Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-27-10 Tartu, 28. aprill 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Vardo Rumesseni hagi Eesti Vabariigi vastu ainuautorsuse tunnustamiseks teosele "Eduard Tubin ja tema aeg" ning teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-7196 Vardo Rumesseni kassatsioonkaebus Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus 25 000 krooni Hageja Vardo Rumessen (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Kostja Eesti Vabariik kultuuriministeeriumi (registrikood 70000941) kaudu, esindaja vandeadvokaat Arvo Junti 29. märts 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-7196 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Hageja kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Kostja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Vardo Rumessenile kassatsioonkaebuselt 21. detsembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
5.Tagastada OÜ-le ADVOKAADIBÜROO ARVO JUNTI kostja kassatsioonkaebuselt
30.detsembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vardo Rumessen (edaspidi hageja) esitas 7. märtsil 2007 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (edaspidi kostja) vastu, paludes tunnustada hageja ainuautorsust teosele "Eduard Tubin ja tema aeg" ning mõista kostjalt hageja kasuks välja teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (edaspidi muuseum) 29. aprillil 2004 töövõtulepingu. Hageja esitas 12. veebruaril 2004 muuseumile ja kirjastusele OÜ HARDMAN (kirjastus SE&JS, edaspidi kirjastus) lühikokkuvõtte, mis sisaldas fotoalbumi "Eduard Tubin ja tema aeg" kui biograafilise ülevaate kontseptsiooni. Seega on hageja teose "Eduard Tubin ja tema aeg" autor. Vaidlusalune teos on kogumik. Hageja valis ja süstematiseeris kogumiku materjali ning lisas materjalile seda siduva teksti. Hagejal tekkisid teose loomisel isiklikud ja varalised õigused autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 7 lg 1 järgi.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
28.aprillil 2004 sõlmisid kultuuriministeerium, muuseum ja kirjastus ühiste kavatsuste protokolli, milles lepiti kokku anda E. Tubina 100. sünniaastapäevaks välja album "Eduard Tubin ja tema aeg". Protokoll väljendas riigi tellimust, mille täitmiseks sõlmisid hageja ja muuseum 29. aprillil 2004 töövõtulepingu. See leping ei sisalda ühtegi AutÕS § 48 lg-s 1 sätestatud autorilepingu tingimust. Lepingu järgi oli hageja kohustuseks esitada üksnes E. Tubina eluloo nelja perioodi käsitlev tekst. Muud teksti hagejalt ei tellitud. Hageja ei nõustunud sõlmima töö üleandmise-vastuvõtmise akti, sest ta ei suutnud kohustust täita. Kuna hagejalt ei tellitud eessõna ega 10. peatükki, jäeti need osad teosest välja. Pooled ei sõlminud lepingut teose kasutustingimuste kohta. Lepinguga läksid teose varalised õigused üle kostjale. Isegi juhul, kui hageja esitas lepingus kokkulepitud teksti ja seda kasutati teose loomisel, ei hõlmanud hageja esitatud teksti maht kogu vaidlusaluse teose mahtu. Hageja kahjunõue on kindlaks määramata. Pole selge, milles seisneb rikkumine ning mis on hagejal tekkinud kahjuks. Hageja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi esitama asjaolud, mis on aluseks kahju hüvitamise nõudele või näitama, millist kokkulepet on kostja rikkunud ja sellega tekitanud hagejale kahju ning milles kahju seisneb.
