Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

T

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Hagejal oli vaja rekonstrueerida plaadipressi ventilatsioonisüsteemi. Hageja pöördus selles küsimuses OÜ S (kostja 1) kui vastavate töödega tegeleva äriühingu poole, kostja nimel suhtles hagejaga P T OP(kostja 2). Hageja soovis saada töötavat ja toimivat ventilatsioonisüsteemi. Mõlemad kostjad tegid hageja juures 2006.a. veebruaris–märtsis mõõtmisi ja kostja 1 esitas hagejale hinnapakkumise 17.03.2006 kostja 1 nimel plaadipressi töökeskkonna õhuvahetuse tegemiseks. Kostja 2 projekteeris süsteemi enne ja siis pakkus välja äriühingu, kellega leping sõlmiti. Hageja sõlmis pakkumise alusel kostjaga 1 27.03.2006 töövõtulepingu plaadipressi töökeskkonna õhuvahetuse ehitamiseks. Nimetatud õhuvahetuse süsteem on ehitise tehnosüsteem. Leping ei sisaldanud kokkulepet projekteerimise kohta. Projekteerimise korraldas kostja 2, kes edastas hagejale vastava projektdokumentatsiooni ja seadmete tehnilise dokumentatsiooni. Plaadipressi töökeskkonna õhuvahetuse süsteemi ehitas välja kostja 1. 21.02.2007 toimus õhuvahetuse süsteemist alguse saanud põleng, mille tõttu plaadipressi töö seiskus ja takistas hageja äriühingu tööd oluliselt – toomistegevus seiskus. Hageja sai varalist kahju. Hageja teavitas kostjaid tulekahjust. Esimesel võimalusel kõrvaldas hageja tulekahju esmased tagajärjed ja taastas tootmise, sest kahjustuste tagajärgede likvideerimisega viivitamine oleks hagejale suuremat kahju põhjustanud. Põlengu põhjustas ventilatsioonisüsteemi lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille põhjuseks oli omakorda mootori mittestandardne kandekonstruktsioon. 2007.a. märtsis taastas hageja õhuvahetusüsteemi. Kostjad ei arvestanud süsteemi projekteerimisel, ehitamisel tulekahju tekkimise võimalusega ega võtnud tarvitusele abinõusid tulekahju vältimiseks, tõkestamiseks, sellisest tulekahju tekkimise võimalikkusest ei ole nad hagejat informeerinud. Kostjad on vastava ala asjatundjad. Kostjad rikkusid kohustust projekteerida ja ehitada ohutu süsteem, tegemist on rakse hooletuse tõttu kohustuse rikkumisega, mille tõttu tekkis hagejal kahju. Kahju on järgmine:

Kulud kahju ärahoidmisele ja vähendamiseks on 779 314 krooni: ventilatsioonisüsteemi taastamisremont 552 986 krooni, millest tagajärgede likvideerimise kulud on 238 274 krooni, splinklersüsteemi taastamisekulud tulekahju piirkonnas 225 000 krooni, plaadipressi kahjustunud hüdrovoolikute taastamisekulud 1 328 krooni, taastati tulekahjueelne kord, elektri ega valgustussüsteemi ei muudetud. Kulud, mis on kantud seoses kahju nõuete esitamisega: tulekahju ekspertiisikulu 10 500 krooni. Saamata jäänud müügitulu seoses plaadipressi töö ja tootmise seiskumisega 36 tunniks 660 591 krooni – Vistamata jäi 931 m3 plaati. Ühe m3 plaadi kasum on 709,55 krooni. Maha on arvatud kõik kulud. Uue ostetud ventilaatori hind 59 650 krooni, mis on tasumata seetõttu, et kostjad ei hüvita kahju, lisaks peab ostma veel 2 ventilaatorit õhuvahetusüsteemi tarbeks, kokku 178 950 krooni. Algul telliti varuventilaator, ent taastamisega võeti see kohe kasutusse, süsteemis sai kahjustada 3 ventilaatorit (lk 128 all, 129 ülal). Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, kuna kostja 2 projekteeris ja kostja 1 ehitas välja puudustega õhuvahetussüsteemi. Kostja 2 juhib ainuisikuliselt kostjat 1 ja vastutab seega kostja 1 tegevuse eest. Kostja 1 vastutus põhineb lepingulisel alusel (prot, I kd lk 169, I kd 214-218). Töö ei vastanud töövõtulepingu tingimustele. Kostja 1 teadis, milleks oli vaja hagejal ventilatsioonisüsteemi, lisaventilaator oli ümber ehitatud, kuid ei kostja ei kontrollinud selle ohutust. Kostja 1 andis tööle, materjalidele 2-aastase garantii, töö ei tohi olla ohtlik. Kostja 1 rikkus ventilatsioonisüsteemi ehitamisel kohustust ehitada ohutu süsteem ning selle rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise, tegemist oli ebastandardse ventilatsioonisüsteemiga, mis põhjustas kahju. Kostja 2 vastutus põhineb VÕS §-idel 1043, 1045 lg 1 p 7, 8 ja 1048, kuna ta projekteeris ebastandardse ja seadusest tulenevatele nõuetele mittevastava ventilatsioonisüsteemi. Puudub viide projektis tuleohtlikkusele, puuduvad