Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-2-3-10 Tartu, 17. mai 2010. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu Aigar Kallo hagi Ludmilla Legovitði vastu võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2009. a määrus asjas nr 207-28656 Ludmilla Legovitði teistmisavaldus Avaldaja Ludmilla Legovitð (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marian Priks Vastustaja Aigar Kallo (isikukood xxxxxxxxxxx) 19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus
1.Jätta Ludmilla Legovitði avaldus tsiviilasjas nr 2-07-28656 tehtud Tartu Ringkonnakohtu
13.novembri 2009. a määruse teistmiseks rahuldamata.
2.Arvata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ poolt teistmisavalduselt 10. veebruaril 2010. a tasutud kautsjonist riigituludesse 400 (nelisada) krooni.
3.Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le enam tasutud kautsjon 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Tartu Maakohus rahuldas 5. juuni 2009. a otsusega osaliselt A. Kallo hagi L. Legovitði (avaldaja) vastu ning mõistis viimaselt välja 195 232 krooni 75 senti ja intressi 3018 krooni 80 senti.
2.Avaldaja esitas 3. juulil 2009 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue otsusega jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. Koos apellatsioonkaebusega esitas ta taotluse menetlusabi saamiseks ja palus end apellatsioonkaebuse esitamisel 20 000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest vabastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. oktoobri 2009. a määrusega avaldaja taotluse osaliselt. Ringkonnakohus kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 10 000 krooni ning võimaldas selle tasuda 1000 krooni suuruste osamaksetena. Esimene osamakse tuli tasuda 2. novembriks 2009. Ringkonnakohus hoiatas, et kui avaldaja jätab esimese riigilõivu osamakse määratud tähtpäevaks tasumata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Avaldaja ei tasunud riigilõivu esimest osamakset määratud tähtpäevaks ja seetõttu keeldus ringkonnakohus 13. novembri 2009. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.17. märtsil 2010. a esitatud teistmisavalduses märgib avaldaja, et 13. novembri 2009. a määrus
toimetati tema esindajale kätte täpselt tuvastamata ajal. Toimikust nähtub, et ringkonnakohus küsis esindajalt 5. jaanuaril 2010, et kas viimane on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud. Esindaja kinnitas määruse saamist ja päris, kas avaldaja sai kätte määruse riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. Järgnes esindaja ja ringkonnakohtu meilivahetus, et täpsustada, millal sai esindaja kätte
13.novembri 2009. a määruse. Täpset kuupäeva tuvastada ei õnnestunud. Sellele järgnes ringkonnakohtu kinnitus, et avaldaja on nimetatud määruse kätte saanud. Ringkonnakohtu referent kirjutas e-kirjas: "Eelpool saadetud kirjas olen ma tõesti kirjutanud, et Legovitð on saanud määruse kätte, aga kahjuks ei oska ma seda rohkem kommenteerida. See võib olla ka mingi muu määrus." Avaldaja soovib rõhutada, et mingit muud riigilõivuga seotud määrust ei ole avaldajale kunagi saadetud. Kahjuks sai avaldaja esindaja ringkonnakohtust ekslikku informatsiooni. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus eksis TsMS § 314 lg 2 vastu, kui saatis esindajale 13. novembri 2009. a määruse paberkandjal. Väljakujunenud praktika järgi ei saada kohtud advokaatidest esindajatele menetlusdokumente juba mõnda aega paberkandjal. Esindaja e-posti aadress nähtus apellatsioonkaebusest. Samuti kinnitas ringkonnakohtu referendi suhtlemine esindajaga e-kirja teel, et esindaja e-posti aadress oli kohtule teada.
