BIGBANK AS hagi A. K. vastu 16 224,10 krooni ja viiviste nõudes. kompromissi kinnitamise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
hageja BIGBANK AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindaja Artur Maljukov; kostja A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 4. mai 2010
Kinnitada BIGBANK AS ja A. K. kompromiss järgmiste tingimustega:
1.Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:
1.1.Hageja esitas 30.11.2007 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 34 880.06 krooni nõudes. Kohus koostas 06.02.2009.a. kostja suhtes maksekäsu, kohustades kostjat hagejale tasuma 23 014.11 krooni. Maksekäsus väljamõistetud summa osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 16 224.10 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
2.Kostja tunnistab tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 21 857.77 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest:
6 011.46 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
2.1.2.15 846.31 krooni viivis kompromissi sõlmimise hetkel s.o. 04.05.2010.
2.2.kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 465.00 krooni, millest 65.00 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 500.00 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 900 krooni hageja esindaja sõidukulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.
3.Käesoleva kompromissi sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja oma nõuet kostja
vastu summani 15 000 krooni.
4.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1 000.00 krooni, millest 500.00 krooni taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Swedbanki arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse lep nr 0605975/96tt, tsiviilasi nr 2-07-51555, riigilõivu osaline tagastamine".
5.Kostja tasub hagejale kokku 16 465 krooni, millest 15 000 krooni moodustab lepingu punktis 3 nimetatud võlg ja 1 465.00 krooni lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20605975963 alljärgnevalt:
5.1.tasudes alates mai 2010.a. kuni jaanuar 2011 igakuiselt hiljemalt 28. kuupäevaks vähemalt 1 000 krooni.
5.2.tasudes võla jäägi hiljemalt veebruar 2011 ühekordse maksena korraga ära.
6.Kui kostja ei tasu lepingu punktis 5 ja selle alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, siis punktis 3 nimetatud nõude vähendamine kaotab kehtivuse ning kostja on kohustatud hagejale tasuma punktis
2.1.nimetatud nõude (s.o. 21 857.77 kr) ja punktis 2.2. nimetatud menetluskulud summas 1 465 krooni ehk kokku 23 322.77 krooni ning hagejal on õigus pöörduda kogu nõude (23 322.77 kr) sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
7.Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0814% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
8.Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
9.Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist.
10.Pooled on teadlikud, et:
10.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
10.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
10.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
10.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
10.5.Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 5 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
11.Käesolev leping on koostatud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks. Lõpetada menetlus BIGBANK AS hagis A. K. vastu 16 224,10 krooni nõudes otsust tegemata kompromissiga. Tagastada BIGBANK AS-le riigilõiv summas 500 (viissada) krooni BIGBANK ASi arveldusarvele nr 1120092793 AS-s Swedbank, märkides selgitusse lep nr 0605975/96tt, tsiviilasi nr 2-07-51555, riigilõivu osaline tagastamine". Määrus riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kompromissis kokku lepitud ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord
2 (4)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
1.BIGBANK AS esitas hagi A. K. vastu 16 224,10 krooni nõudes. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi (tl 76-76). TsMS §-de 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga ja kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissis kinnitanud, et neile on teada asjas menetluse lõpetamise tagajärjed. Hageja jääb kompromissi juurde ka pärast hageja esindajale kohtu poolt menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgede selgitamist (tl 7577). Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 2; 428 lg 1 p 4; 430 lg 3 sätestatuga ning see ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku olulist avalikku huvi, kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada otsust tegemata kompromissiga.
2.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral, kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kompromissis kokku leppinud, millises ulatuses jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud kompromissis kokku lepitud ulatuses kostja kanda ja puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse täiendavaks määramiseks.
3.TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 2, 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega on TsMS §-des 64 lg 2 ja 661 lg 2, 4 sätestatud, et pooled võivad seaduses ette nähtud määruskaebuse esitamise tähtaega kokkuleppel hagimenetluses lühendada. Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu (tl 75-76), milles on kokku lepitud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5-le päevale määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Seega on kohtule esitatud poolte kirjalik kokkulepe määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks. Neil asjaoludel lühendab kohus poolte poolt määruskaebuse esitamise tähtaega 5-le päevale määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
4.Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust 500 krooni tagastamist (tl 75-76). Maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel A. K. vastu 11. juunil 2009 rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072699, riigilõivu 1 000 krooni (tl 42). TsMS § 150 lg 2 p 1; lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
3 (4)
kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab asjas menetluse otsust tegemata kompromissiga ning kuna hageja on esitanud avalduse talle poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, so 500 krooni.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.