erijuhised süsteemi kasutamiseks, hooldamiseks, puudub viide ventilaatori ümberehitusega seotud asjaoludele, masin peab olema projekteeritud nii, et on välistatud tulest ja kuumenemisest tingitud riskid, mida masin ise võib põhjustada (Masinaohutuse seadus § 76,5,21,32, EhS § 18 lg 1, 2, 3, § 3 lg 2, 11, § 43). Kostjal 2 oli seadusest tulenev kohustus projekteerida, dokumenteerida süsteem, mis oleks ohutu. Süsteemi peab olema võimalik kontrollida, selleks, et tagada ohutus. Nimetatud kohustus ei olnud täidetud ja selle tulemusel ehitas kostja 1 süsteemi, mis läks põlema. Kostja 2 esitles end pädeva isikuna ja vastutab ka VÕS § 1048 alusel. Ta oli teadlik, milleks oli tema projekteeritud ventilatsioonisüsteem vajalik, oli teadlik hageja tootmisprotsessist. Nõue kostja 2 vastu põhineb deliktil (lk 214- 215, I kd). Hageja puhastas süsteemi tavapäraselt kord kuus. Hageja oli vara kindlustatud perioodil 01.07.0630.06.2007, omavastutus 1 000 000 krooni, kuni splinklersüsteemi täieliku väljaehitamiseni oli omavastus tulekahju korral 10 000 000 krooni, õnnetuse ajaks 21.02.07 polnud see splinklersüsteem veel Vis (lk 179). Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt kahju hüvitamiseks 1 629 555 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda (lk 1-5, 126-130).

Tõendid: OÜ S pakkumine hagejale 1106-3, töövõtuleping kostjaga 1 27.03.06, projektdokumentatsioon, seadmete tehniline dokumentatsioon, AS CHB Eurpe 28.03.2007 arvamus 200703270243, kostja 2 lisaventilaatori kohta antud seletused, hageja pöördumine 11.04.07 nr 111/125, kostja 2 kiri 11.04.07 nr 1-17/3, hageja kiri 1-11/125, koopiad tellimustest 20294, Dunlop Hiflex Oy arve 6701373, Levadia Metall OÜ arve- saateleht LV03199, LV03403, Hestacom OÜ arve- saateleht nr 21 31.03.07 ja akt 19, Katevara OÜ arve 70009, AS Eesti Energomontaaž 07.03.07 arve saateleht 64, 98 ja õiend 75, DunlopHiflex Oy Eesti Filiaali arve 6701162, OÜ S arve 7022, CHB Europe AS arve 70016, tunnistajate J. A , J. R , V. K , A. K ütlused, fotod, Ida- Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo teatis 27.02.2007, väljavõte vahetuse elektroonilisest žurnaalist, AS RVtulekahju asjaolude uurimise akt, A. K seletuskiri, joonis ja seletuskiri ning e- kirjavahetus CHB Europe arvamuse juurde, joonis lisaventilaatori paigalduskohast, kuumpressimise protsessi kirjeldus, N. J seletus, saamata jäänud tulu arvestus, akt 22.03.2000, akt 05.01.2001, akt 07.03.2003. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja palusid jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda (lk 92-98, 110-114, 161-166, 221-, II kd ). Kostja OÜ S (kostja 1) tegi hagejale ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise vastavad tööd: paigaldas lisaventilaatori, projekteeris selle. Õige ei ole, et süsteemi projekteeris T. P. P . Ei ole tõendatud, et tulekahju sai alguse ventilatsioonisüsteemist ja et selle tekke põhjuseks on ventilatsiooni rekonstrueerimist reguleerivate õigusnormide rikkumine. Ventilaatori tootja Miraco OY selgituste kohaselt purunevad kõik tiivikulabad kui need puutuvad kokku mingi takistusega tiirlemise ajal. Ventilaatori konstruktsiooni tõttu on välistatud tiivikulabade hõõrdumine vastu korpust ja nende kuumenemine. Labade kinnitused olid terved, labad oli suures osas sulanud ja seega mõjus tulekahju ise labadele. Ventilaatori tugikonstruktsioon oli tavalahendusest tugevam. Seega ei saanud olla tehniliselt võimalik, et ventilaator töötas edasi kokkupuutes takistusega, hõõrdus ja kuumenes. Tuli ei saanud levida allapoole, ventilaator oli ülevalpool, tulekahjustused on suuremad ventilaatorist kaugemal. Tõendamata on õigusvastane käitumine, põhjuslik seos. Kostja ei ole rikkunud ehitusseadusest tulenevaid nõudeid, ehitusluba ja kasutusluba pidi olema hagejal endal hangitud, tuleohutuse eest vastutab hageja ise, kostja ei ole kohustatud kontrollima, kas hageja koristab tootmisruume. Ventilaatori paigaldamise koht, viis, ventilaator ise ei tekita tuleohtu. Ventilaatori materjal, tiivikud, mootori tugikonstruktsioon on korras, tagavad tuleohutuse, neid on varem kasutatud puidukuivatites. Remonttööde maksumus on tõendamata, need on kandmata ega ole seoses tulekahjuga. Ei ole õige, et hageja oli