3.Harju Maakohus rahuldas 19. juuni 2009. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnustada tema ainuautorsust ning luges kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" autoriteks hageja ja muuseumi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 10 000 krooni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
Maakohus tuvastas, et 28. aprillil 2004 allkirjastasid kultuuriministeerium, muuseum ja kirjastus ühiste kavatsuste protokolli, milles lepiti kokku, et E. Tubina 100. sünniaastapäeva tähistamiseks 2005. aastal on poolte eesmärgiks koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas. 29. aprillil 2004 sõlmisid muuseum ja kirjastus lepingu, milles lepiti kokku, et muuseum tellib ja kirjastus kohustub koostama, toimetama, kirjastama ja trükkima albumi "Eduard Tubin ja tema aeg". Selle lepingu p 2.3 järgi kohustus kirjastus esitama muuseumile osade kaupa käsikirja töövariandi, mille muuseum kohustus tagastama oma ettepanekute ja viseerimisega lepingus määratud tähtaja jooksul. 29. aprillil 2004 sõlmisid hageja ja muuseum töövõtulepingu eesmärgiga koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas. Selle lepingu p 1 järgi kohustus hageja tegema ja andma muuseumile üle albumi täieliku käsikirja lepingus märgitud etappide kaupa ning muuseum kohustus töö eest tasuma. 10. novembril 2004 ja
27.jaanuaril 2005 sõlmis muuseum töövõtulepingud I. Kiviga, kes kohustus tekste analüüsima, süstematiseerima ja toimetama, korrektuuri lugema, otsima fotosid ja käsikirju, süstematiseerima ja valima kujundajale teksti autori otsitud fotod ja materjali, skaneerima esialgse maketi jaoks fotod ja materjali ning juhtima projekti. Maakohus tuvastas lepingute, tunnistajate ütluste ja protokolli alusel, et kogumik koostati muuseumi initsiatiivil ja juhtimisel. Sellest tulenevalt on AutÕS § 31 lg 2 järgi õige muuseumi märkimine autoriõiguse subjektina kogumiku kuuenda lehekülje esimesel real. Muuseum omandas autoriõigused hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel tööandjana. Hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi hageja andma muuseumile üle käsikirja, mistõttu on hageja kirjandusteose autor, mitte üksnes koostaja (AutÕS § 4 lg 3 p 1). Seetõttu tuleb rahuldada hageja nõue tema autoriõiguse tunnustamiseks. Seega on vale kogumiku kuuendal leheküljel märgitu: "Autoriõigus: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2005". Autoriõiguse kandjana tulnuks märkida ka hageja. Tõendatud ei ole, et hageja andis kostjale teose kasutamiseks ühekordse litsentsi. Hageja isiklike õiguste (AutÕS § 12) rikkumine seisnes selles, et kogumiku kuuendal leheküljel ei märgitud muuseumi kõrval hageja kui teose autori nime, ei küsitud hageja nõusolekut eessõnade lisamiseks ega hageja eessõna väljajätmiseks. Samas on hageja nimi teose kuuendal leheküljel märgitud teksti autorina ja kaaskoostajana, mistõttu ei jää teosega tutvujale autoriõiguse rikkumise tagajärjel teadmata hageja kui teksti autori ja koostaja osa. Isiklikud õigused kaitsevad autori isiklikku eneseväljendust, mis ei ole rahas hinnatav. Kuna hageja viidatud hingevalu ja kannatusi ei saa rahas hinnata, peab kohus otsustama, kas ja mis suuruses tuleb hingelise valu põhjustamise eest hüvitis välja mõista. Mittevaralise kahju määramisel tuleb arvestada mh asjaoludega, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ning et kogumiku kuuendal leheküljele ei ole enam võimalik parandusi teha, sest kogumik anti välja 2005. a ja seda on trükitud kujul müüdud mitu aastat. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on õiglane hüvitis 10 000 krooni.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja vaidles
hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus jätta muutmata maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja tunnustati hageja ja muuseumi autorsust. Kostja palus ülejäänud osas maakohtu otsuse tühistada, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. detsembri 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ületas maakohus hagi piire. Asjas ei ole esitatud hagi ega vastuhagi, milles oleks palutud tuvastada, et kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" autoriteks on hageja ja muuseum. Hageja palus hagiavalduses tunnustada, et tema on E. Tubina 100. sünniaastapäevale pühendatud juubelialbumi kui kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" ainukoostaja. Maakohus ei selgitanud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p-dega 1 ja 4 välja hageja nõudeid ja menetlusosaliste seisukohti nende suhtes ega tõendeid, mida menetlusosalised esitavad oma väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. AutÕS § 29 lg 1 järgi eeldatakse, et