Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Nõustaja ja ettevõtja võivad esitada määruskaebuse kohtumääruse peale osas, millega nõustajale määrati tasu. Ettevõtja saneerimisavaldus ja menetluse käik Kohtule 22.01.2009 esitatud saneerimisavalduse kohaselt vajab Laanekivi Kodu OÜ saneerimist, ilma saneerimismenetluseta ei ole võimalik tekkinud majanduslikke raskusi ületada. Avaldaja peamiseks tegevusalaks on kinnisvara arendus ja müük. Avaldajal on kavatsus jätkata kasumlikku majandustegevust ja viia projekt lõpuni vastavalt pikaajalisele tegevuskavale, kuid lähtudes 2008 majandustulemustest ja üldisest keerulisest majandusolukorrast, on avaldaja seisukohal, et majanduslike raskuste ületamiseks, majandamise tagamiseks ning likviidsuse parandamiseks vajab avaldaja saneerimist. Kohus algatas Laanekivi Kodu OÜ saneerimismenetluse 19.02.2009 määrusega. 17.04.2009 esitas saneerimisnõustaja saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. 18.05.2009 määrusega kinnitas maakohus saneerimiskava. 10.07.2009 määrusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ettevõtja saneerimiskava Projekti „Laanekivi Kodu“ raames valmis esimene ridamaja 2008 aasta juulis ja sellest müüdi esimese kahe kuu jooksul kolm korteriomandit. Samal ajal turul hinnad langesid ja konkurentsis püsimiseks oleks tulnud müügihinda alandada. Erinevatel põhjustel ei saanud seda teha. Käesoleval aastal on ettevõtja müügis olevate korteriomandite hinda langetanud, mis on klientide huvi märgatavalt suurendanud. Ettevõtja on sõlminud 19.03.2009 ühe notariaalse ja sõlmimisel on kaks uut võlaõiguslepingut korteriomandite müügiks. Laekuvast rahast saab likvideerida kõik saneerimisele mittekuuluvad võlgnevused, alustada intressimaksetega, moodustada reservid ja müügiprognooside täitumisel alustada koheselt arendustegevusega. Terve saneerimisperioodi jooksul on lähtutud konservatiivsest eelarvest, kus aastase perioodi lõikes kulud ei tohi ületada tulusid, mille tulemusena saavutatakse piisavad reservid, tagamaks kohustuste täitmise, intressimaksete tasumise ja arendustegevuse jätkumise. Saneerimisperioodiks on planeeritud 2009-2013. Esialgses prognoosis on planeeritud tasuda saneerimismenetluses ümberkujundatud hüpoteegiga tagatud nõue hiljemalt 2013 lõpuks. Lähtudes turusituatsioonist ja kinnisvarasektori tugevast langusest peab ettevõtte juhatus oluliseks varade allahindlust, tagamaks varade õiglase väärtuse näitamise ettevõtte bilansis. Varade allahindluse, kogusummas 129 868 811 krooni, tasakaalustamiseks on möödapääsmatu kõikide kohustuste vähendamine. Intressikulude madalal hoidmiseks on otstarbekas osaline nõuete ümberkujundamine ettevõtte omakapitaliks uute aktsiate emiteerimise teel, arvestusega, et juba vähendatud nõudest 50% jääb pikaajaliseks laenuks ja 50% kantakse aktsiakapitali. Ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus ja põhjuste analüüs. Ettevõtte majanduslik seisund saneerimismenetluse algatamisel oli järgmine: Ettevõttel on varasid müügiks 275 767 579 krooni väärtuses ja kohustusi laenuandjate ees summas 275 731 740 krooni. Käibekapital on 1 394 472 krooni ja põhivarasid 335 457 krooni. Muud lühiajalised kohustused olid summas 1 345 552 krooni ja omakapital summas 511 911 krooni. Käibevarade nappus on tingitud kinnisvaraturul toimunud märgatavast langusest, mis on oluliselt vähendanud tehingute mahtu ja põhjustanud negatiivse rahavoo. Oluliseks põhjuseks negatiivse rahavoo tekkel on igakuiste laenuintresside tasumine. Täiendav ja oluline põhjus on hüpoteegipidaja soov projektist väljuda, mis arvestades arendusprojekti pikaajalisust on lühikese aja jooksul võimatu. Samuti on raskendatud laenu