5.Eelpool märgitu on TsMS § 702 lg 2 p-st 2 tulenevalt teitsmise alus. Selle sätte järgi on alus kohtulahendi teistmiseks, kui menetlusosalist menetlusest seaduse kohaselt ei teavitatud. Praegusel juhul sai avaldajale 12. oktoobri 2009. a määruse kätte toimetamata jätmise tõttu võimalikuks avaldaja suhtes negatiivse lahendi tegemine - 13. novembri 2009. a ringkonnakohtu määrusega jäeti avaldaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
6.Vastustaja vaidleb teistmisavaldusele vastu. 13. novembri 2009. a määruse kohta väitis avaldaja esindaja 5. jaanuaril 2010, et ta sai selle kätte rohkem kui kaks nädalat tagasi. Seega oli sellest hetkest selge, et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ja ringkonnakohtul on alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest. TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega. Avaldajal oli võimalik esitada 13. novembri 2009. a määruse peale määruskaebus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et avaldus Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2009. a määruse teistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on esitanud teistmisavalduse TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte järgi on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kui lahend tehti tema kohta. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu
10.novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6). Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2009 määrus kehtib avaldaja suhtes. Kuid kolleegium ei nõustu
avaldaja väitega, et teda on asja menetlemisest kõrvale jäetud. Avaldaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja seega oli teadlik ka apellatsioonimenetlusest. Koos apellatsioonkaebusega esitas avaldaja taotluse, milles palus ennast täielikult vabastada apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus menetles avaldaja taotlust ja tegi 12. oktoobril 2009. a määruse, millega rahuldas taotluse osaliselt. Kuna avaldaja ei tasunud esimest riigilõivu osamakset kohtu määratud tähtpäevaks, jättis ringkonnakohus avaldaja apellatsioonkaebuse 13. novembri 2009. a määrusega menetlusse võtmata.
8.Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et ringkonnakohus ei toimetanud 13. novembri 2009. a määrust nõuetekohaselt kätte ei avaldajale ega tema esindajale. TsMS § 307 lg 4 järgi tuleb menetlusdokumendi kättetoimetamiseks andmine märkida kohtutoimikusse. TsMS § 306 lg 2 järgi peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kolleegium märgib, et toimikust ei nähtu, kuidas toimetati määrus avaldaja esindajale kätte. Kolleegium on varem leidnud, et toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 12 ja 11. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalisele hakkab kulgema menetlustähtaeg.
9.Kohtutoimikus ei ole dokumenteeritud 13. novembri 2009. a määruse kättetoimetamist. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb lugeda avaldaja esindajale kättetoimetatuks selle tegelikust jõudmisest saajani TsMS § 307 lg 3 järgi. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Toimikust nähtub (I kd, tlk 265) et 5. jaanuaril 2010 on ringkonnakohtu referent esitanud avaldaja esindajale järelepärimise, kas viimane on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud. Kohtu järelepärimisele vastas avaldaja esindaja, et sai selle määruse kätte. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, siis toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seega piisas praegusel juhul avaldaja esindaja kinnitusest, et ta on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud. Sellest avaldaja esindaja kinnitusest sai ringkonnakohus järeldada, et kohus on kohtumääruse avaldaja esindajale kätte toimetanud. TsMS § 638 lg 9 järgi võib määruse peale, millega kohus
keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuna ringkonnakohus ei suutnud kindlaks teha täpset määruse kättetoimetamise aega, algas 13. novembri 2009. a määruse peale määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaega avaldaja esindaja 5. jaanuari 2010. a kinnitusele järgnevast päevast.
10.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega. Avaldaja määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul 13. novembri 2009. a määruse peale määruskaebust ei esitanud. Seetõttu tuleb avaldaja teistmisavaldus jätta TsMS § 702 lg 3 alusel rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). Toimikust nähtub, et maakohus on avaldaja esindajaga suhelnud elektrooniliselt. Avaldaja esindaja märkis e-posti aadressi ka apellatsioonkaebuses, kuid samas jättis selle märkimata menetlusabi avalduses. TsMS § 314 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Avaldaja esindaja aadressi teatamise ebajärjekindlusest võis tuleneda ka ringkonnakohtu poolt menetlusdokumentide esindajale erinev kättetoimetamise viis.
12.Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse teistmisavalduselt tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. TsMS § 149 lg 7 järgi tuleb enam tasutud kautsjon 1200 krooni tagastada advokaadibüroo Valge & Uiga osaühingule. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.