sunnitud ostma süsteemi taastamiseks lisaventilaatori, sest arve oli väljastatud 2006.a. enne tulekahju toimumist. Tõendamata on saamata jäänud tulu. Kostja 2 ühines kostja 1 vastuväidetega. Lisaks märkis, et tema ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna ta OÜ S juhatuse liikmena ja töötajana teostab ühingu juhtumis ja esindusfunktsiooni, töötajana kavandab ventilatsioonisüsteeme, kogub vajalikke andmeid ja teeb muid töid, mh koostas ka vajalikud süsteemi teostusjoonised. Ei ole õige, et lepingu, mis oli sõlmitud hageja ja kostja 2 vahel, järgi polnud projekteerimine kostja 1 ülesanne. Leping süsteemi rekonstrueerimiseks oli sõlmitud hageja ja OÜ S vahel ning selle lepingu raames tehti ka projekteerimistööd, hagile lisatud joonised

kinnitavad, et need on tehtud OÜ S poolt. Kostja 2 kui OÜ S juhatuse liige ei vastuta hageja ja OÜ S vahelisest lepingust tulenevate võimalike kohustuste rikkumise eest. Seadusest ei tulene tellija otsenõuet töövõtja juhatuse liikme vastu, isegi kui nad oleksid rikkunud töö või käsunduslepingust tulenevaid kohustusi töövõtja, st antud juhul OÜ S ees. Kostja 2 vastutuse eelduseks saab olla kas samal alusel või erineval õiguslikul alusel põhinev vastutus hageja ees, kostjal 2 ei ole vaadeldavast töövõtulepingust tulenevat vastutust hageja ees. Projekteerimine on töövõtt ja eelduslikult tasuline, hageja ei ole mingit tasu kostjale 2 maksnud ega põhjendanud, miks ta pidi seda tagama tasuta, kostjal 2 ei ole õigussuhet hagejaga, ei ole võtnud endale hageja ees mingeid kohustusi, tegi vaid kostja 1 töötajana vastavaid mõõtmisi. Kostja vormistas teostusjoonised mitte projekti, kuid see ei too kaasa pooltele õigusi ja kohustusi vm otsest võlasuhet. Hageja ei ole kostjalt 2 tellinud projekteerimistöid, hageja võttis kõik tööd vastu kostjalt 1, kostja 2 ei ole soovitanud hagejale OÜ-d S. Hageja viidatud dokumentatsiooni puudumine ei põhjustanud kahju. Hageja võttis töö vastu, seega kinnitas tööde vastavust kokkulepitule. Masinaohutuse seadusest tulenevad nõuded olid täidetud, ventilaator oli tähistatud nõuetekohaselt CE-tähisega. Tuleohtlik oli hageja enda tootmine ja kuumpressi tööprotsess. VÕS § 644 lg 3 alusel ei ole kostjal saamata jäänud tulu nõuet. Hageja võttis kasutusse rekonstrueeritud süsteemi ilma kasutusloata, splinklersüsteem ei olnud Vis ehitatud ega töökorras. Alus on hüvitise vähendamiseks. Hagejal on esinenud varem ka tulekahjusid. Tõendid: plaadipressi skeem, Miraco Oy 29.02.08 selgitus, SPEK 05.06.07 arvamus, AS Hekotek teatis 12.03.08, väljatrükid nende kohtulehekülgedel, plaadipressi töökeskkonna skeem, fotod tööde üleandmis-vastuvõtuakt, lisaventilaatori arve nr 687, kostja taotluse alusel hageja kindlustuslepingu koopia, Ida- Päästekeskuse materjalid tulekahju kohta, R. P ütlused, tootja tehase selgitus, eksperthinnang nr 19, T. M arvamus. Kohtu põhjendused Hageja sõlmis kostjaga 1 (OÜ S ) 27.03.2006 töövõtulepingu plaadipressi töökeskkonna õhuvahetuse rekonstrueerimiseks ja vastava ehitamiseks, mille kostja 1 ka Vis ehitas ja hageja vastu võttis. Kosta 1 paigaldas süsteemi 3 ventilaatorit. Vaidlus selles puudus. Seega on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 järgi, mille kohaselt kohustub üks isik Vistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik peab selle eest aga maksma tasu. Vaidlus puudus ka selles, et märgitud ventilatsioonisüsteem, mis hõlmas endas ka ventilaatorite paigaldamist, on ehitise tehnosüsteem, mille eesmärgiks koos ventilaatoritega on tagada hageja tootmisettevõttes õhuvahetus. VÕS § 76, § 77 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine, täitmata jätmine. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele ja sellele peavad vastama ka töö dokumendid. VÕS § 641 mõtte kohaselt peab Vistatud asi, antud juhul märgitud ventilatsioonisüsteem töötama ja tagama korras õhuvahetuse, kuid samas ei tohi olla märgitud süsteem sinna paigaldatud seadmete, s.o ventilaatoritega ohtlik süsteemi kasutajatele ja kolmandatele isikutele. Seega oli kostjal 1 lepingust tulenevalt kohustus teha lepingu tingimustele vastav töö/asi ja märgitud kohustus oli hõlmatud kohustusega tagada töö/asja ohutus ümbritsevale, sj vältida tema kasutamisest tekkida võiv kahju.