refinantseerimine, uute investorite leidmine ja pooliku ning pikaajalise arendusprojekti kiire realiseerimine. Kiire realiseerimine kahjustab oluliselt kõigi võlausaldajate huve, sealhulgas ka hüpoteegipidaja enda huve. Saneerimiskavas toodud abinõudega on võimalik rahavoog muuta positiivseks ja vältida ajutise ja püsiva iseloomuga raskuste tekkimist. Püsi- ja tegevuskulud Ettevõtte senisteks suuremateks kuludeks on olnud intressikulud, infrastruktuuri rajamisega seotud kulud ja elamuprojektide arendamisega seotud kulud. Kaks viimast on tänaseks 100% realiseeritud ja tulevikus võib tekkida marginaalne kulu ainult seoses projektide arendusega, mis kaetakse üldise ehitustegevusega seotud kuludest. Tänu saneerimiskavale ümberkujundatavatele nõuetele vähenevad märgatavalt ettevõtte finantskulud ja need on edaspidi jõukohased. Kõiki kulusid finantseeritakse müügitegevusega seotud rahavoogudest. Vajadusel on võimalus täiendavaks finantseeringuks Polar Holding OÜ ja ARM Kinnisvara OÜ poolt. Organisatsioon ja personal Seoses ettevõtte ümberkujundamisega aktsiaseltsiks kinnitatakse aktsiaseltsi kolmeliikmeline nõukogu, kus võimalusel võib olla ka üks hüpoteegipidaja poolt esitatud liige. Ettevõtet juhib kaheliikmeline juhatus. Finantsjuhtimise ja –planeerimise teenus ostetakse sisse ärikonsultatsioonibüroost. Raamatupidamisteenust osutab raamatupidamisbüroo. Arendustegevuse aktiviseerumisel on plaanis palgata üks inimene müügitööle ja üks inimene ehitusvaldkonda. Laanekivi Kodu OÜ saneerimismenetluses kohaldatavad saneerimisabinõud Laanekivi Kodu OÜ ei grupeeri võlausaldajaid saneerimisseaduse mõistes ja kasutab võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel järgmiseid reegleid: a) Kõik kõrvalnõuded (viivised ja trahvid) kõikidel võlausaldajatel vähendatakse 100%. b) Hankijate nõudeid, kaasaarvatud Eesti Maksu- ja Tolliameti nõuet, mis on ajatatud, ümber ei kujundata. Nõuete nimekiri on toodud Lisas 7. c) Kõikide teiste võlausaldajate nõudeid, mis sisaldavad põhinõuet ja kuni saneerimismenetluse algatamise kuupäevani 19.02.09 arvestatud intressi, vähendatakse 40% ulatuses 60 % -ni esialgsest nõudest. d) Polar Holding OÜ, ARM Kinnisvara OÜ, Gillerton Haldus OÜ vähendatud nõuetest suunatakse 50% ulatuses moodustatava aktsiaseltsi aktsiakapitali ja 50% ulatuses pikaajaliseks võlgnevuseks. e) AS Swedbank vähendatud nõue jääb pikaajaliseks laenuks ja aktsiakapitali ei suunata. f) Mart Sillari ja Ardi Sillari vähendatud nõuded suunatakse 100% ulatuses aktsiaseltsi aktsiakapitali. g) võlausaldaja nõudele, kelle nõuet ei kujundata ümber Laanekivi Kodu aktsiakapitaliks, kohaldatakse maksepuhkust 24 kuud. Seejärel tasutakse põhinõue 12 kuu jooksul võrdsete põhiosa maksetega. Nimetatud nõuetelt intressi ei arvestata. Pikaajaliseks võlgnevuseks ümberkujundatud nõuete tasumise erisused: Arvestades asjaolu, et AS Swedbank nõue on ja jääb pandiga tagatuks, siis eelistatakse AS Swedbank nõuet teiste punktis c toodud võlausaldajate nõuete ees. Teistele võlausaldajatele ei tehta enne põhiosa väljamakseid, kui on kustutatud AS Swedbank ümberkujundatud põhinõue. 2/3 võlausaldajatest on nõus AS Swedbank eelistamisega. Kõikidele nõuetele kohaldatakse paindlikku maksegraafikut nii intressidele kui põhiosale esimese 24 kuu jooksul, peale mida rakendub intressi igakuine teenindamine, aga säilib põhiosa paindlik tagastamine. Paindlik graafik tähendab intressimakseid ja laenu põhiosamakseid siis, kui toimub projekti raames toodete realiseerimine. Intressimaksete ja põhiosamaksete tasumise prognoos on toodud finantseerimisaruande prognoosis (Lisa 2) ja rahavoogude prognoosis (Lisa 3). AS Swedbank pikaajalise võlgnevuste aastaseks intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 1,5%. AS Swedbank

