ning et tehtud töös esines puudusi (mitte küll sellises mahus nagu hageja väidab).Vaidlus puudus ka selle, et 30.06.2008 pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmise uue tähtpäeva, 04.07.2008. Vaidlus puudub ka selles, et 04.07.2008 vormistas kostja uuesti töö üleandmise dokumendid ja esitas need hagejale.
54.Vaidluse all on asjaolu, kas hageja, olles saanud kostja 04.07.2008 uue üleandmise dokumendid, esitas kokkulepitud aja jooksul vastuväite või mitte. Lepingu p 7.2 kohaselt oli hagejal oma vastuväite esitamiseks aega 7 päeva alates töö üleandmise ettepaneku tegemisest. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja on vastuväite kui sellise esitanud, ka mitte selle üle, et postiga saadetud vastulause jõudis kostjani 14.07.2008, see tähendab, et postiga saadetud vastulause jõudus kostjani kümnendal päeval. Vaidlus oli selle üle, kas hageja esitas kostjale vastulause 11.07.2008 faksi teel.
55.Hageja on esitanud väite, et ta esitas lepingus ettenähtud vastulause tööde vastuvõtmisele tähtaegselt sellega, et tähtaja viimasel päeval kell 16:45:15 saatis kolmanda isiku faksiaparaadilt kostja faksiaparaadile lepingus ettenähtud tahteavalduse töö mitte vastu võtta. Hageja väidab, et kostja on selle vastulause (tahteavalduse) kätte saanud. Kostja ei vaidle vastu tõendile, et kolmas isik võis sel kuupäeval luua tema telefoninumbriga sideseansi kestusega 9,05 minutit, kuid see tõend ei kinnita mitte kuidagi asjaolu, et kostja sai 11.07.2008 hageja kirjalikus taasesitamist võimaldaval vormis tahteavalduse kätte. Hageja väidab, et ta esitas tahteavalduse kirjalikus vormis, mistõttu hageja peab ka tõendama, et sellises vormis tahteavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja eitab 11.07.2008 telefonikõnet OÜ-ga Kommivabrik või mingisugustegi kirjalikus vormis saadetiste saamist hagejalt. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole.
56.Maakohus pidas kostja poolt faksi teel dokumentide kättesaamise väidet tõendatuks sideoperaatori tõendiga. Osundatud tõend ei sisalda endas ühtki väidet kostjale dokumentide kättetoimetamise ega ka nendega tutvumise võimaldamise osas. Seega on kohus tõendit valesti hinnanud ja vastuhagi rahuldamata jätmisel rikkunud nii materiaalõigust (TsÜS § 69) kui menetlusõigust, tehes väära järelduse esitatud tõendist. Otsuses puudub põhjendus, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et lisaks tahteavalduse väljendamise ja asukohta toimetamisele peab saajal olema ka mõistlik võimalus sellega tutvuda. Asjaolu, kas tahteavaldust saav pool kasutab seda tutvumise mõistlikku võimalust või mitte, ei oma tähendust. Tähendust omab see, et talle luuakse selleks võimalus. Selle võimaluse loomine tuleneb heas usus käitumise kohustusest. Ebamõistlik ja teist lepingupoolt koormav oleks sundida teda 5 minutit enne tööpäeva lõppu (seega siis 5
minuti jooksul) läbi töötama ja mõistlikult aru saama 10-leheküljelisest tehnilisest kirjeldusest, mille sisulist õigsust kontrollitakse mahuka tehnilise dokumentatsiooni kõrvutamisel (projektid, joonised, jms).
57.TsÜS § 69 õige kohaldamine peab toimuma kohtu poolt sõltumata sellest, millisel kuupäeval tehtud tahteavalduse üle vaieldakse. Tahteavalduse sisu oli hageja väite kohaselt ühesugune nii postitatud kui faksitud tahteavaldusel. Tahteavalduse sisu kaudu tuleb hinnata, milline on mõistlik võimalus, sealhulgas mõistlik aeg, selle sisuga tutvumiseks.