21.02.2007 toimus hagejale kuuluvas ja Maidla tee 7, Püssi asuvas tehases tulekahju. Selles vaidlus puudus. Seega on asjas tõendatud, et hagejale kuuluvas ettevõttes – tootmishoones oli tulekahju. Järgnevalt vaatleb kohus, mille tõttu tekkis tulekahju ning kas see lähtus lepingujärgsest asjast. Kostjad seadsid kahtluse alla selle, et tulekahju sai lähtuda lepingujärgsest asjast. Kostja taotluse alusel kohtule nõutud Ida-Päästekeskuse poolt asja kohta koostatud materjalide nr 714/92 (esitatud originaalina) ettekandest nähtub, et kui päästjad jõudsid kohale, põles kuumpress ja leek läks ventilatsioonitorustikku, tule leviku ala oli 1 ruum, ca 100 m2, hageja sisevalve töötajad tegid kustutustöid. Kohtule esitaud AS CHB Europe (I kd lk 32 jj) arvamuse 28.03.2007 nr N200703270243 kohaselt põhjustas tulekahju ventilatsioonisüsteemi lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille tõenäoliseks põhjuseks oli mootori mittestandardne kandekonstruktsioon. Kohtus ülekuulatud viidatud arvamuse andnud 1 asjatundja J. A kinnitas istungil ütlustega seda sama. Nimelt nähtub nii arvamust kui ütlustest järgmine. Lisaventilaatori tugikonstruktsioon deformeerus ja tiiviku labad puutusid kokku ventilaatori kestaga, mille tõttu tekkis vastastikune hõõrdumine, kesta tekkisid rööpsed vaod, mõlgid, labade ja kestade vastastikusel hõõrdumisel kontakteeruvate pindade temperatuur tõusis, vagude alas sulas terasplekki kattev tsink, labade otstes alumiiniumsulam pehmenes, sellest eraldus puidutolmu suhtes süütevõimelisis osakesi, mis võisid langeda pindadele, millele oli ladestunud puidutolm ja tekitada lokaalse süttimise. Üldise suureneva vibratsiooni tõttu kandekonstruktsiooni deformatsioon suurenes, vibratsioon kandus edasi ventilatsioonikanali konstruktsioonidele, mille tulemusena kanali pindadelt eraldus sinna varem ladestunud tolm, sh hõõguv tolmumass ja sellele järgnes lenduva tolmu plahvatuslik süttimine, mille järgselt jäid põlema kõik plahvatusliku süttimisala piiridesse jäänud lendumata puidutolm, puitkiudude ladestused. Pressi kohal toimuva põlengu tõttu suurenes labade temperatuur, nendelt eraldusid tänu vibratsiooni ja mehaanilise püsivuse kadumisel suuremat tükid, mingil hetkel kahjustus mootori toitekaabel ja kaitse lülitas mootori välja, sund – ja loomulik väljatõmme põhjustas tule leviku esmasest põlemispiirikonnast kogu väljatõmbesüsteemi. Arvamusest ning tunnistaja J. A ütlustest nähtub, et tema ja hr A. V uurisid nii lisaventilaatorit, ventilatsioonisüsteemi, tulekahju asjaolude uurimise akti, puitkiudplaatide pressimise tehnoloogilist kirjeldust, ventilatsiooniprojekti, lisaventilaatori seletust ning tootja Miraco OY poolt saadetud materjale ventilaatori labade materjali ja mootori töötemperatuuri kohta. Esitatud lisamaterjalid esitas hageja ka kostja taotlusel kohtule (joonis ja seletuskiri ning e-kirjavahetus CHB Europe arvamuse juurde (Id lk 153-158)). Seega puudub alus kahelda selles, et A. V ja J. A poleks ventilaatoriga seonduvaid asjaolusid igakülgselt uurinud. Veel ütles tunnistaja, et just lisaventilaatori kinnitusviis oli teistsugune, teistel ventilaatoritel ei olnud avariilisi vigastusi nagu lisaventilaatoril. J. A on riiklik ekspert olnud 27 aastat ning kogemus samal erialal mitteeksperdina üle 13 aasta. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kahelda AS CHB Europe arvamuses ja tunnistaja J. A ütlustes. Arvamuse kohaselt on välistatud tulekahju põhjus elektrisüsteemist, kuna ei tuvastatud ühegi kaitsesüsteemi vastavat rakendumist, samuti ei saanud vaadeldavas ruumiosas ise süttida puidutolm, kuna isesüttimistemperatuur on 275kraadi C, sj oli nn kupli all olev kvartsoru /valgustussüsteem/ terve, komplektne, töökorras; tootmisprotsessi endaga ei kaasne selliseid isesüttimiseks vajalikke temperatuure ning ainus tehniline seade, milles tuvastasid tulekahju uurijad avariilise protsessi, oli ventilatsioonitoru