laen on tähtajaga 31.12.2013. Teiste pikaajaliste võlgnevuste aastaseks intressimääraks on fikseeritud 2%. Polar Holding OÜ laen on tähtajaga 84 kuud. ARM Kinnisvara OÜ laen on tähtajaga 84 kuud. Gillerton Haldus OÜ laen on tähtajaga 84 kuud. Kõiki laene on vajadusel võimalik poolte kokkuleppel saneerimisperioodi lõppedes pikendada. Aktsiakapitali suunatud ümberkujundatud nõuded: Vähendatud nõude eest 50% ulatuses väljastatakse punktis d nimetatud võlausaldajatele lihtaktsiaid. Aktsiate emiteerimise struktuur on lisatud saneerimiskavale. Saneerimisabinõude eesmärk on tagada ettevõtte jätkusuutlik tegutsemine ja maksimaalne võime maksta võlgnevused kõigile kreeditoridele. Nõuete vähendamine ja ümberkujundamine

toimub projekti raames toodete realiseerimine. Esimesed põhiosa maksed tehakse mitte varem, kui projekti raames on realiseeritud 3040 m2 elamispinda. Pikaajaline laenuleping kehtib tervele vähendatud põhiosa nõudele. Laenu tagatiseks on Laanekivi Kodu OÜ kinnisvarale seatud ühishüpoteek. Gillerton Haldus OÜ: Nõude suurus 19.02.2009 seisuga on 157 435 946,23 krooni. Nõue ei ole pandiga tagatud. Esimese abinõuna vähendatakse nimetatud nõuet 60 % -ni. Järgmise abinõuna pikendatakse Gillerton Haldus OÜ laen pikaajaliseks laenulepinguks tähtajaga 84 kuud, aastase intressimääraga 2%. Põhiosa laenumakseid saneerimisperioodi jooksul ei tehta. Intressimaksed on paindlikud vähemalt esimesed 24 kuud. Paindlik tähendab intressimakseid siis, kui toimub projekti raames toodete realiseerimine. Pikaajaline laenuleping kehtib 50% suurusele osale vähendatud põhiosa nõudest Vähendatud põhinõudest 50% suurune osa suunatakse Laanekivi Kodu OÜ ümberkujundamisel aktsiaseltsiks aktsiakapitali. Emiteeritakse lihtaktsiaid. Saneerimiskavale on lisatud saneerimisnõustaja hinnang (tl 141-145) ja hääletamisprotokoll (tl 175). Võlausaldaja AS Swedbank vastuväide AS Swedbank palus jätta saneerimiskava kinnitamata, kuna võlausaldaja õigusi on saneerimiskavaga oluliselt rikutud. AS-ga Swedbank on samas grupis hääletanud ka võlgnikuga seotud võlausaldajad, kelle huviks on saada oma nõue võimalikult suures määras rahuldatud. Saneerimiskavas ei ole arvestatud AS-i Swedbank, kui pandipidaja eristaatusega. Kuna võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud, siis oleks ta tulnud saneerimiskavast välja jätta. Sissenõutavaks muutunud nõude tasumise tähtaja pikendamine ja pandiõiguse maksmapanemise piiramine neljaks aastaks on ebamõistlik ja pandipidajast võlausaldaja huve kahjustav. Saneerimismenetlus toimuks sisuliselt tagatiseks olevate pandiesemete ja pandipidajast võlausaldaja õiguste piiramise arvel. AS Swedbank arvates on võlgnik maksejõuetu, mis välistab saneerimise. Maakohtu määrus 13.10.2009 määrusega maakohus kinnitas 17.04.2009 esitatud OÜ Laanekivi Kodu saneerimiskava. Määras järelevalve teostajaks saneerimisnõustaja Raul Vanema ja määras tema kohustused ja tasu. SanS § 28 lg 1 kohaselt, kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1- 5 sätestatut. Samuti peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus leidis, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. SanS § 21 lg 2 kohaselt saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Kohtu hinnangul tuleneb sätte sõnastusest, et saneerimiskavas ei ole kohustust moodustada võlausaldajate rühmi, vaid see on ettevõtjale antud valikuvõimalus. Asjaolu, et teatud tingimustel on ettevõtjale kasulikum rühmi mitte moodustada, ei anna kohtu hinnangul alust järelduseks, et rühmade moodustamata jätmisega on automaatselt võlausaldaja huvid olulisel määral kahjustatud. Kohus nõustus ettevõtjaga selles, et osanike nõue ei ole nõuete kogumahtu arvestades märkimisväärne, seega ei mõjutanud see oluliselt hääletustulemust tervikuna.