58.Kuna maakohus kostja vastuhagi rahuldamata jätmist (välja arvatud lisatööde tegemisest tulenev raha nõue) millegi muuga, kui töö vastuvõetuks mittelugemine ei põhista, siis on ringkonnakohtus võimalus teha selles osas uus otsus ning vastuhagi rahuldada.
59.Kohus on vääralt hinnanud kostja poolt tehtud töömahtu, pidades lisatööd lepingujärgseteks töödeks. Hageja oli töövõtja leidmiseks korraldanud vähempakkumise. Vähempakkumise dokumentide kohaselt on kostja arvestanud mulla- ja puistematerjali mahtude määramisel sellega, et kõik kaevisest väljakaevatud pinnas pannakse kaevisesse tagasi. Hageja hakkas nõudma, et kaevisesse tagasipandav täide oleks juurdeveetud killustik. Hageja oli sellel objektil ka omanikujärelvalve teostaja, mistõttu ta teadis, kuidas ja millise tagasitäitematerjali kasutamisega trassi pealt kaeti. Hagejal oli soov katta trass juurdeveetava materjaliga, samas, kui ta teadis, et arvestuse oli kostja teinud vaid väljakaevatud pinnase tagasipaneku mahuga, sealhulgas ka rahalise mahuga. Kuna kostja tõi juurde hageja soovikohase muu täitematerjali, siis ei käitu hageja heas usus, jättes lisakulutuse kostja kanda. Hageja oli teadlik, et vajalikud lisakulutused on suurtes summades, et kostja peab materjali juurdevedu lisakulutuseks ning et kostja soovib selle kulutuse korvamist. Hageja oli järelikult pahatahtlik ning hoidis kostjat eksimuses lisakulutuse korvamise osas ning lasi tal töid edasi teha, millega ka lisakulutused suurenesid. Hageja ei ole kunagi vaidlustanud kostja lisakulutuse rahalist suurust, ta on vastuväites seda lugenud lepinguga võetud kohustuste hulka kuuluvaks.
60.Kostja nõue 2 813 833.90 krooni on just lisakulutusel põhinev nõue. Selle sees on 2 573 599 krooni ostetud täitematerjali eest ning 222 548 krooni gaasitrassi lõigu rajamise lisatöö ning 17 687 krooni kanalisatsioonitrassi lõigu lisatöö eest. Osundatud rahalises mahus tehtud töö ärategemise üle ka vaidlus puudub. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegutses usus, et tema eelarves materjali kuluks on arvestatud tagasitäide kohalikul tagasitäitel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja pidas juurdeveetavat killustikku lisakuluks juba lepingu täitmise algetapil. Vaidlus on selle üle, kas lisakulutuse kannab hageja või kostja. Õiglane ei ole jätta lisatöö/lisakulutus kostja kanda. Vastupidisel juhul pidi hageja seda talle sõnaselgelt ka siis avaldama, mis toonuks kaasa võimaluse kaaluda kostjal lepingu täitmise jätkamist.
61.Hagi rahuldatud osas on kohus kohustanud kostjat 2 kuu jooksul tegema teatud toimingud. TsMS § 442 lg 5 sisalduva nõude vastaselt ei ole otsuse resolutsioon üheselt arusaadav ega täidetav selles osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Kui kostja kas vabatahtlikult või ka sundtäitmise korras hakkaks täitma kohtuotsuse resolutsioonis näidatud üksikuid kohustusi, siis tekib küsimusi otsuse täitmise mahus ja kvaliteedis. Nii on näiteks resolutsiooni punktis kohustatut - teha kanalisatsioonitorustikud veetihedaks - tehniliselt võimatu täita, sest torustik ei ole tehniliselt veetihe rajatis. Torustikul asuvad kaevud on kaetud luukidega, need ei ole ega peagi olema veetihedad. Seetõttu valgub torustikku ka luukide vahelt sadevett, mis on tavapärane. Mõiste „veetihe“ tähendab aga absoluutset veepidavust. Resolutsiooni p 3.4 kohaselt on kostja kohustatud ühe pumpla piirkonnas liiga kõrgele paigaldatud torustiku osa viima madalamale, et kõrvaldada läbikülmumisoht. Kostja ei saa projektikohasel sügavusel olevat torustikku kohtuotsuse täitmiseks viia madalamale/kõrgemale vältimaks külmumisohtu. Külmumisohu saab vältida ka näiteks toru soojendamisega/soojustamisega, kusjuures kõrgus ei oma tähendust. Kostja ei oska piiritleda piirkonda “pumpla PP1 piirkond” ega mõista rajatise kõrguse mõõdet “liiga kõrgel”. Resolutsiooni p 3 kohustab siluma veel silumata ehitusplatsi. Mõiste “ehitusplats” defineeritakse ETÜ 2005 3. jaos (mõisted) - ehitusplats (tööfront)- see ala maapinnal või
muus kohas, mille tellija on ette näinud lepingu täitmiseks ja mille peal, all või sees tehakse lepingu objektiks olevat tööd. Siin saab ehitusplatsiks pidada kogu trassi koridori.
