Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-50-10 Tartu, 24. mai 2010. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev EHITUS SERVICE OÜ hagi OÜ Floriston Grupp vastu üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-15953 OÜ Floriston Grupp määruskaebus Hageja EHITUS SERVICE OÜ (registrikood 10636638), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Kostja OÜ Floriston Grupp (registrikood 10745905), esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets 10. mai 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-15953 osas, millega ringkonnakohus määras OÜ Floriston Grupp apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 (seitse miljonit nelisada seitsekümmend üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni ja kohustas OÜ-d Floriston Grupp tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 259 000 (kakssada viiskümmend üheksa tuhat) krooni riigilõivu.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hagihinnaks ja OÜ Floriston Grupp apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni ning kohustada OÜd Floriston Grupp tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks riigilõivu 4000 (neli tuhat) krooni.
4.1.Määrata EHITUS SERVICE OÜ apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
4.2.Määrata OÜ Floriston Grupp apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
4.3.Kohustada EHITUS SERVICE OÜ-d tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 4000 (neli tuhat) krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), märkides maksele Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbri 2900072686, ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määruse kättesaamisest.
4.4.Kohustada OÜ-d Floriston Grupp tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 4000 (neli tuhat) krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), märkides maksele Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbri 2900072686, ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse kättesaamisest.
4.5.Juhul kui pooled ei tasu tähtpäevaks lõivu kohtu määratud suuruses, tuleb neil samaks
tähtpäevaks teatada, millises osas nad apellatsioonkaebusest loobuvad.
4.6.Hoiatada apellatsioonkaebuse esitajaid, et ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kui apellatsioonkaebuse esitaja ei kõrvalda tähtaegselt puudusi.
4.7.Jätta rahuldamata hageja esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus.
5.Määruskaebus rahuldada.
6.Tagastada OÜ-le Floriston Grupp määruskaebuselt 11. veebruaril 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EHITUS SERVICE OÜ (hageja) esitas 25. aprillil 2007 OÜ Floriston Grupp (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal on poolte vahel 11. oktoobril 2005 sõlmitud üürilepingu p 2.5 järgi kohustus teha tahteavaldus selle üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Hageja märkis tsiviilasja hinnaks 15 000 krooni ja tasus riigilõivu 1000 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest poolte üürisuhe on lõppenud, kuna kostja ütles üürilepingu 10. aprillil 2007 üles.
3.Harju Maakohus rahuldas 7. aprilli 2008. a otsusega hagi ja kohustas kostjat kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavaldust tegema.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 krooni.
5.Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 13. mai 2008. a määrusega menetlusse ja tühistas 28. jaanuari 2009. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus või hagi rahuldada. Hageja maksis 400 krooni kassatsioonikautsjonit.
7.Riigikohus jättis 16. aprilli 2009. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
8.Harju Maakohus rahuldas 20. novembri 2009. a otsusega hagi ja kohustas kostjat kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavaldust tegema.
9.Nii hageja kui ka kostja esitasid 21. detsembril 2009 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kumbki tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 krooni.
10.Tallinna Ringkonnakohus palus 6. jaanuaril 2010 poolte esindajatele saadetud kirjas määrata apellatsioonkaebuse hind. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et maakohus on määranud ringkonnakohtu arvates tsiviilasja hinna valesti ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus tsiviilasja hinda muuta. Kui ei esine muid asjaolusid, tuleb tsiviilasja hind määrata TsMS § 128 järgi, mille kohaselt oleks kasutuslepingu kehtivuse üle peetava vaidluse puhul tsiviilasja hind praeguses asjas 7 471 560 krooni.
11.Hageja ei nõustunud ringkonnakohtuga selles, et ringkonnakohus saab maakohtu määratud tsiviilasja hinda muuta, ega selles, et tsiviilasja hind tuleb määrata TsMS § 128 järgi. Pooled ei vaidle
üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle, vaid kinnistusraamatusse märke tegemise üle. Tegemist on mittevaralise nõudega, mille hind oli hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 järgi 15 000 krooni.