Kohtu hinnangul ei nähtunud saneerimiskavast, et ettevõtja või saneerimisnõustaja oleks tähelepanuta jätnud asjaolu, et AS Swdbank on pandipidaja. Saneerimiskava kohaselt tasutakse teiste võlausaldajate ümberkujundatud nõuded pärast AS Swedbank ümberkujundatud nõude tasumist just seetõttu, et AS Swedbank nõue on pandiga tagatud. Pandipidajale eristaatuse andmine tähendaks, et kinnisvara arendusega tegelevatel ettevõtetel, kellele on antud laenu kinnisvara tagatisel, ei tekikski sisuliselt võimalust saneerimismenetluse läbiviimiseks. Kohtu hinnangul ei ole saneerimiskavas toodud neljaaastane ajavahemik võlausaldajat ebamõistlikult kahjustav. Võlausaldaja ei kaota oma nõuet ettevõtja vastu. Kohus ei nõustunud võlausaldajaga, et kohaldamisele peaks kuuluma analoogia korras pankrotimenetlusega üheaastane tähtaeg. Saneerimisseaduse eesmärk ongi ettevõtja huvide parem kaitse võrreldes pankrotimenetlusega. Kohus nõustus ettevõtjaga, et võlausaldaja ei ole põhistanud, millistest asjaoludest lähtudes oleks võlausaldajale ettevõtja pankrot parem lahendus kui saneerimismenetlus. Kohtu hinnangul kahjustab võlausaldaja majanduslikke huve pigem ettevõtja pankrotimenetlus. SanS § 8 lg 2 kohaselt saneerimismenetlust ei algatata, kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Saneerimismenetluse algatamise seisuga ettevõtja suhtes pooleliolevaid täite- või pankrotimenetlusi ei olnud. Seadusandja ei ole sätestanud saneerimismenetluse algatamise keeldu isikute suhtes, kes on sattunud makseraskustesse. Kohtu arvates on ettevõtjal põhjust esitada saneerimisavaldus kohtule hiljemalt siis, kui likviidsusest piisab vähemalt saneerimiskava vastuvõtmiseni. Laanekivi Kodu OÜ avaldus vastas sellele tingimusele. Eristada tuleb püsivat maksejõuetust ja ettevõtja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav. Kohus nõustus ettevõtjaga selles, et käesolevas menetluses on ainetu rääkida vara väärtusele hinnangu andmisel kinnistute kiirmüügi hindadest (III kd tl 7, 64). Saneerimismenetluses ei toimu vastupidiselt pankrotimenetlusele kinnistute kiirmüüki ning ilma arendustegevust läbi viimata ei olegi ettevõtjal olnud eesmärki kinnistuid müüa. Kohtule on esitatud korteriomandite võlaõiguslikud müügilepingud (III kd tl 14-44), millest nähtub, et ettevõtja on asunud saneerimiskava täitma ja saneerimiskava täitmine on võimalik. Kohtule on esitatud ettevõtja varade ja kohustuste struktuur aastatel 2006-2009 (III kd tl 47), millest nähtub, et ettevõtja varade ja kohustuste struktuur ei ole märkimisväärselt muutunud. Võlausaldajal oli võimalik hinnata ettevõtja projekti rahastamisele asudes sellega kaasnevaid äririske. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et ettevõtja oleks saneerimismenetluse käigus asunud võlausaldaja huve kahjustama. SanS § 26 p 2 ja p 3 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimismenetluse regulatsiooniga on seadusandja seega ette näinud, et võlausaldaja huvid võivadki saneerimismenetluses kahjustatud saada ning saneerimismenetluse raames ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Kohus leidis, et saneerimiskava vastuvõtmisel on AS-i Swedbank koheldud võlausaldajana võrdselt teiste võlausaldajatega ja saneerimiskava ei riku oluliselt tema õigusi. Kohtu hinnangul oli põhjendatud, et maksunõue kujundatakse ümber saneerimiskava väliselt. Maksunõue on avalik-õiguslik nõue, mille ümberkujundamine saneerimiskava väliselt on tulenevalt maksukorraldusseadusest võimalik. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 60 000 krooni. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja on ettevõtjaga kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu moodustab 2 742 542 krooni, mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: 60 000 krooni maksta Kohtute Raamatupidamiskeskusel välja

Laanekivi Kodu OÜ poolt 23.02.2009 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt; 2 682 542 krooni tasub Laanekivi Kodu OÜ selliselt, et 190 000 krooni kuulub tasumisele 30 päeva jooksul saneerimiskava kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumisest ja ülejäänud 2 492 542 krooni kuulub tasumisele 2011 aastast osade kaupa vastavalt graafikule. Juhul, kui saneerimiskava jääb kinnitamata, on saneerimisnõustaja tasu 60 000 krooni, mis tasutakse saneerimisnõustaja tasu katteks Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9.01.2009 määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Kohus leidis, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokkulepitud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja töö panusega ja see ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu vastab justiitsministri 9.01.2009 määrusega nr 1 § 5 lg-le 5, mille kohaselt saneerimisnõustaja tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast. Määruse § 9 lg 2 järgi saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik käesoleva määruse § 5 lg 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja on järelevalve teostamise eest kokkuleppinud tasu 548 508,40 krooni aastas, mis kuulub väljamaksmisele igakuiste maksetena. Määruskaebuse põhjendused AS Swedbank palub määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta Laanekivi Kodu OÜ saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on jätnud määruses olulisel määral esitamata kohtumääruse põhjendused ja pole vastanud kõigile võlausaldaja vastuväidetele. Kaebaja arvates on pärast ringkonnakohtu poolt maakohtu 18.05.2009 määruse tühistamist ja uueks läbivaatamiseks saatmist tsiviilasi antud vastuolus maakohtu tööjaotusplaani p-ga 10 lahendamiseks samale kohtunikule. Käesolevas asjas on kohtunik teinud samasisulise lahendi ja jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu poolt antud juhised. Kuna maakohus jättis kaevatavas määruses analüüsimata kaebaja 16.04.2009 esitatud vastuväited, siis kordab kaebaja oma vastuväiteid. SanS § 28 lg 5 kohaselt jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui SanS § 28 lõike 2 kohasel kontrollimisel, SanS § 26 esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et määruses on puudulikult kajastatud kohtuniku veendumuse kujunemine, et saneerimismenetluse läbiviimine on võimalik ja saneerimiskava ei riiva ühegi võlausaldaja õigusi. Määrus on motiveerimata ning määruskaebuse esitaja poolt olulised õiguslikud küsimused on määruses püstitamata ja käsitlemata. Kohus on jätnud määruses analüüsimata järgmised küsimused:

püsivalt maksejõuetu isikuga. Lähiajal ei ole prognoositav kinnisvaraturu oluline elavnemine. Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip ja maakohus oleks pidanud hindama talle esitatud tõendeid ja tuvastama, kas ettevõte on maksejõuline või mitte ja kas loodud toodete on olemas turg.