lisaventilaator. Ka tunnistaja J. R ütles, et viidatud tulekahju põhjuste selgitamiseks otsisid nad vastava ala asjatundjaid ning selliste ekspertiiside tegemiseks olid spetsialistidena teada nii J. A, A. V ja veel keegi. Asjatundjad uurisid süsteemi, küsitlesid inimesi. Seega kinnitavad J. Ri ütlused eelkõige asjaolu, et J. A ja A. V tegid oma tööd põhjalikult. Viidatud arvamus ja J. A ütlus on põhjalik ning kohus leiab, et hageja on tõendanud J. A ütluste ja AS CHB Europe arvamusega asjaolu, et vaidlusaluse tulekahju põhjustas ventilatsioonisüsteemi mittestandardsest kandekonstruktsioonist tingituna lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille lõplikuks tulemuseks oli ülalpool kirjeldatud viisil labade otste alumiiniumsulami pehmenemine, otstest sulami puidutolmu suhtes süütevõimeliste osakeste eraldumine, mis langedes ladestunud puidutolmule tekitas lokaalse süttimise ja hiljem tulekahju suurenemise, leviku kogu ventilatsioonisüsteemi. Kuigi kostjad viitasid sellele, et hageja enda koostatud akti järgi sai tuli alguse elektrisüsteemist, siis märgitud aktiga ei ole nimetatud asjaolu tõendatud. Esiteks kinnitas hageja tunnistaja J. R, et nad püstitasid ise sellise versiooni, kuid otsisid asjatundjad, kes tegid kindlaks tulekahju põhjuse ning ülalviidatud arvamus ja tunnistaja J. A ütluste kohaselt ei lähtunud tulekahju elektrisüsteemist. Märgitud J. Ri ja viidatud J.A ütluste ning AS CHB Europe arvamusega on need kostjate väited ümber seega lükatud. Kostjad esitasid kohtule Miraco Oy 29.02.08 selgituse, SPEK 05.06.07 arvamuse, AS Hekotek teatise 12.03.08, väljatrükid nende kohtulehekülgedel, fotod, tööde üleandmis-vastuvõtuakt (I kd lk 225), tootja tehase selgitus (I kd 290-294, tõlge 299-303), mille kohaselt siis, kui ventilaatori tiivikud puutuvad kokku takistusega, eralduvad labad kehast, ent samas ei ole märgitud tõenditega tõendatud tulekahju tekkepõhjus ning välistatud lisaventilaatori avariiline protsess, mida kirjeldasid CHB Europe asjatundjad ja tunnistaja J. A. Esitatud TTÜ eksperthinnangust nr 19 29.10.09 (II lk 3jj) nähtub samuti, et ventilaatori osad on erinevatest alumiiniumsulamistest ja kui tiivikud puutuvad kokku takistusega, siis eralduvad nad korpusest. Kostja tunnistaja R. P kinnitas istungil, et tema uurimisobjektiks oli eelkõige ventilaatori materjali uurimine, mitte tulekahju põhjuste väljaselgitamine, tema ei ole kohapeal käinud uurimas tulekahju. J. A kinnitas, et teistel ventilaatoritel ei olnud avariilisi protsesse, v.a lisaventilaatoril, mille kandekonstruktsioon oli ebastandardne ja sai käivitada vibratsiooni mõjul eelkõige lisaventilaatori avariilise protsessi. Seega leiab kohus, et kostjad ei ole tõendanud viidatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja R. P ütlustega asjaolu, et tulekahju lähtus muudest põhjustest ja kohast kui lisaventilaatori kandekonstruktsioonist tingitud ventilaatori avariilisest protsessist Kostjate väide, et ventilaator oli märgistatud nõuetekohaselt CE märgiga, ei välista tegelikult eelpool tuvastatud tulekahju põhjust ega tähenda, et kostja 1 pole kohustusi rikkunud. Kostjate taotlusel hageja poolt esitatud aktid 22.03.200, 05.01.2001, 7.04.03 (I kd lk 275-280) kajastavaid varasemaid tulekahjusid, kuid need ei ole kordagi esinenud ventilatsioonisüsteemis ega lähtunud pressi tööst (keevitustöö ohtlikkus kohas, laastuhoidla ja tanklavahelise ala põleng, laaduri põleng saepuru kuivati teel). Ka kostjate poolt kohtule esitatud T. M arvamusest (I kd lk 289-295, 299-315) ei nähtu, et tulekahju oleks põhjustatud muudest asjaoludest. Viidatud arvamus on antud CHB Europe arvamusele ja leitud et see pole õige. Kohus leiab, et T. M arvamuse näol on tegemist arvamusega arvamusele, so ühekülgne, ei nähtu, et tulekahju kohta ning arvamuse aluseks olevaid kõiki asjaolusid oleks uuritud, mistõttu ei ole tõend usaldusväärne ega kinnita kuidagi kostja väiteid tulekahju muudest põhjustest. Ka Ida- Päästeameti materjalidest ei nähtum, mis oli tulekahju põhjus. Seega saab järeldada, et viidatud ventilatsioonisüsteem koos selle juurdekuuluva lisaventilaatori ja selle kandekonstruktsiooniga ei vastanud lepingu tingimustele VÕS § 641, kuna ei töötanud ohutult ja oli seega ohtlik otseselt käesoleval juhul hagejale e. tellijale e. asja kasutajale.