isik, kes avaldab teose oma nime all, on autor, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus on teose autorsuse vaidlustajal. Hageja ei ole kooskõlas AutÕS § 29 lg-ga 1 tõendanud, et ta on koostanud kogumiku üksi, st et tema intellektuaalne panus kogumiku loomisesse oli selline, et sellest tuleneb tema ainuautorsus. Samuti ei ole hageja AutÕS § 19 lg 1 järgi tõendanud, et toimetaja ei ole kogumiku koostaja (autor). Maakohus leidis õigesti, et hageja oleks pidanud esitama nõude ka toimetaja vastu, keda hageja kogumiku koostajaks ei pea. Maakohus ei ole neid asjaolusid hagejale selgitanud. Toimikulehe 220 pöördelt ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud hagejale õiguslikku olukorda, nagu viidatakse kohtuotsuses. Asjas ei ole tõendina esitatud hageja koostatud ja kostjale üle antud töö käsikirja, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kes on kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" koostaja või koostajad. Hageja ei ole tõendanud, millised fotod pärinevad tema erakogust. Asja materjalidest ei selgu, millisel kujul esitas hageja materjalid kostjale töövõtulepingu täitmiseks. AutÕS § 30 lg 6 kohaselt ei ole ühise autorsuse tekkimise aluseks autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele. AutÕS § 30 lg-te 1 ja 2 järgi kuulub autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, autoritele ühiselt ja ühisautorsusega on tegemist juhul, kui ühiselt loodud teos moodustab ühise jagamatu terviku. Seega on vaja tuvastada, kas hageja intellektuaalne panus kogumiku loomisesse oli selline, et sellest tulenes tema ainuautorsus. Eeltoodu alusel tuleb tuvastada, kas toimetaja tegevus piirdus vaid AutÕS § 30 lg-s 6 nimetatuga või oli tema panus kogumiku koostamisel suurem, mis võimaldaks teda pidada koostajaks (autoriks). Hageja käsikirja tuleb võrrelda avaldatud kogumikuga ning vajadusel määrata ekspertiis. Maakohus ei ole andnud hinnangut hagejaga sõlmitud töövõtulepingule ega tuvastanud, milline oli poolte tegelik tahe selle lepingu sõlmimisel ja kas pooled täitsid lepingu kohaselt. Kostja väitel täitis
hageja lepingut üksnes osaliselt, mistõttu kaasati ka toimetaja. Maakohtu otsusest ei nähtu, kas pooled muutsid lepingutingimusi või taganesid lepingust, kui kostja sõlmis töövõtulepingud toimetajaga. Maakohtu otsus on vastuoluline, sest ta on käsitlenud poolte sõlmitud lepingut töövõtulepinguna, kuid on samas märkinud, et muuseum omandas autoriõigused tööandjana. Üheselt ei ole arusaadav, kas maakohus pidas silmas toimetaja ja muuseumi töösuhet või hageja ja kostja sõlmitud töövõtulepingut või kostja ja toimetaja sõlmitud töövõtulepinguid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ainuautorsuse tuvastamiseks oleks tulnud esitada hagi ka toimetaja vastu. Ainuüksi tiitellehel isiku autorina märkimine ei too isikule kaasa autoriõigusi. Teose toimetaja on isik, kes ei ole kasutanud ega esitanud teost kirjastamiseks oma nime all ega kaaskoostajana hageja kõrval. Toimetaja ei ole hageja õigusi rikkunud, ta ei jääks tuvastushagi rahuldamise korral ühestki oma õigusest ilma, sest tal ei ole autoriõigust. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et maakohus jättis hindamata tunnistaja I. Kivi ütlused, mille kohaselt on teose autor hageja. Olukorras, kus teose loomise järel teose toimetamisega vahetult tegelenud isik on andnud kohtule vande all ütlusi, mille kohaselt on teos loodud hageja ainuautorsusena (v.a isikute eessõnad), ei ole vajadust võrrelda hageja kostjale üle antud käsikirja kirjastatud kogumikuga ning määrata ekspertiis. Leides, et maakohus ei tuvastanud poolte tegelikku tahet töövõtulepingu sõlmimisel ega lepingu täitmise määra, väljus ringkonnakohus kaebuste ja vaidluse eseme raamidest. Vaidluse esemeks ei ole autorile antud lepingutähtaegadest kinnipidamine, kostja ei teinud ettepanekut lepingutingimuste muutmiseks ja kumbki pooltest ei ole lepingust taganenud. Ühelegi nimetatud asjaolule ei ole kumbki pooltest tuginenud, seega ei olnud ka maakohtul vaja neid asjaolusid välja selgitada. Kostja väide, et hageja ei pidanud tähtaegadest kinni ja ei andnud tervet teost üle, on paljasõnaline. Tõenditest nähtub, et hageja andis käsikirja tervikuna etappide kaupa üle toimetajale. Kõiki asjas käsitletud lepinguid ja nendega seotud hageja väiteid oleks ringkonnakohus saanud ise hinnata. Poolte sõlmitud töövõtuleping ei sisaldanud teose kasutamise kokkulepet. Poolte vahel ei olnud töölepingulist suhet. Seega ei olnud muuseumil õigusliku alust teost kasutada, mistõttu ta on rikkunud hageja kui autori varalisi õigusi. Muuseumi ja toimetaja töövõtulepingutest ei nähtu töövõtja kohustust luua teos ühisautorsusena koos hagejaga.