12.Kostja nõustus ringkonnakohtuga selles, et pooled vaidlevad üürilepingu kehtivuse üle ning sellest tulenevalt on tsiviilasja hind 7 471 560 krooni, millelt peavad pooled ka riigilõivu tasuma. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. jaanuari 2010. a määrusega apellatsioonkaebused käiguta, määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni ja kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ning kohustas 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest hagejat tasuma lisaks 4000 krooni ja kostjat 259 000 krooni riigilõivu. Ringkonnakohtu hinnangul määrasid menetlusosalised valesti apellatsioonkaebuste hinna. TsMS § 122 lg 1 järgi on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse hind sama mis hagihind maakohtus, arvestades kaebuse ulatust. Hageja esitas hagi, milles nõudis üürilepingu kohta tehtava märke tegemise eelduseks oleva tahteavalduse andmist, tuginedes kehtivale üürilepingule. Seega esitas hageja üürilepingu täitmise nõude. Kostja vaidles hagile vastu, tuginedes eelkõige asjaolule, et üürileping on lõppenud. Seega vaidlevad pooled üürilepingu kehtivuse või kestuse üle TsMS § 128 tähenduses. Üürilepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidlusega on TsMS § 128 tähenduses tegemist ka siis, kui esitati lepingu täitmise nõue ja selle rahuldamine sõltub lepingu kehtivusest, nagu see on ka praeguses asjas. TsMS § 128 järgi tuleb hagihind määrata lepingu järgi makstava aastase üüritasu summa järgi. Lepingu p 5.5 järgi on üür 622 630 krooni kuus. Seega on aasta üüritasu kokku 7 471 560 krooni. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse, millega hagi täielikult rahuldati ja kohustati teda üürilepingut täitma, on kostja apellatsioonkaebuse hind 7 471 560 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb kostja hagihinnaks apellatsiooniastmes määrata 7 471 560 krooni, millelt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Kuna kostja tasus
21.detsembril 2009 riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal lisaks tasuda 259 000 krooni või teatada määratud tähtaja jooksul kohtule, millises osas ta apellatsioonkaebusest loobub. Õige ei ole hageja väide, et apellatsioonkaebuse hinna määramine on hagihinna muutmine, mida ringkonnakohus teha ei saa. Praeguses asjas määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses lahendatavate apellatsioonkaebuste hinna, ega muuda hagihinda. Apellatsioonkaebuse hinna määramise õigust ei mõjuta see, et ringkonnakohus on varem samas tsiviilasjas apellatsioonkaebust menetlenud ja lähtunud teistsugusest apellatsioonkaebuse hinnast. Kuna määrusega ei muudeta hagihinda ega ka apellatsioonkaebuse hinda, ei teki põhiseaduslikkuse järelevalve küsimust ning hageja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja vaidlustas üksnes maakohtu otsuse põhjendusi, paludes jätta kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, saab hageja apellatsioonkaebust pidada mittevaraliseks ja selle hinnaks on TsMS § 132 lg 1 järgi 25 000 krooni. Selliselt nõudelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 järgi riigilõivu
5000 krooni. Kuna hageja on 21. detsembril 2009 tasunud riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal lisaks tasuda 4000 krooni riigilõivu. TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna puudus on kõrvaldatav, jätab ringkonnakohus mõlemad apellatsioonkaebused TsMS § 3401 lg 2 alusel käiguta ja annab pooltele võimaluse tasuda riigilõiv viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus määras kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ja kohustas kostjat tasuma lisaks 259 000 krooni riigilõivu, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määras ringkonnakohus vääralt hagihinna ja jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 122 lg 2, mille järgi on hagihinnaks hagis taotletu harilik väärtus. Hageja esitas 25. aprillil 2007 maakohule tuvastushagi. Nõuet üürilepingu kehtivuse või kestuse kohta hageja esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi üürilepingu lõppemise vms tunnustamiseks. Seega ei ole tegemist vaidlusega üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle TsMS § 128 mõttes. Kostja on üksnes esitanud omapoolse vastuväite, miks ei saa haginõuet rahuldada. TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind taotletud hüve väärtusega ja kui seda ei ole võimalik määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Mittevaralise hagi hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 25 000 krooni. Hagi rahuldamise korral on hageja hüveks kinnistusraamatusse üürilepingu kohta tehtav märge, millest ei sõltu üürilepingu kehtivus ega ole hageja jaoks tagatud üürisuhtest tulenevad õigused. Märkel on tähendus üksnes juhul, kui üüripinna omanik või uus omanik soovib üürisuhte lõpetada. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse hind sama mis hagihind maakohtus, arvestades kaebuse ulatust. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et üürilepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidlusega on tegemist ka siis, kui esitatakse lepingu täitmise nõue ja selle rahuldamine sõltub lepingu kehtivusest. Hagihind ei saa sõltuda kostja vastuväidetest haginõudele. Ringkonnakohus ei põhjendanud ega viidanud ühelegi normile, kui määras apellatsioonkaebuse hinna teisiti, kui näeb ette TsMS § 137 lg 1. Ringkonnakohus rõhutas, et ei muuda TsMS § 137 lg 11 järgi hagihinda, kuid ei viidanud, mille alusel määrab kindlaks apellatsioonkaebuse hinna ega lähtu maakohtu määratud hagihinnast. Muu hulgas rikub tsiviilasja hinna muutmine asja ringkonnakohtus teist korda läbi vaadates menetlusosalise õiguspärast ootust hagi ja apellatsioonkaebuse hinna ning riigilõivu suuruse osas.
15.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole muutnud hagihinda, st tegemist on mittevaralise hagiga. Küll aga ei saa kostja apellatsioonkaebust lugeda mittevaraliseks, sest erinevalt hagejast vaidlustas kostja maakohtu otsuse tervikuna ning soovis saavutada mitte üksnes kinnistusraamatusse märke tegemata jätmist, vaid
tuvastada, et poolte üürileping on lõppenud. Vaidluse üürilepingu kehtivuse üle tõstatas kostja ning selles küsimuses kohtulahendi saamiseks tulnuks esitada kohtule hagi. Seega on kostja apellatsioonkaebuses tõstatatud üürilepingu kehtivuse vaidlus TsMS § 128 mõttes. TsMS § 137 lg 1 järgi tuleb apellatsioonkaebuse hinda arvutades arvestada ka apellatsioonkaebuse ulatust, mis kostja apellatsioonkaebuses on laiem kui hagis taotletu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus määras kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ja kohustas kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 259 000 krooni riigilõivu. Tühistatud osas saab Riigikohus teha ise uue määruse, millega määrata hagihinnaks ja kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni ning kohustada kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks riigilõivu 4000 krooni. Muus osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
17.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas ja mille alusel sai ringkonnakohus määrata tsiviilasja ja apellatsioonkaebuse hinna. Ringkonnakohus asus apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurust määrates vääralt seisukohale, et seda tehes määras ta üksnes apellatsioonkaebuse hinna ega muutnud tsiviilasja hinda. TsMS § 139 lg 2 p 3 järgi tuleb riigilõivu tasuda mh apellatsioonkaebuselt ning riigilõivu suurus sõltub TsMS § 139 lg 3 järgi tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind TsMS § 137 lg 1 järgi sama mis esimeses astmes, arvestades kaebuse ulatust. Ühtlasi võib kõrgema astme kohus TsMS § 137 lg 11 järgi asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus vääralt määratud. Ülaltoodud sätetest tuleneb üheselt, et apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurus tuleb määrata tsiviilasja hinna alusel, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seejuures ei saa apellatsioonkaebuse hind olla suurem kui hagihind maakohtus, sest maakohtu otsuse peale saab kaevata tervikuna või osaliselt, mitte aga haginõuet ületades, nagu leidis vääralt hageja. Vastuseks hagejale märgib kolleegium, et kostja apellatsioonkaebuse hind saanuks olla suurem kui hagihind üksnes juhul, kui kostja oleks esitanud vastuhagi üürilepingu lõppemise tuvastamiseks. Kuna pooled vaidlevad üksnes kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemise üle ja kostja ei ole esitanud nõuet üürilepingu lõppemise tuvastamiseks, ei ole õige hageja arusaam, et kostja apellatsioonkaebuse hind on suurem kui hageja esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse hind. Seega, kui ringkonnakohus hinda ei muutnud, pidi ta lähtuma apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hinna määramisel tsiviilasja hinnast maakohtus. Tsiviilasja hinna nimetab TsMS § 135 järgi kohtule esitatavas hagis hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Tsiviilasja hinna määrab TsMS § 136 lg 1 järgi kohus, kui seda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest või kui hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 4 järgi võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni
asja lahendamiseni selles kohtuastmes, sh asja lahendava kohtulahendiga. Praeguses asjas tasus hageja mittevaralise nõude pealt riigilõivu 1000 krooni ja möönab siiani, et esitas kohtule mittevaralise hagi. Maakohus pidi küll TsMS § 136 lg 1 järgi määrama tsiviilasja hinna, kuid ei teinud seda. Samas nõustus maakohus vaikides hageja käsitusega, et tegemist on mittevaralise hagiga, ega muutnud hagihinda ka TsMS § 136 lg 4 teise lause alusel asja lahendavas otsuses. Kui ringkonnakohus leidis, et maakohus käsitas vääralt hagi mittevaralise hagina ja määras sellest tulenevalt vääralt hagihinna TsMS § 132 ja mitte TsMS § 128 alusel, pidi ta TsMS § 137 lg 11 alusel muutma tsiviilasja hinda. Seda tegemata ei olnud ringkonnakohtul võimalik määrata kostja apellatsioonkaebuse hinda TsMS § 128 alusel.
18.Edasi vaidlevad pooled selle üle, kas kostja apellatsioonkaebuse hind tuleb määrata TsMS § 128 või § 125 ja § 132 alusel, millest omakorda sõltub kostja apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõudeks on kohustada kostjat tegema poolte sõlmitud üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märge. Seega palus hageja asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kostja tahteavalduse kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Kostja vaidles hagile vastu, kuna leidis, et märget kinnistusraamatusse ei tule teha, sest poolte üürisuhe on lõppenud üürilepingu ülesütlemisega. Vastuhagi üürilepingu lõppemise tuvastamiseks ei ole kostja kohtule esitanud. Seega vaidlevad pooled kinnistusraamatusse märke tegemiseks kinnisasja omaniku tahteavalduse asendamise, mitte üürilepingu kehtivuse üle. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et sellise vaidluse puhul tuleb kostja apellatsioonkaebuse hind või ka kogu tsiviilasja hind määrata TsMS § 128 alusel. Üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on TsMS § 128 esimese lause järgi hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Praeguses asjas ei vaidle pooled üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle TsMS § 128 mõttes, vaid hoopis selle üle, kas üürilepingu kohta tuleb teha kinnistusraamatusse märge. Samuti ei ole võimalik praegust vaidlust siduda lepingu kehtimise ajaga, mille järgi tuleks TsMS § 128 alusel hagi hind määrata. Kolleegium ei nõustu ka kostja arusaamaga, et sellist hagi saab pidada tuvastushagiks, mille hind määratakse TsMS § 125 järgi hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, või kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kuna seaduses ei ole kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamise hagi hinda täpselt kindlaks määratud ja üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke saamise harilikku väärtust ei ole võimalik üheselt rahaliselt hinnata, tuleb sellise asja hind määrata kindlaks TsMS § 132 alusel. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind on 25 000 krooni, kuid kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut arvestades võib kohus TsMS § 132 lg 2 järgi määrata mittevaralise nõude hinna ka
erinevalt eelmärgitust. Ülaltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kuna hageja esitas mittevaralise nõude, tuleb tsiviilasja hind määrata kindlaks TsMS § 132 lg 1 alusel ja lugeda tsiviilasja hinnaks 25 000 krooni. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, tuleb kostja apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda samuti 25 000 krooni. Riigilõivuseaduse lisa nr 1 järgi tuleb sellise tsiviilasja hinna pealt maksta riigilõivu 5000 krooni. Kuna kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal maksta apellatsioonkaebuselt lisaks 4000 krooni riigilõivu.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale määruskaebuselt tasutud kautsjon. Jaak Luik, Henn Jõks, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.