Seega on kostja 1 rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust VÕS § 76 lg 1, § 77 lg 1, § 100 järgi, kuna pole taganud asja ja töö lepingu tingimustele vastavust ja ohutust. Asjaolu, et hageja võttis töö vastu koos aktiga ega ole teinud mingeid märkeid selle kohta, ei tõenda tegelikult seda et töö/asi vastas lepingu tingimustele. Ülalviidatud hageja tõenditega on tõendatud vastupidine. VÕS § 104 alusel vastab võlgnik kohustuse rikkumise korral võlasusaldaja ees üksnes lepingust või seaduses tulenevalt süü olemasolu korra. VÕS 36. ptk sätetest ega esitatud töövõtulepingust 27.03.2006 (I kd lk 8jj) p 6 ei nähtu, et kostja vastutaks hageja ees töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral üksnes süü olemasolul, seega ei ole tähtust käesolevas vaidluses poolte väited sellest, kas kostja on süüdi märgitud kohustuste rikkumise eest või mitte. Lepingu järgi on viivitusest tingitud vastutus vaid süüline; asja /töö mittevastavusest tingitud vastutus ei ole lepingus reguleeritud süülise vastutusena. Seega vabaneb kostja 1 vastutusest üksnes siis, kui vastus on vabandatav VÕS § 103 lg 1, 2 järgi ehk kui kohustust rikuti vääramatu jõu, so kostjast mittelähtuvast objektiivsest asjaolust. Käesoleval juhul ei ole tõusnud vaidlust vääramatu jõu esinemisest, mis tinginuks kostja 1 poolt lepingu rikkumise. Seega vastutab kostja 1 lepingust tulenevalt hageja ees oma ülalviidatud kohustuste rikkumise tõttu. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel on seega hagejal õigus nõuda kostjalt 1 kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama kahju, mida ta sai ette näha rikkumise võimaliku tagajärjena, lg 4 järgi peab kahju tekkimine olema otseses põhjuslikus seoses asjaoluga, millele isiku vastutus põhineb. Vaidlus puudus selles, et tulekahju tulemusel sai kannatada osaliselt hageja tootmishoone e. asi, seiskus tootmine, millepärast jäi hagejal saamata tulu. Seega on asjas tõendatud, et tulekahju põhjustas hagejale kahju ja kuna märgitud tulekahju lähtus just kostja tehtud tööst/asjast, mis ei olnud ohutu ega vastanud seega lepingu tingimustele ja kostja 1 oli kohustust rikkunud, siis on kostja 1 kohustuse rikkumisel otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 järgi. Vaidlus puudus selles, et kostja 1 teadis, et hagejal oli vaja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerida, et selline süsteem peab töötama ohutult, kuna toomishoones on puidutolm, ja et süsteemis ei tohi tekkida tuleohtlikku olukorda süsteemist endast tulenevalt. Seega pidi kostja 1 ette nägema ka seda, et ventilatsioonisüsteemi ning selle osade, ventilaatori ja selle kandekonstruktsiooni lepingu tingimustele mittevastavusel võib tekkida tuleohtlik olukord. Asjaolu, et tegemist oli lisaventilaatori mittestandardse kandekonstruktsiooniga, leidis tõendamist ülalviidatud hageja tõenditega. Nii oli puudustest tingitud tööst ja asjast lähtuv oht ja kahju tekkimine kostjale 1 ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi. Vastupidist ei ole kostja 1 tõendanud. Eeltoodu alusel vastutab kostja 1 hagejal tekkinud kahju eest. Järgnevalt vaatleb kohus kahju ulatust. VÕS § 128 lg 2 alusel on varaline kahju otsene varaline kahju, saamata jäänud tulu ning lg 3 alusel hõlmab varaline kahju kaotsiläinud vara väärtuse, halvenemisest tingitud väärtuse vähenemise, kahju tekkimisega seotud kantud ja tulevikus kantavad kulud, sh kulud kahju ärahoidmiseks, vähendamiseks, hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb asja hävimisest tingitud kahju korral maksta hüvitis, mis vastab soetamiseks/taastamiseks tehtavatele mõistlikele kuludele.