5.veebruaril 2010 ja 22. märtsil 2010 esitati hageja nimel Riigikohtule mitu dokumenti ja paluti need lisada asja juurde.
8.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle osaliselt rahuldamata.
9.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada täielikult ja maakohtu otsuse osaliselt, jätta jõusse maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tunnustada tema autoriõigust ainukoostajana, ning teha tühistatud osas uus
otsus, millega jätta rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kostja arvates leidis ringkonnakohus valesti, et maakohus ületas ainuautorsuse nõude lahendamisel hagi piire. Ringkonnakohus ei ole millegagi põhjendanud, miks on maakohtu otsus vale osas, milles maakohus tunnustas hageja ja muuseumi autorsust, ja tuleb seetõttu tühistada. Samuti leidis ringkonnakohus põhjendamatult, et maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus selgitas eelmenetluses välja hageja nõuded ja kostja seisukohad. Hagejal võimaldati hagiavaldust mitu korda muuta, lõpuks esitas hageja tuvastusnõude üheselt arusaadavalt, selle sõnastust ei olnud võimalik mitmeti mõista. Hageja esitas AutÕS § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud nõude. Maakohus on hageja nõude olemuse ja õigusliku tähenduse välja selgitanud, seda hinnanud ja nõude lahendanud ning nõude rahuldamata jätmist põhjendanud. Maakohus võttis vastu ja käsitles kõiki hageja tõendeid. Hagejale anti tõendite esitamiseks aega, tal ei olnud esitada rohkem tõendeid. Asja põhjendamatult uueks läbivaatamiseks saatmine võimalike lisatõendite esitamise võimaldamiseks rikub poolte võrdsuse ning tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse, võistlevuse ja ökonoomsuse põhimõtteid. Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kas I. Kivi tegevus piirdub AutÕS § 30 lg-s 6 nimetatud tegevusega või on tema panus kogumiku koostamisel suurem, mis võimaldab teda pidada samuti koostajaks (autoriks). See on vastuolus seisukohaga, et hageja nõuet ei saa rahuldada, kuna hagi ei esitatud toimetaja vastu. Ringkonnakohus on selles osas väljunud hagi piirest. Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei selgitanud hagejale ainuautorsuse nõude esitamise vajadust ka toimetaja vastu, ja et otsus tuli selles osas hagejale üllatav ning et toimikust ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud hagejale õiguslikku olukorda. Ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas istungiprotokollides märgituga. Ebaõige ja asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei andnud hinnangut poolte töövõtulepingule ega tuvastanud, milline oli poolte tahe selle lepingu sõlmimisel ja kas pooled täitsid lepingut kohaselt, kas pooled muutsid lepingutingimusi või taganesid lepingust. Need asjaolud ei ole vaidluse esemeks. Selles osas on ringkonnakohus samuti väljunud hagi piirest. Põhjendamatu ja arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu otsus on töövõtulepingu õiguslikus liigituses vastuoluline ja ei ole üheselt arusaadav, kas maakohus on pidanud silmas töösuhet toimetaja ja muuseumi vahel või lepingut hagejaga või kosta ja toimetaja töövõtulepinguid. Ilmne ebatäpsus, s.o viide hagejaga lepingu sõlminud "tööandjale", maakohtu otsuses ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Toimetajaga sõlmitud lepingud ei ole vaidluse lahendamiseks olulised. Asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, millised fotod pärinevad tema erakogust, ei saa olla aluseks asja saatmisele maakohtule uueks läbivaatamiseks. See on hagi rahuldamata jätmise aluseks. Ainuüksi albumi fotomaterjali valiku tõttu ei ole hageja selle ainuautor. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalune album on kogumik. Kogumikuks võis olla hageja ja toimetaja koostöös kirjutatud käsikiri. Seevastu album, millele on suunatud hageja nõue, ei vasta AutÕS § 34 lg-s 1 sätestatule. Kuna albumi kujunduse loomisel ei olnud tegemist süstematiseerimise ega materjali valikuga, vaid uue teosega, mis loodi albumi jaoks, ei ole album kogumik.