62.Põhistavas osas osundas kohus tõenditele, fotodele, millel on näha pinnase kuhjad. Kohus tegi järelduse, et pinnasekuhja olemasolust saab järeldada kohustuse rikkumist. Järeldus ei ole õige. Hagejal oli kohustus eemaldada trassi koridoris puud ja koorida pinnas (lepingu p 3.7). Hageja kooris pinnase, lükkas selle buldooseritega kuhjadesse. Hageja on ise kogu menetluse vältel väitnud, et kostja kasutas ära väljakaevatud pinnase. Seega kostja ei ole toonud juurde pinnast, mida ta ei vaja trassi täitmisel. Hageja poolt kuhjatud pinnase olemasolu ei tohiks kostjat kohustada hageja kohustusi täitma ja kooritud pinnast ära vedama või ka tasandama. Kuna kohus kohustas platsi siluma, siis näiteks kuhila äravedu oleks otsuse täitmisel rikkumine.
63.Resolutsiooni p 3.3 eeldus on, et reoveepumpla ei ole veetihe. Seda asjaolu ei ole tõendatud. Ka ei ole pumpla oma olemuselt veetihe, vaid on iseseisev tehniline rajatis, sinna suubub trassi sissevool ja väljub väljavoolutoru. Torude olemasolu ise välistab pumpla kui rajatise veetiheduse. Pumplasse seadmete paigutamise nõue on kostja poolt täitmata. Kostja on seda korduvalt põhistanud väärtuslike seadmete varguste ohuga. Nagu asjaoludest teada, ei ole trasside rajamise rajoon asustatud, seal ei ole valvet, süsteemi ei saa käivitada, kuna puuduvad reovett produtseerivad rajatised (elamud jms). Kostja kinnitab jätkuvalt pumpade olemasolu ja paiknemist tema laos.
64.Resolutsiooni p 4 kohustab kostjat üle anda dokumente. Siin on ilmne vastuolu põhistava osaga. Kostja ei saa sellist kohustust täita juba seetõttu, et kohtu poolt võõrkeelsete dokumentide tõlkimise kohustuse panemine tähendab seda, et kõigepealt peab ta tagasi saama hageja valduses olevad võõrkeelsed dokumendid. Et need on hageja valduses, seda hageja ise kinnitab, väites, et võõrkeelsetest ta ei saa aru. Kostja ei oska identifitseerida eraldi dokumentide liiki “garantiidokumendid” ja nende üleandmist täita enamaga kui juba täidetud on. Ka on hageja dokumentatsiooni esitamise nõudes väitnud, et need on talle arusaamatus keeles, seega valduse on ta saanud.
65.Kostja leiab, et siinkirjeldatu annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks kõikides osades, millega hagi rahuldati kas täielikult või ka osaliselt ja vastuhagi jäeti rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
66.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Küll aga tuleb osaliselt täpsustada otsuse resolutsiooni punkti 4 sõnastust ja muuta lahendit osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude survetrassi lõigu SK3 ümberpaigutamiseks. Osas, milles maakohtu otsust ei muudeta, nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuste põhjendustele.