Kohtul esitatud hageja tellimuskirja, Dunlop Hifleks arvete, Levadia Metall OÜ arvetesaatelehtedega, Hestacom OÜ arve-saatelehtedega, AS Eesti Energomontaaž arve- saatelehtede ja õiendiga, OÜ Katevara arvega on (I kd lk 53-63) tõendanud, et hageja kulusid kahju ärahoidmisele ja vähendamiseks kokku 779 314 krooni. Nimelt moodustab ventilatsioonisüsteemi taastamisremont 552 986 krooni ja sellest on tagajärgede likvideerimise kulud on 238 274 krooni, splinklersüsteemi taastamisekulud tulekahju piirkonnas 225 000 krooni, plaadipressi kahjustunud hüdrovoolikute taastamisekulud 1 328 krooni. Seda, et hageja oleks taastanud midagi enamat nagu arvas kostja, ei ole kostja ümber lükanud. Hageja kinnitas, et taastati vaid tulekahju eelne kord, elektri ega valgustussüsteemi ei muudetud, mida kostjad ei ole ümber lükanud. Seega on tõendatud taastamisremondi kulud VÕS § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 3 järgi summas 779 314 krooni. Kostja väide, et tõendid ei kinnita kuluda kandmist ei oma tähendust, kuna hageja on tõendanud kulutuste ulatust ja kahju hüvitise maksmise eelduseks ei ole kulude eelnev ärakandmine. Kohtule esitatud CHB Europe AS arvega nr 70016 28.03.2007 (I kd lk 65) on hageja tõendanud tulekahju põhjuste kindlakstegemise kulusid 12 390 krooni kui kahju VÕS § 128 lg 2, 3 tähenduses. VÕS § 128 lg 2, 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks saanud tõenäoliselt etteVistuse tõttu saanud kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Kohtule esitatud hageja 2007.a.a arvestuse (I kd lk 66-67, II kd lk 274) ning tunnistaja V. Kundla kui AS RVpearaamatupidaja ütlustega, A. K kui plaadipressiga töötava isiku ütlustega on hageja tõendanud ning kohtule esitatud väljavõtetega elektroonilisest seisakute žurnaalist on hageja tõendanud, et vaidlusalune tulekahju tootmise – pressi seiskumise 36 tunniks ja arvestades kõiki tehtud kulusid maha, oli saamata jäänud müügitulu 660 591 krooni. Nimelt jäi Vistamata 931 m3 plaati, kusjuures ühe m3 plaadi kasum on 709,55 krooni. Ütlustest ja E. Abeli poolt koostatud dokumentaalsest tõendist (II kd lk 274) on maha arvatud kõik kulud ning tunnistaja ütluse kohaselt ei olnud võimalik seda saamata jäänud tulu kuidagi millegagi korvata, kuna kõik lepingud oli varema sõlmitud, neid tuli täita, uusi ei olnud võimalik saada. Seega on hageja tõendanud kahju saamata jäänud tulu näole 660 691 krooni. Hageja leidis, et uue ostetud ventilaatori hind on 59 650 krooni, mis on tasumata seetõttu, et kostjad ei hüvita kahju (VÕS § 101 lg 1 p 2), lisaks peab ostma veel 2 ventilaatorit õhuvahetusüsteemi tarbeks, kahju oleks kokku 178 950 krooni. Algul telliti varuventilaator, ent taastamisega võeti see kohe kasutusse, süsteemis sai kahjustada 3 ventilaatorit. Kostja vaidles ühe ventilaatori kulutusele vastu 59 650 krooni, kuna see oli soetatud enne tulekahju ja hagejal maksmata. Kohus nõustub sellega, et 1 ventilaatori näol, mis on tasumata, ei ole kahjuga, mis tekkis tulekahju tagajärjel. Kahjust tuleb maha arvata igasugune kasu VÕS § 127 lg 5 alusel mis ta säästis kahjust tingituna. Esiteks ei ole hageja vaidlustanud seda, et tal oli 1 ventilaator ostetud varem, see nähtub ka kostja esitatud arvest 687 (I kd lk 228) ning see ei ole kahjustada saanud ning selle asendamine uude süsteemi pärast tulekahju on vaadeldav VÕS § 127 lg 5 mõtte kohaselt kasuna, mis on säästetud. Küll aga ei ole vaidlustanud kostja asjaolu, et 2 ventilaatori eest on kulud põhjendatud ning ühe maksumus on vastavalt arvele nr 7022 59 650 krooni (I kd lk 64). Seega on põhjendatud kulu e kahju VÕS § 128 lg 2 ja § 132 lg 1 alusel 2 ventilaatori hävinemisest tekkinud soetamiskulu kokku 119 300 krooni. Seega on tõendatud kahju väiksemas ulatuses kui hageja nõuab, st vastavalt on kahju ulatus kokku on 1 569 705 krooni (hagetav kahju 1 629 355 krooni miinus ühe ventilaatori hind 59 650 krooni).