Kuna seadus ei reguleeri täpselt, millisel viisil peaks toimuma teose autorsuse AutÕS § 12 lg 1 p-s 1 nimetatud seostamine autori isiku ja nimega teose kasutamisel, on hageja autorina albumile märgitud ja albumi kasutamisel on tagatud selle autorsuse seostamine tema isiku ja nimega. Asjaolu, et hageja nimi on märgitud esimesest reast allpool, ei riku tema isiklikke õigusi. Kuna hageja on albumile kui kogumikule märgitud ühena autoritest, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada täielikult ja kostja kassatsioonkaebus osaliselt ning asi saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
12.Hageja palub maakohtule esitatud hagiavalduses tuvastada tema ainuautorsus E. Tubina
100.sünniaastapäevale pühendatud juubelialbumile kui kogumikule "Eduard Tubin ja tema aeg" ning mõista kostjalt välja hageja kui autori isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis. Maakohus leidis, et teos koostati muuseumi initsiatiivil ja juhtimisel, muuseum omandas autoriõigused hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel tööandjana ning seetõttu on muuseum autoriks AutÕS § 31 lg 2 järgi. Samas leidis maakohus, et kuna hagejal oli kohustus anda muuseumile üle käsikiri, mida hageja ka tegi, on ta teose "Eduard Tubin ja tema aeg" kirjandusteose autor. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi sellega, et jättis hageja autorina märkimata ja ei küsinud hageja nõusolekut tema koostatud eessõna väljajätmiseks ja teiste eessõnade lisamiseks, ning seetõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale mittevaralise kahju. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema intellektuaalne panus kogumiku loomisesse oli selline, et sellest tuleneb tema ainuautorsus. Lisaks heitis ringkonnakohus maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud hagejaga sõlmitud töövõtulepingut, ei teinud kindlaks poolte tahet, lepingu kohast täitmist ega seda, kas pooled muutsid lepingut või lõpetasid selle.
13.Kolleegium leiab, et põhjendatud on kassatsioonkaebuste väited, et ringkonnakohus saatis põhjendamatult asja uueks läbivaatamiseks maakohtule kohustusega selgitada hagejale võimalust esitada tuvastushagi ka toimetaja vastu, samuti teha kindlaks, kas toimetaja oli teose koostaja (autor). Autoriõiguste tsiviilõiguslikku kaitset reguleeris hagi esitamise ajal AutÕS § 814 lg 1, mis võimaldas autoril teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist; 3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Alates
15.märtsist 2007 näeb samad õiguskaitsevahendid ette AutÕS § 817.
Kuna AutÕS § 814 lg 1 ei sätestanud võimalust nõuda teose õigusvastase kasutamise korral teiselt isikult üksnes enda (ainu)autorsuse tunnustamist, ei olnud hagejal õigust esitada TsMS § 368 lg-le 1 vastavat tuvastushagi I. Kivi kui toimetaja vastu ilma ühtegi AutÕS § 814 lg 1 p-des 1-3 nimetatud nõuet esitamata. Hageja ei ole väitnud, et toimetaja rikkus tema õigusi. Kolleegium märgib, et kui hageja oleks esitanud toimetaja vastu üksnes tuvastushagi, oleks maakohus pidanud keelduma selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Pooled ei ole tuginenud sellele, et hageja ja toimetaja on teose ühisteks autoriteks AutÕS § 30 lg 1 mõttes. AutÕS § 30 lg 6 kohaselt ei ole autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja autoritele muu tehnilise abi osutamine ühise autorsuse tekkimise aluseks. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et toimetaja täitis AutÕS § 30 lg-s 6 sätestatud ülesandeid, ei ole asja lahendamiseks vaja kontrollida toimetaja panust teose koostamisel. Sellest tulenevalt ei ole vaja teha kindlaks nt seda, millised fotod on pärit hageja erakogust, ega võrrelda hageja käsikirja avaldatud teosega.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et muuseum andis oma nime all välja teose "Eduard Tubin ja tema aeg". AutÕS § 29 lg 1 järgi eeldatakse isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Hageja leiab, et teose autor on tema, ning palub tuvastada oma ainuautorsuse ja mõista kostjalt välja õiglane hüvitis hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hüvitise nõude rahuldamiseks pidi hageja seega AutÕS § 29 lg 1 järgi tõendama, et tema on teose ainuautor. Ainuautorsuse tõendamiseks esitas hageja muu hulgas 28. aprilli 2004 ühiste kavatsuste protokolli (I kd, tl 17) ja selle protokolli alusel 29. aprillil 2004 hagejaga sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tl 16). Maakohtu otsuse kohaselt leppisid ühiste kavatsuste protokolli allkirjastajad kokku, et E. Tubina