67.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlusalused tööd tuleb lugeda vastu võetud põhjusel, et tellija ei esitanud 04.07.2008 aktile vastulauset lepingu p-s 7.2 kokkulepitud korda järgides. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama sätte kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Puudub vaidlus, et pooled olid lõplikult valminud töö vastuvõtmise menetluse leppinud kokku lepingu p-s 7.2. Selle kohaselt pidi tellija töö üleandmise-vastuvõtmise aktis nimetatud töö 7 kalendripäeva jooksul üle vaatama ja andma kirjalikult oma aktsepti või esitama vastulause. Samuti oli kokku lepitud, et kui tellija nimetatud toiminguid 7 kalendripäeva jooksul ei tee, loetakse töö üleandmise-vastuvõtmise akt tema poolt vastuvõetuks.
68.Poolte käitumisest peale 04.07.2008 akti esitamist töövõtja poolt tellijale (nendevahelisest kirjavahetusest t I kd lk 157-168) nähtub, et töövõtja oli nõus tellija poolt vastulause
esitamisega (mitte selle sisuga, aga esitamise faktiga ja seda sõltumata konkreetsest kuupäevast, millal ta sellega tutvuda sai). Vastupidist töövõtja 15.07.2008 vastusest ei nähtu --- nimelt vastas töövõtja tellijapoolsele tööde vastuvõtmisest keeldumisele ja edastas uuesti lõppaktid koos arvega lepingujärgseks arveldamiseks, samuti teostatud lisatööde akti koos arvega. Ka hilisemalt (kuni kohtumenetluses vastuse esitamiseni hagile 03.11.2008; t I kd lk 190-201) ei väitnud töövõtja, et tegelikkuses oli vastulause esitatud hilinemisega ja et tööd tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks. Seega isegi juhul, kui tellija tõepoolest rikkus poolte vahel lepingu p-s 7.2 kokkulepitud tahteavalduse (vastulause) kättetoimetamise tingimusi (ei esitanud vastulauset 7 kalendripäeva jooksul), kuulub analoogia alusel kohaldamisele VÕS § 13 lg 3 ja hilisemalt esitatud vastulause on kehtiv, kuna sellega oli vastaspool nõus. Sarnase faktilise olukorra lahendamisele on õigusliku hinnangu andnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-32-09 22.04.2009. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.07.2008 esitatud aktidele esitas tellija vastulause lepingus ettenähtud 7 kalendripäeva jooksul (t I kd lk 159-163).
69.Survetrassi SK3 ümberpaigutamise nõude osas tuleb nõustuda apellatsioonkaebuse põhjendustega, et võrreldes projektiga oli selle trassi osa ümberpaigutamise aluseks tõepoolest tellija K. N.ni isikus juhend, kuid tõendatud ei ole, et tellija oleks andnud juhendi paigutada see osa trassist naaberkinnistule, milline ei kuulu tellijale. Tunnistaja M. A. ütluste kohaselt (t II kd lk 275pöördel-276) oli K. N. sooviks, et trassi lõik oleks võrreldes projektiga kinnistu piirile lähemal, et K. N. tõstis lõigu asukohta tähistavad tikud u 5m projektijärgsest asukohast kinnistupiiri poole ning et K. N. väitis, et kinnistupiiriks on kuivenduskraav. Puudub vaidlus, et kumbki pool ei soovinud trassi osa ehitada võõrale kinnistule, samas puudub vaidlus, et kostja seda siiski tegi.