sätetest tuleneb üheselt, et saneerimise abinõude kompleksi rakendamine on võimalik vaid ettevõtja suhtes, kes ei ole püsivalt maksejõuetu. Kuna saneerimiskava kinnitamise otsustab kohus hagita menetluses, siis TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole saneerimiskava kinnitamisel kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega hinnanguga nendele asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole vastuväiteid esitatud. AS Swedbank on esitanud saneerimiskavale vastuväite, mille kohaselt on Laanekivi Kodu OÜ saneerimine võimatu, kuna ettevõtja on maksejõuetu. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus on eelnevalt maakohtule selgitanud vajadust hinnata ettevõtja maksejõulisust, ei ole maakohus kolleegiumi arvates seda ikkagi piisava põhjalikkusega teinud. Ainuüksi see, et ettevõtja suhtes ei ole alustatud pankrotimenetlust, ei näita ettevõtja maksejõulisust. Maksejõulisuse tuvastamiseks tuleb anda hinnang ettevõtja varadele ja kohustustele ning hinnata äritegevuse tulemuslikkust. Tuleb hinnata, kui palju nõuetest on muutunud sissenõutavaks või muutuvad lähemal ajal ja kas ettevõtja varad on likviidsed, et katta nõuded. Kolleegium leiab, et Laanekivi Kodu OÜ aastaaruannetest (I köide tl 9-26) ja Domus Kinnisvara eksperthinnangust (II köide tl 24-53) järeldub, et Laanekivi Kodu OÜ varade, millest enamus on kinnistud, bilansis toodud väärtus 269 162 679 krooni ei ole õige ja varade tegelik väärtus on 65 000 000 krooni. Laanekivi Kodu OÜ majandusaasta aruannetes on kinnistute hinnad 2008. aastal toodud kõrgemana kui 2006. aastal, mis arvestades situatsiooni kinnisvaraturul, ei ole tõepärane. Kinnistute väärtuseks on märgitud seisuga 31.12.2007 184 505 732 krooni ja seisuga 31.12.2008 267 432 759 krooni. Maakohtu tõdemus, et aastate lõikes aruannete andmed oluliselt ei erine, on seega ebaõige. Domus Kinnisvara on välja toonud ka varade kiirmüügi väärtuse, milleks on 46 000 000 krooni, kuid kolleegiumi arvates saneerimise edukuse hindamise aspektist ei ole kiirmüügi väärtus oluline. Maakohus ei ole hinnanud varade likviidsust. Tulenevalt Laanekivi Kodu OÜ kinnisvara nimekirjast (I köide tl 29-31) on ettevõtte kinnisvarast valmis ehitatud ainult elamu Vardi tee 25, kolme elamu vundament on valmis ja ülejäänud kinnistud on hoonestamata, kuigi neile on planeeritud kas ühe- või mitmepereelamud või ridamajad, mille valmisehitamiseks on vaja kolleegiumi hinnangul täiendavat finantseeringut. Sellise finantseeringu allikat saneerimiskavast ei nähtu. Kolleegiumi arvates ei ole praeguses majandussituatsioonis prognoositav, et kinnisvaraturg lähemas tulevikus elavneks. Seetõttu kõrgemate hindadega müük saneerimise ajal ei ole tõenäoline. Kinnisvaraturu elavnemisele on tuginenud oma arvamuses saneerimisnõustaja, kuid tema arvamusest ei selgu, millele tuginedes on ta oma prognoosi teinud. Maksejõuetuse üle otsustamisel on oluline hinnata ka ettevõtja kohustusi. Vastavalt kohustuste nimekirjale (I köide tl 28) oli Laanekivi Kodu OÜ-l