Eeltoodu alusel on kostja 1 vastutav hagejale tekkinud kahju eest 1 569 705 krooni ulatuses, millele peaks vastama hagejale väljamõistetav hüvitis. Kostja leidis, et hüvitist tuleks vähenda, sest hageja ei hankinud süsteemile kasutusluba. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt oli kostja 1 näol tegemist majanduskutsetegevuses tegutseva ettevõtte ja oma eriala spetsialistiga, seega pidanuks kostja tagama hagejale vastavad dokumendi juhul kui need olid vajalikud. Nimelt VÕS § 641 2. lause kohaselt pidid vastama lepingu tingimustele ka töö juurde kuuluvad dokumendid, seega oli hõlmatud kostja 1 kohustus ka vastavate dokumentide muretsemisega ja seega ei ole õige kostjate etteheide hagejale, et hageja pole neid muretsenud. Seega puudub alus VÕS § 139 lg 1 tulenevalt kui hagejast lähtuvast asjaolust kahju tekkimisel kahju hüvitist vähendada. Küll aga leiab kohus, et kõnealust kahju hüvitist on võimalik vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel. Viimasel juhul on võimalik kahju hüvitist vähendada arvestades kõiki asjaolusid, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks äärmiselt ebaõige kohustatud isiku suhtes või muudel põhjustele mõistlikult vastuvõtmatu ning arvestada tuleb kõiki asjaolusid, isikutevahelisi suhteid, majanduslikku olukorda, sj kindlustuse olemasolu. Kohtule hageja poolt kostjate taotluse alusel esitatud kindlustusepingust, mis on sõlmitud tollase ärinimega AS-ga If Eesti Kindlustus (I kd lk 244-253) nähtub, et põlengu ajal oli vaidlusalune tootmishoone kindlustatud, kuid kuna splinklersüsteem ei olnud Vis, milles vaidlus puudus, oli hageja omavastus tulekahju puhul 10 000 000 krooni; splinklersüsteemi Vimisel oleks vastutus olnud 1 000 000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhul kui hageja omavastutus oleks onud 1 000 000 krooni, oleks ülejäänud osa võinud kindlustusandja hüvitada, mis praegusel juhul ei olnud võimalik. Kohtu arvates on siin mõistlik vähendada hoolimata asjaolust, et mõlemad on majanduskutsetegevus tegutsevad isikud, kahju hüvitist osaliselt. Samas arvestab kohus, et kahju hüvitist ei saaks vähendada võimaliku parima omavastuse piirini, sest asjaolu, et hagejal ei olnud mingitel põhjustel nud veel splinklersüsteem Vis ja seetõttu rakendas kindlustusandja suuremat omavastuse piiri, ei saa hinnata oluliselt kahjustatud isiku kahjuks. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on mõistlik vähendada kahju hüvitist 1 300 000 kroonile. Nimetatud ulatuses on kohtu arvates hageja nõue tõendatud ja põhjendatud kostja 1 suhtes ja tuleb selles ulatuses hüvitis kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Nõue kostja 2 vastu. Kohtule esitatud töövõtulepingust ja selle lisadeks olevatest joonistest (I kd lk 8-17), mida hageja peab projektdokumentatsiooniks nähtub, et need on koostanud kostja 1, mitte kostja 2. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige, milles vaidlus puudus ja teostab seega osaühingu juhtumisalast ja esindusõiguslikku funktsiooni VÕS § 31 ja ÄS § 180 lg 1 järgi, st on äriühingu juhtorgan. Selles vaidlus puudus. TsÜS § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegev osaühingu tegevuseks. Seega on igal juhul kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liikme tegevus vaidlusaluse ventilatsioonisüsteemiga seonduvate küsimuste, pakkumiste tegemine, suhtlemine sellele teemal hagejaga vaadeldav kostja 1 esindusõiguse teostamisega ja seda tuleb lugeda seega kostja 1 tegevuseks mitte kostja 2 tegevuseks. Kostja 2 kinnitas, et teeb oma äriühingus tööd ka kui töötaja, eriti mis puudutas vastavaid jooniste tegemist seoses ventilatsioonisüsteemiga ja mõõtmisi, kuid kogu töö on tehtud mitte oma nimel vaid kostja 1 nimel. Hageja ei ole neid kostja väiteid ühegi tõendiga ümber lükanud. TsÜS § 132 lg 1 mõtte kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tuleneva asjaolu tõttu nagu oma käitumise või tegevuse tõttu, kui ta kasutab seda oma majanduskutsetegevuses ja selle isiku käitumine, temast tulenev asjaolu on seotud isiku

majanduskutsetegevusega ja lg 2 alusel vastutab tema eest. Sama põhimõte on ka VÕS § 1054 lg 1,

arvates ei saa kostja 2 vastutada samuti hageja ees põhjusel, et kostja 2 tegutses kostja 1 nimel, tema tegevus oligi vaadeldav kostja 1 tegevusena jooniste tegemisel, ventilatsioonisüsteemi vajalike mõõtmiste tegemisel. Samas peab kohus vajalikus märkiga, et VÕS § 1048 viidatud vastutus seostub eelkõige varalistes küsimistes arvamuse andmisega nagu teevad seda audiitorid, maaklerid, mistõttu ei oleks vastutus kohtu arves märgitud alusel üldse kohaldatav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kostja 2 vastu on põhjendamata, tõendamata ja jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata kostja 2 vastu, siis ei tõusetu küsimust ka kostjate solidaarsest vastutusest. Menetluskulude jaotus, protokolli parandamise taotlus TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud sellel poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kooskõlas TSMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt kostja 1 kanda, st ja kuna kostja 2 suhtes jäi hagi rahuldamata, jäävad kostja 2 menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Menetluskulude rahalise suuruse avaldus esitatakse kohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. Hagejad, kostjad 1, 2 esitasid protokolli parandamise taotluse, kostjate taotlusele vaidles hageja vaidles vastu. Kohus leiab, et protokollitu kajastab olulist, parandused ei oma kaalu ning seega puudub alus protokolli parandamiseks, väited lisataks protokollile.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.