70.VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus tulenes tellija juhistest, kuid seda vaid juhul, kui töövõtja saadud juhiseid piisavalt kontrollis. Seega pidi töövõtja, selleks, et vabaneda vastutusest seonduvalt võõrale kinnistule ehitamisega, tõendama, et ta antud juhist piisavalt kontrollis. Käesolevas asjas kostja selliseid väiteid ega asjaolusid esitanud ei ole. Töövõtja näol on tegemist oma ala professionaaliga, kes on teadlik, et peab ehitama vastavalt projektdokumentatsioonile. Seega juhul, kui tellijalt tuleb vastavaid alusdokumente muutmata juhis, mis on projektiga vastuolus, pidi töövõtja enne selle täitmist selle sobilikkuses ja otstarbekuses (lähtuvalt lepingu eesmärgiga) veenduma, see tähendab konkreetsel juhul kontrollima, kas tellija poolt näidatud uus asukoht on võimalik. Kahtluse korral pidi töövõtja tellijat juhise täitmisega seonduvatest asjaoludest/võimalikest tagajärgedest, riskidest informeerima. Käesolevas vaidluses ei ole töövõtja väitnud, et ta oleks kontrollinud tellija juhist ja et ta oleks saanud tellijalt kinnituse, et trassi lõigu uus asukoht tõepoolest vastab tellija tahtele. Seega vastutab töövõtja ka selle trassi asukoha osas lepingu ebakohase täitmise eest ja peab vaidlusaluse trassilõigu paigutama ümber projektijärgsele asukohale või vastavalt tellija juhisele tellija kinnistu piiridesse.
71.Kolleegium ei nõustu OÜ Nordland Ehitus seisukohaga, et maakohtul ei olnud võimalik menetleda kostja taotlust leppetrahvi alandamiseks põhjusel, et see oli esitatud hilinemisega (alles esindaja kohtukõnes). Tsiviilasja materjalide kohaselt aga esitas kostja väited leppetrahvi ebaproportsionaalse suuruse kohta juba 27.04.2009 menetlusdokumendis (t II kd lk 139). Kolleegium möönab, et kostja esindaja oleks võinud leppetrahvi vähendamise taotluse sõnastada selgemalt ja see oleks võinud nähtuda ka menetlusdokumendi resolutsioonist, kuid sellele vaatamata oli hageja esitatuga tutvunud (nähtub vastusest t II kd lk 220-231) ning juhul, kui kostja tahe seonduvalt leppetrahviga oleks olnud hagejale arusaamatu, oli võimalik seda vastuses väljendada. 03.09.2009 maakohtu istungi protokollist nähtub, et kostja esindaja esitas avalduse leppetrahvi suuruse vähendamiseks ka kohtuistungil (t II kd lk 275pöördel) ning ka sellele hageja vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt lahendas maakohus menetluslikult korrektselt kostja avalduse ja vähendas tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni.
72.Ka nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega VÕS § 162 lg 1 rakendamisel ega tuvastanud hageja poolt väidetud maakohtu lahendi vastuolulisust. Maakohtu väide, et tööd on valdavas osas tehtud, on põhjendatud asjaoluga, et kogu lepingumaksumus oli suuruses 11 300 000 krooni, kuid töid, mille ümbertegemist/lõpetamist tellija kohtu kaudu taotles, on väärtuses umbes 1 000 000 krooni (t I kd lk 19, kus hageja määras hagi hinnaks tegemata tööde osas 1 000 000 krooni). Seega saab öelda, et töövõtja on teinud ära umbes 90% lepingumahust ja tegemata on vastavalt umbes 10%. Samasse ulatusse jääb ka maakohtu poolt väljamõistetud leppetrahvi suurus (võimalikust maksimumist veidi üle 10%). Hagetavas lepingumaksumuse ulatuses leppetrahvi väljamõistmine oleks kolleegiumi arvates ilmselgelt ebaõiglane ja tooks endaga kaasa tellija alusetu rikastumise, kes omandaks lepinguobjekti tasuta. Sellist õiguslikku ootust tellijal olla ei saa.