kohustusi, mida saneerimismenetluse raames sooviti ümber kujundada, kokku 266 617 027,98 krooni. Saneerimismenetluse algatamise ajaks (19.02.2009) olid muutunud sissenõutavaks Maksu- ja Tolliameti nõue 841 287 krooni ja AS Swedbank nõue 54 000 000,14 krooni. Muud jooksvast majandustegevusest (elekter, gaas, jne) tulenevad nõuded olid 147 027,59 krooni ja ka neist enamus olid muutunud saneerimise algatamise ajaks sissenõutavaks. Kava kohaselt saneerimisele kuuluvate ülejäänud nõuete täitmise tähtaeg saabus 2009. aasta jooksul ja kava kinnitamise ajaks olid kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Arvestades sissenõutavaks muutunud nõuete suurust ja Laanekivi Kodu OÜ varade likviidsust, leiab kolleegium, et tegemist ei ole ajutiste makseraksustega, vaid Laanekivi Kodu OÜ on püsivalt maksejõuetu, mille tõttu on saneerimine kavas toodud kujul ebatõenäoline. Ka nõustaja on tõdenud, et kui kinnisvaraturu olukord püsib kogu saneerimisperioodi selline nagu see on 2009. aasta alguses, siis saneerimiskava ei ole täidetav (I köide tl 142). Laanekivi Kodu OÜ saneerimiskavas on arvestatud, et müüakse järkjärgult AS Swedbank kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasjad ja müügi tulemist kaetakse jooksvad kulud ja tehakse

investeeringud. Kolleegium märgib, et saneerimine ei muuda asjaõigusi ja hüpoteeke kustutada saab ainult hüpoteegipidaja nõusolekul. Seega on saneerimiskava läbiviimine võimalik ainult siis, kui võlausaldaja AS Swedbank on nõus oma hüpoteekidest loobuma. Tulenevalt asja materjalidest AS Swedbank sellega ei ole nõustunud. Ka eeltoodu muudab saneerimise ebatõenäoliseks. Kuna kolleegium leiab, et saneerimine on ebatõenäoline, siis tuleb Laanekivi Kodu OÜ saneerimiskava jätta SanS § 28 lg 5 p 3 alusel kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada. SanS § 44 lg 1 järgi lõpevad saneerimismenetluse lõpetamisel tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Vaidlus puudub selles, et AS Swedbank on Laanekivi Kodu OÜ võlausaldaja, kes on esitanud 17.04.2009 vastuväite saneerimiskava kinnitamisele, ja juhul, kui maakohus leidis, et saneerimine on võimalik, pidi ta vastama AS-i Swedbank vastuväidetele. Kuna kolleegium leiab, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata, siis ei ole vajalik vastata AS Swedbank vastuväites ja määruskaebuses esitatud ülejäänud vastuväidetele. SanS § 19 lg 1 p 2 järgi kuulub saneerimismenetluse lõpetamisel saneerimisnõustaja vabastamisele. SanS § 18 lg 2 järgi saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kuluste eest hüvitust ja tasu oma ülesannete täitmise eest ja lg 3 järgi tasu ja kulutuste hüvitise otsustab kohus saneerimisnõustaja vabastamisel. Kolleegium leiab, et nõustajale tuleb tasuks maksta 60 000 krooni, mis oli Laanekivi Kodu OÜ poolt tasutud kohtu deposiiti. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel 60 000 krooni maksmine nõustaja tasuks tulenes ka ettevõtja ja nõustaja vahelisest kokkuleppest.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.