100.sünniaastapäeva tähistamiseks 2005. aastal on poolte eesmärgiks koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas. Maakohtu otsuse kohaselt on hagejaga sõlmitud töövõtulepingu järgi tellijaks muuseum ja töövõtjaks hageja. Lepingu kohaselt on poolte eesmärgiks koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas. Lepingu p 1 järgi kohustus hageja tegema ja andma muuseumile üle albumi täieliku käsikirja lepingus märgitud etappide kaupa ning tellija kohustus selle eest töövõtjale tasuma. Samas on maakohus järeldanud, et hageja on üksnes teose teksti autor ja muuseum omandas autoriõigused hagejaga sõlmitud lepingu alusel tööandjana. Ringkonnakohus ei ole hagejaga sõlmitud töövõtulepingut tõlgendanud ega sellele hinnangut andnud. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei
saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg-st 4 juhindudes nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 29. aprilli 2004 lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda ka autoriõiguse seaduses sätestatust.
15.AutÕS § 4 lg 2 kohaselt loetakse autoriõiguse seaduse tähenduses teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus teosele tekib AutÕS § 7 lg 1 järgi teose loomisega. Teos loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Kostja on kohtumenetluses olnud seisukohal, et teose autorid on hageja ja kostja. Kas seejuures on tegemist teose kaasautorite või ühisautorite või kollektiivse teosega, pole kostja selgitanud ega kohtud tuvastanud. Seetõttu peab kolleegium vastuseks kostja kassatsioonkaebusele vajalikuks märkida, et autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub AutÕS § 30 lg 1 järgi teose autoritele ühiselt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib ühise loomingulise tegevusega loodud teos moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest. Kolmanda lõike järgi kuulub igale kaasautorile autoriõigus ka tema loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite ühise kasutamise huvidega. Kooskõlas AutÕS § 30 lg-ga 6 ei ole autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ühise autorsuse tekkimise aluseks. Kollektiivseks teoseks loetakse AutÕS § 31 lg 1 kohaselt teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mille on ühendanud ühtseks tervikuks füüsiline või juriidiline isik enda initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). Kollektiivse teose autoriks on selle paragrahvi teise lõike järgi isik, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti. Seega on seaduse kohaselt võimalik lepinguga ette näha, et kollektiivse teose autoriks ei ole isik, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos luuakse.
16.Põhjendatud on kassatsioonkaebuste väited, et ringkonnakohus väljus TsMS § 651 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebuse piiridest, kui leidis, et asja lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas pooled täitsid töövõtulepingut kohaselt, muutsid lepingut või taganesid sellest. Need asjaolud ei ole vaidluse esemeks. Kolleegium märgib, et kui kostja leidis, et hageja rikub töövõtulepingut, oli tal õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Võlaõigusseadus ega autoriõiguse seadus ei anna teose tellijale õigust jätta autor lepingu rikkumise korral ilma autoriõigusest.
17.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha, kas kostja on rikkunud hageja autoriõigust. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja on rikkunud hageja autoriõigust, tuleb lahendada ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtul on võimalik vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud teha kindlaks ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
18.Kolleegium jätab tähelepanuta 5. veebruaril ja 22. märtsil 2010 hageja nimel Riigikohtule esitatud dokumendid, sest need ei ole esitatud nõuetekohaselt. TsMS § 218 lg 3 esimese lause alusel võib menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
19.Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
20.Hageja kassatsioonkaebuse täieliku ja kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada advokaadibüroole. Kolleegium märgib, et kuna kostja oli kautsjoni tasumisest TsMS § 145 alusel vabastatud, tulnuks talle ekslikult kautsjon tagastada ka juhul, kui tema kassatsioonkaebust ei oleks rahuldatud. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.