73.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmisel. Lepingu p-s 1.2.1 olid pooled leppinud kokku tööd, millised kuulusid lepinguobjekti hulka. Samas oli kokku lepitud, et lepingu mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud objekti hulka kuuluvate tööde tegemiseks, seal hulgas tööd, mida ei ole lepingus otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Lepingu p-s 5.1 olid pooled leppinud kokku, et töövõtja poolt koostatud hinnapakkumine (lepingu lisa nr 1; t I kd lk 28-29) on pooltele siduv. Nimetatud lisa kohaselt leppisid pooled lepingu sõlmimisel tasuks kokku 11 300 000 krooni (käibemaksuta) ning selles ei olnud arvestatud vaid pinnase koorimist kinnistul (puudub vaidlus, et selle tegi ära tellija ja selle eest töövõtja täiendavat tasu ei nõua). Seega oli poolte vahel siduv eelarve VÕS § 639 mõttes ja sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest oli tegemist töövõtjale hüvitatava maksimumsummaga. Kostja ei tõendanud, et pooled oleksid lepingut eelarve suuruse osas muutnud ehk leppinud kokku täiendavat tasu mingite tööde eest. Hageja eitab omapoolset vastavat tahet. Ka nähtub lepingu täitmise aegsest dokumentatsioonist, et hageja tellijana vastas kostja kui töövõtja vastavale ettepanekule korduvalt eitavalt. Seega tegi töövõtja väidetavad lisatööd omal riisikol.
74.Kostja väide, et nad lähtusid hinnapakkumise tegemisel hageja poolt esitatud ebaõigest AS GIB Geotehnika Inseneribüroo geotehnika aruandest (sellest nähtus tegelikkusele mittevastav väljakaevatava pinnase koosseis), jäi kohtumenetluses paljasõnaliseks --puuduvad tõendid aruande ebaõigsuse kohta. Ehituskoosolekul 31.01.2008 viitas tellija esindaja vastuseks täiendava tasu nõudele samas aruandes fikseeritule, et metsa ja jõe vahelisel alal on savipinnas ning et töövõtja pidi kogu aruande sisust olema teadlik juba hinnapakkumise tegemisel (t I kd lk 120). Viidatud aruande väljavõttest (t I kd lk 89-98) nähtuvad pinnase geoloogilise uurimuse tulemused, millised on näidanud nii mulla-, erineva liiva- kui savimölli-, aga ka turbakihtide esinemist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millised andmed olid ebaõiged ja kuidas väidetav ebaõigsus konkreetselt mõjutas kalkulatsiooni tegemist. Tellijapoolsest hinnaküsimisest nähtub, et pakkumise tegemisel paluti muu hulgas võtta aluseks eelnevalt viidatud geotehnika aruanne (t I kd lk 22-27). Seega sai ja pidi kostja juba pakkumise tegemisel lähtuma aruande andmetest, muu hulgas siis, kui arvestas tagasitäitena kohalikku väljakaevatud pinnast.
75.Kolleegium ei nõustu kostja etteheidetega maakohtule, et otsuse resolutsioon ei ole üheselt arusaadav ega täidetav. Kostja töövõtjana pidi tegema kõik lepingulised tööd vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele, millised konkreetsete tööde osas sisaldusid lepingu lisadeks olevates dokumentides (eelkõige projektdokumentatsioonis). Samuti pidi töövõtja lähtuma heast ehitustavast ja kokkulepitud kvaliteedinõuetest (lepingu p 2.2-2.4). Samadest nõuetest tuleb töövõtjal lähtuda ka kohtuotsuse täitmisel (resolutsioonis näidatud tööde tegemisel) ning selles osas ei pea kohtuotsus täiendavaid juhiseid sisaldama. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
76.Kolleegium on asja arutamise tulemusena seisukohal, et selguse huvides tuleb täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, märkides sõna „garantiidokumendid“ ette sõna „seadmete“. Pooltel puudub vaidlus, et töövõtja peab töö valmimisel andma tellijale muu hulgas üle paigaldatud seadmete (pumbad jmt) garantiidokumendid.
77.Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus asjakohaselt TsMS § 163 lg-st 1 ja jaotas kulud võrdeliselt nõuete rahuldatud osaga. Kuna aga kolleegium rahuldas täiendavalt veel ühe töö osas hageja nõude, siis 1) hagi osas tuleb jätta hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud vastavalt 20% ulatuses hageja kanda; 2) vastuhagi osas tuleb aga jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
78.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb arvestades asjaolu, et hageja kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostja kaebus jääb rahuldamata, jaotada järgmiselt: 1) hageja kaebusega seotud kulud jäävad 20% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud 80% ulatuses hageja kanda; 2) kostja kaebusega seotud kulud jäävad täies ulatuses kaebuse esitaja kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.